Naljkas vaadata tulemusi. Alguses algklassides on tulemused kooliti väga erinevad. Siis mida edasi hakkavad domineerima Reaalkool, HTG jne
Et nagu külakoolides polegi häid juhendajaid ja geeniused manduvad?
Naljkas vaadata tulemusi. Alguses algklassides on tulemused kooliti väga erinevad. Siis mida edasi hakkavad domineerima Reaalkool, HTG jne
Et nagu külakoolides polegi häid juhendajaid ja geeniused manduvad?
Üsna loogiline hoopis. Eks tugevamad lähevadki tugevatesse gümnaasiumitesse ju.
Naljkas vaadata tulemusi. Alguses algklassides on tulemused kooliti väga erinevad. Siis mida edasi hakkavad domineerima Reaalkool, HTG jne
Et nagu külakoolides polegi häid juhendajaid ja geeniused manduvad?
Üsna loogiline hoopis. Eks tugevamad lähevadki tugevatesse gümnaasiumitesse ju.
Kooli saad valida Tallinnas. Aga ega siis targad lapsed ainult Tallinnas ela. Minu jaoks on ka kurb vaadata seda, kuidas väiksemad koolid ja väiksemate kohtade koolid vaikselt Känguru edetabelistest kaovad, mida suuremates klassides lapsed käivad.
HTG on ainult gümnaasium ja sinna lähevad lapsed ka väljaspoolt Tartut ja sugugi mitte ainult Tartu lähiümbrusest. Täpselt sama lugu on Tallinnas Reaalkooli ja GAG’i gümnaasiumiosaga. Miks üldse peaks üks võimekas laps piirduma väiksema kooliga?
Arvesta ka sellega, et neil väiksematel koolidel polegi gümnaasiumiosa.
Täpselt sama lugu on Tallinnas Reaalkooli ja GAG’i gümnaasiumiosaga.
minu laps on täiesti tavalises tln gümnaasiumis ja neil on ca kolmandik klassist vist väljastpoolt tln. kesklinna gümnaasiumides on neid arvatavalt veelgi rohkem.
HTG on ainult gümnaasium ja sinna lähevad lapsed ka väljaspoolt Tartut ja sugugi mitte ainult Tartu lähiümbrusest. Täpselt sama lugu on Tallinnas Reaalkooli ja GAG’i gümnaasiumiosaga. Miks üldse peaks üks võimekas laps piirduma väiksema kooliga?
Arvesta ka sellega, et neil väiksematel koolidel polegi gümnaasiumiosa.
Kõik lapsed ei ela Tartus ega Tallinnas ega nende lähiümbruses. Võimekas laps piirdub väiksemas kohas asuva kooliga, sest ta elab seal. Mis ei tähenda, et ta ei võiks suurema kooliga võrdselt head haridust saada. Või et tema matemaatika õpetaja ei peaks tema andega tegelema.
Ärge ajage jama. Koolid, mis suudavad aineolümpiaadidel domineerid on reaal, HTH vb sekkub ka mõni Narva kool jne. Kui pere on vaene, siis sa ei vii Paidest HTG-sse või Võru Põlva maakond.
Tallinnas veidi kergem, et noh saab ka 2 bussiga laps sõita.
Teiseks see laps, kes maakooliga on nt Känguru esimesed aastad ära võitnud, juba põhikooliga on nii palju maha jäänud, et vb ei saa enam üldse sissegi.
Tegelikult lahendus oleks ju lihtne. Tekitada “spetsialisti” ametikoht ka maakoolidesse. Andekas laps õpib olümpiaadi programmi järgi ja laps oleks konkurnetsivõimeline ja ei peaks kuhugi minema. Tihti ei oska need maakoolide matemaatika õpetajadki, enam olümpiaadiprogrammi juhendada, sest ülesanded käivad üle jõu
Olümpiaade ei võida kunagi keegi mets metsast. Selleks käib aastate pikkune drill. Reaalil on käes parim info ja parimad nn õpetajad. See on spetsiaalne õpe. Käiakse süstemaalselt ülesandeid läbi ja analüüsitakse
Jah, õpetaja ei pea tegelema andekamatega. Ta peab tagama, et terve klass õppekava omandaks. Võrdselt hea haridus ongi selle edukalt omandamine.
Naljkas vaadata tulemusi. Alguses algklassides on tulemused kooliti väga erinevad. Siis mida edasi hakkavad domineerima Reaalkool, HTG jne
Et nagu külakoolides polegi häid juhendajaid ja geeniused manduvad?
Siinkohal sa eksid, et kuigi Reaal on statistilise keskmisega üsna heal kohal, siis nemad harjutavad kuude kaupa Känguruks. Peaaegu terve aasta tehakse võistluste ülesandeid ja ometi on neil 2500 + kohad lausa pooled osalenud õpilastest. Teiseks, vaata üle parimate edetabelid ja leiad sealt vähemalt 150 erinevat kooli. Võib öelda, et igast Eesti koolist on parimaid.
Minu laps käib reaalkoolis (tänavu osales ekolierina ehk 4. aasta) ja kuude kaupa ei harjutata seal midagi. Alati on vaid 1 leht paar päeva enne Kängurut kotti pistetud, et kodus lõpetada. Ühe lehe jõuavad teha, alustavad koolis. Nii et see linnalegend ei vasta küll tõele.
Minu laps käib reaalkoolis (tänavu osales ekolierina ehk 4. aasta) ja kuude kaupa ei harjutata seal midagi. Alati on vaid 1 leht paar päeva enne Kängurut kotti pistetud, et kodus lõpetada. Ühe lehe jõuavad teha, alustavad koolis. Nii et see linnalegend ei vasta küll tõele.
See ei ole mingi linnalegend:D. Kõigepealt võistlusteks ja eksamiteks harjutamine, siis alles muud koolitööd. Samuti vastab tõele, et rohkem kui pooled ei saa kunagi kõrgeid kohti.
See jätab reaalist küll hädise mulje, kui juba Känguru jauks peab parimaid kooli lapsi drillima
Kui enamus äärelinna koole näevad neid pabereid ülesandeid ja ülesehitust esimest korda ja peavad konkureerima kooliga, kus lapsed juba teavad ülesannete ülesehitust
Juba teavad, kuidas tekstülesanetega käituda. Sest just 1-2 klassis on väga tähtis funk. lugemisoskus ülesandest aru saada.
HTG on ainult gümnaasium ja sinna lähevad lapsed ka väljaspoolt Tartut ja sugugi mitte ainult Tartu lähiümbrusest. Täpselt sama lugu on Tallinnas Reaalkooli ja GAG’i gümnaasiumiosaga. Miks üldse peaks üks võimekas laps piirduma väiksema kooliga?
Arvesta ka sellega, et neil väiksematel koolidel polegi gümnaasiumiosa.
Kõik lapsed ei ela Tartus ega Tallinnas ega nende lähiümbruses. Võimekas laps piirdub väiksemas kohas asuva kooliga, sest ta elab seal. Mis ei tähenda, et ta ei võiks suurema kooliga võrdselt head haridust saada. Või et tema matemaatika õpetaja ei peaks tema andega tegelema.
Võtame nt kümnendike tulemused: esimese kümne hulgas on nimesid, mille tagant eelmisel aastal sai lugeda nt järgmisi koole: Kärdla põhikool, Märjamaa Gümnaasium, Sauga põhikool. Kusjuures kõiki ei tea ega viitsi kontrollida, aga 3/10-st polegi ju nii vähe. Nii et paljud siiski leiavad võimaluse minna mõnda tugevamasse gümnaasiumisse: Reaalkooli, HTG-sse, Nõo Reaalgümnaasiumisse. No ja aeg-ajalt ikka näeb ka muid enam-vähem koole: nagu sel aastal Pärnu Koidula Gümnaasium. Muuseas sealt on lausa 2 last päris eesotsas. Kui on materjali, tulevad ka tulemused.
Viimases vanuserühmas jäi ka esikümnes silma üks endine Parksepa ja üks Elva Gümnaasiumi õpilane, veidi edasi veel üks laps, kelle nime taga vanasti ilutses Rapla Vesiroosi Gümnaasium.
Teiseks, päris tippude juhendamisega ei pruugi jah iga külakeskkooli matemaatikaõpetaja väga hästi hakkama saada, samuti on lastel vaja siiski sageli ka nö trennikaaslasi. Olengi tähele pannud, et kus on üks ees väga tugev, sealt tuleb sageli ka teisi järele – koos ju ikka toredam harjutada ja omavahel mõõtu võtta.
See jätab reaalist küll hädise mulje, kui juba Känguru jauks peab parimaid kooli lapsi drillima
Kui enamus äärelinna koole näevad neid pabereid ülesandeid ja ülesehitust esimest korda ja peavad konkureerima kooliga, kus lapsed juba teavad ülesannete ülesehitust
Juba teavad, kuidas tekstülesanetega käituda. Sest just 1-2 klassis on väga tähtis funk. lugemisoskus ülesandest aru saada.
Reaali kohta ei tea, mulle tundub, et pigem on tegu linnalegendiga. Aga eelmiste aastate ülesanded on täiesti vabalt netist kättesaadavad. Kui keegi tahab harjutada, siis lasku aga käia.
ui pere on vaene, siis sa ei vii Paidest HTG-sse või Võru Põlva maakond.
Kui ma 15 a tagasi HTGs käisin, siis oli peaaegu pool klassist väljastpoolt Tartut pärit, kaugemalt tulijad käisid Valgast, Pärnust, Tallinnast ja muidugi igasugustest maakohtadest. Ei olnud need kaugelt tulijad tingimata heal järjel ega isegi keskpärasel järjel peredest. Üks klassivend elas Tartus koos aasta vanema õega kellegi sugulase üürikorteris kahekesi (toas vms, ma täpselt ei tea) ja pere oli neil vaesemapoolne, lapsi veel 2 nooremat peres sirgumas. Nendel seal korteris olid siiski mugavused olemas, aga üks klassiõde saigi end vaid koolis pesta. Temal suri üks vanem gümnaasiumi alguses ja teine pisut hiljem. Tal oli küll ka vanem õde või vend, aga tundus, et nendel küll polnud jaksu õde palju toetada. Üüri ja toidu eest ikka tasusid vast, aga korter oli mugavusteta kööktuba. Ja ta polnud sugugi ainus kes sellises korteris kooli ajal elas, neid oli meil klassis ikka üle 5-6. Oli täiesti normaalne, et peale koolipäeva lõppu läksid nemad kooli sauna end pesema (saun oli popp ja isegi osa õpetajaid käis seal regulaarselt) ja no peale kehalise tundi oli elementaarne, et kõik pesid end põhjalikult.
Üks klassivend pidi end suisa ise ülal pidama ja käis kooli kõrvalt tööl.
Minu laps sai ka päris hea koha (esimese 200 hulgas, benjamin), ilma mingi ettevalmistuseta ja ega õpetajast talle suurt tolku ka pole. Matemaatikaõpetajatest on lihtsalt nii suur puudus, et kui lapse koolist õpetaja LHP-le läks, siis oligi kool õpetajata. Kuskilt direktor ühe välja meelitas, aga tema nõustus ainult vanemad klassid võtma (7-9.). Niisiis õpetab olude sunnil minu lapsele matemaatikat klassiõpetaja. Klassiõpetajad pole reeglina eriti reaal-inimesed, ka pole neil ülikoolis süvendatud õpet matemaatika osas. Ma ei saa öelda, et see klassiõpetaja kuidagi ebapädev oleks, nõutud programmi õpetab ta siiski selgeks (järelikult on piisavalt pädev), aga enamat mitte. Egas enama jaoks aegagi palju jätku, aga kui õpetaja pole päris selle ala inimene, siis ei saa temalt ka tohutut indu eeldada. Aga tippude või lihtsalt tunduvalt tugevamate õpetamine just seda nõuab. Loodan, et endine matemaatikaõpetaja peale LHP-d siiski kooli tagasi tuleb ja lõpuks minu laps ka kohasemat õpet saab.
ui pere on vaene, siis sa ei vii Paidest HTG-sse või Võru Põlva maakond.
Kui ma 15 a tagasi HTGs käisin, siis oli peaaegu pool klassist väljastpoolt Tartut pärit, kaugemalt tulijad käisid Valgast, Pärnust, Tallinnast ja muidugi igasugustest maakohtadest. Ei olnud need kaugelt tulijad tingimata heal järjel ega isegi keskpärasel järjel peredest. Üks klassivend elas Tartus koos aasta vanema õega kellegi sugulase üürikorteris kahekesi (toas vms, ma täpselt ei tea) ja pere oli neil vaesemapoolne, lapsi veel 2 nooremat peres sirgumas. Nendel seal korteris olid siiski mugavused olemas, aga üks klassiõde saigi end vaid koolis pesta. Temal suri üks vanem gümnaasiumi alguses ja teine pisut hiljem. Tal oli küll ka vanem õde või vend, aga tundus, et nendel küll polnud jaksu õde palju toetada. Üüri ja toidu eest ikka tasusid vast, aga korter oli mugavusteta kööktuba. Ja ta polnud sugugi ainus kes sellises korteris kooli ajal elas, neid oli meil klassis ikka üle 5-6. Oli täiesti normaalne, et peale koolipäeva lõppu läksid nemad kooli sauna end pesema (saun oli popp ja isegi osa õpetajaid käis seal regulaarselt) ja no peale kehalise tundi oli elementaarne, et kõik pesid end põhjalikult.
Üks klassivend pidi end suisa ise ülal pidama ja käis kooli kõrvalt tööl.
Minu laps sai ka päris hea koha (esimese 200 hulgas, benjamin), ilma mingi ettevalmistuseta ja ega õpetajast talle suurt tolku ka pole. Matemaatikaõpetajatest on lihtsalt nii suur puudus, et kui lapse koolist õpetaja LHP-le läks, siis oligi kool õpetajata. Kuskilt direktor ühe välja meelitas, aga tema nõustus ainult vanemad klassid võtma (7-9.). Niisiis õpetab olude sunnil minu lapsele matemaatikat klassiõpetaja. Klassiõpetajad pole reeglina eriti reaal-inimesed, ka pole neil ülikoolis süvendatud õpet matemaatika osas. Ma ei saa öelda, et see klassiõpetaja kuidagi ebapädev oleks, nõutud programmi õpetab ta siiski selgeks (järelikult on piisavalt pädev), aga enamat mitte. Egas enama jaoks aegagi palju jätku, aga kui õpetaja pole päris selle ala inimene, siis ei saa temalt ka tohutut indu eeldada. Aga tippude või lihtsalt tunduvalt tugevamate õpetamine just seda nõuab. Loodan, et endine matemaatikaõpetaja peale LHP-d siiski kooli tagasi tuleb ja lõpuks minu laps ka kohasemat õpet saab.
Aga see on ju täiesti tavaline, või ei ole? Et kuni 6nda klassini annavad aineid klassiõpetajad, kellel on mingi lisaeriala omandatud kuni 6nda klassini (alati ei pruugi olla sama eriala, mida ta lastele õpetab). Mind see ka häirib, kui mu laps eesti keele õpsilt midagi küsib ja õps jookseb “päris” eesti keele õpetajate käest üle küsima. Õnneks pole nad sellepärast konflikti läinud. Meie koolis annab ajalugu, ühiskonnaõpetust, eesti keelt ja kirjandust nt huvijuhi haridusega raamatukoguhoidja. Saab antud küll, kui pole aineõpetajat võtta.
Aga see on ju täiesti tavaline, või ei ole? Et kuni 6nda klassini annavad aineid klassiõpetajad, kellel on mingi lisaeriala omandatud kuni 6nda klassini (alati ei pruugi olla sama eriala, mida ta lastele õpetab).
Teatud õpetajate põua tõttu ja mõnedes kohtades on see praeguseks üsna levinud küll, aga ega see hea pole ja ideaalis peaksid pärast 3. klassi järk-järgult aineid andma vastava eriala aineõpetajad. Klassiõpetaja on selline tegelane, kes põhimõtteliselt võib anda kõiki aineid kuni 6. klassini (kaasa arvatud), aga ilmselgelt hästi (erialases mõttes) neid kõiki üks inimene anda ei suuda. Klassiõpetajate õppekava pole ka kuidagi mahukam ega pikem kui teistel, ehk neile neid põhikooli 2. astme (4-6. klass) aineid süvitsi ülikoolis ei õpetata. Esimese kooliastme õpetamine on omaette kunst, sellegi omandamine võtab juba kaua aega…
See jätab reaalist küll hädise mulje, kui juba Känguru jauks peab parimaid kooli lapsi drillima
Kui enamus äärelinna koole näevad neid pabereid ülesandeid ja ülesehitust esimest korda ja peavad konkureerima kooliga, kus lapsed juba teavad ülesannete ülesehitust
Juba teavad, kuidas tekstülesanetega käituda. Sest just 1-2 klassis on väga tähtis funk. lugemisoskus ülesandest aru saada.
Kui tobe. See, kui “äärelinna kooli” lapsevanem ei taipa Känguru kodulehele minna ning enne konkurssi lapsele tutvustada, mis ees seisab, ei näita küll kuidagi Reaalkooli hädisust, vastupidi.
Klassiõpetaja on selline tegelane, kes põhimõtteliselt võib anda kõiki aineid kuni 6. klassini (kaasa arvatud), aga ilmselgelt hästi (erialases mõttes) neid kõiki üks inimene anda ei suuda. Klassiõpetajate õppekava pole ka kuidagi mahukam ega pikem kui teistel, ehk neile neid põhikooli 2. astme (4-6. klass) aineid süvitsi ülikoolis ei õpetata.
need klassiõpetajad, kes võivad anda kõiki aineid 6. klassini, õppisid minu teada siiski kauem. selline õppekava oli ka üsna lühikest aega ja neid õpetajaid ei tohiks olla kuigi palju.
Kui tobe. See, kui “äärelinna kooli” lapsevanem ei taipa Känguru kodulehele minna ning enne konkurssi lapsele tutvustada, mis ees seisab, ei näita küll kuidagi Reaalkooli hädisust, vastupidi.
Mu laps on esimeses klassis ja Kängurust kuulsin esimest korda sel päeval, kui ta seal osales.
Mingis mõttes on huvitav võrrelda küll, et lihtsas maakoolis käiv I klassi laps saab parema tulemuse üle pooltest Reaali 50-st I klassi lapsest ning väga paljudest II klassi omadestki. Ilmselt oleks sinna kooli sissesaamine olnud käkitegu tema jaoks.
Kui tobe. See, kui “äärelinna kooli” lapsevanem ei taipa Känguru kodulehele minna ning enne konkurssi lapsele tutvustada, mis ees seisab, ei näita küll kuidagi Reaalkooli hädisust, vastupidi.
Mu laps on esimeses klassis ja Kängurust kuulsin esimest korda sel päeval, kui ta seal osales.
Mingis mõttes on huvitav võrrelda küll, et lihtsas maakoolis käiv I klassi laps saab parema tulemuse üle pooltest Reaali 50-st I klassi lapsest ning väga paljudest II klassi omadestki. Ilmselt oleks sinna kooli sissesaamine olnud käkitegu tema jaoks.
Ei pruugi. Mul laps ka enamasti esimese 200 seas, ka 97. on olnud, aga matemaatikas näeb ikka vaeva, et viis kätte saada. Õpetaja kinnitab sama.
Siinkohal sa eksid, et kuigi Reaal on statistilise keskmisega üsna heal kohal, siis nemad harjutavad kuude kaupa Känguruks. Peaaegu terve aasta tehakse võistluste ülesandeid ja ometi on neil 2500 + kohad lausa pooled osalenud õpilastest.
Kas su lapsed käivad reaalis või mille põhjal sa seda kuude kaupa harjutamist väidad? Matemaatika valiktunnis tehakse küll mõnikord varasemate aastate känguru ülesandeid, aga valiktunnis käivad enamasti need, kel ongi suurem huvi süvendatult asju õppida, valiktunnid on igal nädalal, arvuta nüüd ise kui kauaks neid eelmiste aastate ülesandeid jaguks, kui ainult neid lahendada. 2500+ kohal pooled õpilased on ka ilmne liialdus, et Känguru võistlus on seal koolis algklassides kohustuslik, siis teevad seda kõik õpilased. Kindlasti on 2 klassitäie hulka sattunud lapsi, kes tänu mitu aastat kahes eelkoolis käimisele on sisse saanud või siis kellele känguru formaat lihtsalt ei sobi või kellel sel aastal ebaõnnestus.
Kui tobe. See, kui “äärelinna kooli” lapsevanem ei taipa Känguru kodulehele minna ning enne konkurssi lapsele tutvustada, mis ees seisab, ei näita küll kuidagi Reaalkooli hädisust, vastupidi.
Mu laps on esimeses klassis ja Kängurust kuulsin esimest korda sel päeval, kui ta seal osales.
Mingis mõttes on huvitav võrrelda küll, et lihtsas maakoolis käiv I klassi laps saab parema tulemuse üle pooltest Reaali 50-st I klassi lapsest ning väga paljudest II klassi omadestki. Ilmselt oleks sinna kooli sissesaamine olnud käkitegu tema jaoks.
Ei pruugi. Mul laps ka enamasti esimese 200 seas, ka 97. on olnud, aga matemaatikas näeb ikka vaeva, et viis kätte saada. Õpetaja kinnitab sama.
Sisseastumiskatsed on just samadel põhimõtetel koostatud, vaja on loogilist mõtlemist, mitte selgeksõpitud mudelit. Aga matemaatikas on mu laps ka tugev, muidu poleks võistlusele saadetudki.
Sisseastumiskatsed on just samadel põhimõtetel koostatud, vaja on loogilist mõtlemist, mitte selgeksõpitud mudelit. Aga matemaatikas on mu laps ka tugev, muidu poleks võistlusele saadetudki.
Sisseastumiskatsetel on vaja loogilist matemaatilistel teadmistel põhinevat mõtlemist. Kängurus on vaja loogilist kastist välja mõtlemist, matemaatikateadmisi on vaja minimaalselt. Seega ei saa väita, et sisseastumiskatsed ja Känguru on samal põhimõttel koostatud või et kõik, kes Kängurus tugevad, oleks ka sisseastumiskatsetel tugevad (või vastupidi).
Sisseastumiskatsed on just samadel põhimõtetel koostatud, vaja on loogilist mõtlemist, mitte selgeksõpitud mudelit. Aga matemaatikas on mu laps ka tugev, muidu poleks võistlusele saadetudki.
Sisseastumiskatsetel on vaja loogilist matemaatilistel teadmistel põhinevat mõtlemist. Kängurus on vaja loogilist kastist välja mõtlemist, matemaatikateadmisi on vaja minimaalselt. Seega ei saa väita, et sisseastumiskatsed ja Känguru on samal põhimõttel koostatud või et kõik, kes Kängurus tugevad, oleks ka sisseastumiskatsetel tugevad (või vastupidi).
Millised saavad olla eelkooliealise matemaatilised teadmised? Vaatasin reaalkooli sisseastumiskatsete ülesandeid ja direktori kommentaari ning päris kindlalt kasutavad nad isegi 100% analoogseid ülesandeid. Just loogika väljaselgitamisele rõhutakse seal, et oleks max vähe võimalik drillimise abil head tulemust saada. Lihtsalt heast arvutamisoskusest ei piisa, kui laps sisuliselt loogiliselt aru ei saa, kuidas arvutades vastus saadakse.
Aga üldiselt on rumal väide, et hea loogikaga laps ei pruugi matas tugev olla, no tegelikult on küll. Loogika on matemaatika alus.
Ma pre-ekolieride ülesannetega väga tuttav pole, aga ekolieridest alates on küll tegu tavaliste matemaatikaülesannetega ning mida edasi, seda enam ilma matemaatiliste teadmisteta ikka hästi hakkama ei saa.
Hea matemaatik peab olema tugeva loogilise mõtlemisega, vastupidine aga ei kehti. Võib olla, et loogiline mõtlemine on hea, aga lihtsalt huvi matemaatika ja arvude vastu puudub. Mõnel nutikal lapsel võib olla matemaatikatundides ka lihtsalt igav, siis ka tähelepanu langeb ja kahjuks sageli ka huvi kaob. Mõnel on ka see probleem, et aju teeb kiiresti keerulised mõttekäigud läbi, aga laps ise kirja panna või teistele arusaadavalt seletada ei oska. Kängurut, kus selgitama ei pea, võib selline laps hästi teha, matemaatikatundides aga hädas olla.
Millised saavad olla eelkooliealise matemaatilised teadmised?
Nojah. Sisseastumiskatseid ei tehta ainult enne 1. klassi.
Aga üldiselt on rumal väide, et hea loogikaga laps ei pruugi matas tugev olla, no tegelikult on küll. Loogika on matemaatika alus.
Ma ei olegi seda väitnud. Ma väitsin, et pole õige, et kes on matas tugev, on tugev ka Kängurus ja vastupidi.
Nojah. Sisseastumiskatseid ei tehta ainult enne 1. klassi.
Aga ma ju rääkisin konkreetselt 1.klassist.
Ma väitsin, et pole õige, et kes on matas tugev, on tugev ka Kängurus ja vastupidi.
Kes on tugev matas, võib olla tuupur, aga kes on tugev Kängurus, on siiski tugev ka matas, kui ta just matatunnis muude asjadega pidevalt ei tegele ja üldse mitte millessegi ei süvene. See pole võimalik, et hea loogikaga laps matas hakkama ei saa ja ilma loogikata Kängurus hästi hakkama saada pole võimalik.
Kes on tugev matas, võib olla tuupur, aga kes on tugev Kängurus, on siiski tugev ka matas
Oeh. Ma ei viitsi sinuga vaielda. Toon sulle lihtsa näite – mina olen tugev matemaatikas, töötan vastaval alal. Ma ei saa tihti Känguru ülesannetega hakkama, sest mul tekib tuhat küsimust, ma tean liiga palju, ma mõtlen liiga keeruliselt. Ma ei oleks Känguru eesotsas.
Toon teise näite – mu poja klassis on tütarlaps, kes on kogu aeg armastanud nuputamisülesandeid. Ei pea vist ütlema, et ta on Kängurus pidevalt kooli parim, teinekord ka Känguru võistluse eesotsas. Ta on nii palju harjutanud (mõnuga, mitte sunniga) nuputamisasju, et ta oskab selliselt mõelda, märgata detaile ja nüansse, kohti, kus proovitakse alt tõmmata. Matemaatikatunnis tal aga niisama hästi ei lähe. On nelja-viieline, korralik ja tubli tüdruk, aga ei ole mingi olümpiaadimaterjal.
Need asjad ei ole nii lihtsalt seotud kui sa väidad.
Täiendan veel. Sinu jutust tuleb välja, nagu matemaatikas tugevad jaguneks kaheks – tuupurid ja andekad. Mina väidan, et tegelikult on jaotusi kolm. Jah, on olemas tuupurid ja on olemas andekad, aga nende vahel on veel üks kategooria – väga osavad õppijad, kes ehk ise ei tule uudsete lahenduste peale, aga oskavad keerukaid lahendusi, mida on korra näinud, väga osavalt ülesannete lahendamise puhul ära kasutada. Ja see kontingent on see, kes saab Kängurul kõrge tulemuse, kui ta on kunagi elus sarnast ülesannet kohanud – ja saab madala tulemuse, kui ei ole kohanud. Sisseastumiskatsetel saab ta enamasti aga kõrged tulemused (ja ma endiselt ei räägi 1. klassi katsetest, pean neid üsna mõttetuteks), sest sealsed ülesanded koosnevad tuttavatest moodulitest.
Kes on tugev matas, võib olla tuupur, aga kes on tugev Kängurus, on siiski tugev ka matas
Oeh. Ma ei viitsi sinuga vaielda. Toon sulle lihtsa näite – mina olen tugev matemaatikas, töötan vastaval alal. Ma ei saa tihti Känguru ülesannetega hakkama, sest mul tekib tuhat küsimust, ma tean liiga palju, ma mõtlen liiga keeruliselt. Ma ei oleks Känguru eesotsas.
Toon teise näite – mu poja klassis on tütarlaps, kes on kogu aeg armastanud nuputamisülesandeid. Ei pea vist ütlema, et ta on Kängurus pidevalt kooli parim, teinekord ka Känguru võistluse eesotsas. Ta on nii palju harjutanud (mõnuga, mitte sunniga) nuputamisasju, et ta oskab selliselt mõelda, märgata detaile ja nüansse, kohti, kus proovitakse alt tõmmata. Matemaatikatunnis tal aga niisama hästi ei lähe. On nelja-viieline, korralik ja tubli tüdruk, aga ei ole mingi olümpiaadimaterjal.
Need asjad ei ole nii lihtsalt seotud kui sa väidad.
Jah, niipidi küll, et Kängurus on eesotsas nimesid, keda olümpiaadinimekirjast ei leia, aga siiski enamik matemaatika lõppvooru jõudnutest on ka Kängurus vähemalt esisajas, valdavalt esimese 30 sees. Sel aastal siis Studentide vanuserühma 5 esimest on ka matemaatikaolümpiaadi 5 parimat (12 kl arvestus), tõsi küll, täpselt vastupidises järjestuses 😀
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
