Tavaliselt ja keskeltläbi (sh eelmisel aastal) on Känguru 25 parima seas vanuseklassist sõltumata (algkool, põhikool) umbes 40% eliitkoolide lapsi, 100 parima seas 25%.
Sel aastal olid selleski osas tulemused mitte-ootuspärased.
25 parima seas oli
preekolieride vanuseklassis ainult 14% eliitkoolide lapsi,
ekolieride vanuseklassis 27%,
benjaminidel 21% ja
kadettidel lausa 58%.
100 parima seas on need protsendid vastavalt 17%, 30%, 23% ja 43%.
Siit tuleb jällegi selgelt välja selle aasta pre-ekolieride ülesannete teatav sobimatus eliitkooli valitud lastele, nende koolide õpilasi on nii esi-25 kui esi-100 ebatavaliselt vähe.
Mind hakkas tõsiselt huvitama, kas tänavused ülesanded ongi kuidagi tavalistest Känguru ülesannetest erinevad ja võrdlesin neid ka sisuliselt.
Ülesande lahendamise saab jagada kahte etappi:
1. Teksti põhjal situatsiooni/mudeli loomine (teksti mõistmine)
2. Situatsiooni analüüs ja lahendamine
Ülesande keerukus või nipp võib peituda emmas-kummas neis etappides või ka mõlemas.
2016 ülesannetes oli keerukus pigem 1. etapis, 2015 ülesannetes mõlemas etapis. Näiteks, 2015. a viimane ülesanne “Kass Miisu püüdis kolmel järjestikusel päeval hiiri. Teisel päeval püüdis ta 2 hiirt rohkem kui esimesel päeval, aga 2 hiirt vähem kui kolmandal. Kolmandal päeval püüdis ta 2 hiirt vähem kui kahel esimesel päeval kokku. Mitu hiirt püüdis ta nende kolme päeva jooksul kokku?” – see pole lineaarselt lahendatav, kogu teksti peab korraga haarama, et üldse mingit siuatsiooni luua jne. Seevastu 2016 viimane ülesanne “On 7 kinniseotud kotti, milledes on vastavalt 1, 5, 8, 9, 10, 12 ja 15 kartulit. Kotid tuleb jaotada korvidesse nii, et kõikides korvides oleks kartuleid võrdselt. Leia suurim arv korve, mille korral saab neid nii jaotada.” – ainus konks on tähelepanelikus lugemises, et ei hakkaks jaotama mitte kartuleid, vaid kotte; vastusevariandid on ju antud.
Ka temaatiliselt olid tänavused ülesanded ühekülgsemad, täiesti puudusid igasugused arvude paigutamise ülesanded, tundide-minutitega arvutamine. Seevastu labaseid loendamisülesandeid oli lausa 8 (eelmisel aastal loendamist 4 ja kaks neist konksuga).
Paljud väga targad lapsed on kärsitud ja kipuvad tegema enda jaoks liiga lihtsates ülesannetes hooletusvigu (eriti kui selliseid ülesandeid on vaja teha korraga palju); võib-olla see ka seletab eliitkoolide tänavusi viletsamaid tulemusi. Kui kaks last saavad nt võrdselt 110 punkti ja üks neist isegi ei proovinud kahte 5-punkti ülesannet, aga teine tegi kahes 4-punkti ülesandes hooletusvea, siis kumb neist targem on? 80 punkti võib saada nii, et ei tee ühtegi 5-punkti ülesannet, aga ka nii, et teed enamiku 5-punktiseid õigesti, aga lihtsamates igasugu tobedaid vigu … See on selle võistluse eripära.
See kõik muidugi ei vähenda etteotsa jõudnud laste tublidust! Isegi 250 parima hulka pääsemine näitab, et tegemist on potentsiaaliga lapsega. Aga kehvem koht ei näita andetust. Näiteks tänavused Rakett69 esikolmiku noored, kes on ju kahtlemata andekad: ühel neist on Känguru parimaks tulemuseks läbi aastate 55% maksimumist, teisel 73%; ainult üks neist on olnud esikümnes.
Nii et ega vist ei tasu jah neid tulemusi liiga tõsiselt võtta. Mu oma laps sai ka kahtlaselt kõrge tulemuse, kuigi matemaatiliste seoste tabamine pole tema tugevaim külg. Klassi kindlalt parim matemaatik ja nuputaja ei hiilanud sel aastal sugugi. Lihtsalt, seekord sattusid sellised ülesanded. Ootus ei saanud läbi, ootan järgmise aasta võistlust 😉
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 18.04 22:43; 18.04 23:03; 19.04 09:17; 19.04 09:23; 19.04 22:22;