Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kannapööre (õpetaajametist kuhu edasi)?

Näitan 14 postitust - vahemik 31 kuni 44 (kokku 44 )

Teema: Kannapööre (õpetaajametist kuhu edasi)?

Postitas:

Eluaeg eelarvelises kohas töötanud inimene ei kujuta ette, mis erasektoris töötamine on. Üks kogu vabariigi aja omavalitsuses ametnik olnud inimene jäi valdade liitmisel töötuks ja sai tõelise vapustuse, kui vähe erafirmades makstakse, kui palju nõutakse ja kui lühike on puhkus.

Täpselt nii ongi. Eluaeg riigisektoris töötanud inimeste jaoks võib erasektorisse tööle minemine tulla shokina siimaani. Julgen ka väita, et paljud ei saa hakkamagi selle nõuete koormaga ja faktiga, kui lihtsalt neid lahti lastakse, kui inimene ei taha, ei oska, vingub ja kurdab. Ma ei tea ka ühtegi õpetajat tutvuskonnas, kes suvevaheaja, sügis-, talve- ja kevadvaheaja täismahus tööl istuks. Koolid tunduvad olevat ikka väga vastutulelikud ja tagumikutundide aeg jäi pigem eelmisesse sajandisse.

Seega esmane pakkumine on, et teemaalgataja las puhkab oma suve (erasektoris seda võimalust pole) ja kui 2,5 kuuga ka ei suuda motivatsiooni üles korjata, siis vaadaku riigisektoris esialgu ringi. Ehk on ka kooli vahetus esialgu lahenduseks.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.06 13:46; 01.07 09:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olin ka aastaid koolis, samuti emakeele ja kirjanduse õpetaja. Vahetasin ametit – tundsin, et tahan koolist välja, teha midagi muud JA töötada täiskasvanutega.
Õnnestus! Olen rahul.
Mind ei ole 56-päevane kalendripuhkus iialgi motiveerinud. Meeldib puhata nii, et oma aega ise sätin. Nädalane puhkus maikuus oli väga mõnus 🙂
Ja tõsi – ma naudin praegu suveõhtuid, õhtuid üldse – jalutan, vaatan telekat, kuulan lemmikmuusikat, töötan aias. Ei ühtegi kirjandit ega esseed parandada, klassijuhatajatööle mõtelda.
Mu palk on suurem kui koolis – laekub samuti õigel ajal ja õiges mahus :D. Olen perekonna jaoks olemas, suudan õhtuti naerda, lobiseda, pannkooke küpsetada, rattaga sõita!

Paljud õpetajad tahavad teha midagi muud, aga puudub enesekindlus ( oskan ainult õpetada).
Paljud õpetajad elavad sellises piirkonnas, kus pole muud sama tasuvat teha.
Kui aga koolis kaua töötanud õpetaja hakkab kusagile kandideerima, ei valita teda sageli selle tõttu, et ta on õpetaja. Meie ametil on omalaadne oreool – targutav keskealine mammi – kes sellist tüüpi ikka enda tiimikaaslaseks soovib.
Tohutu hulk õpetajaid on läbipõlemise piiril. Kaitsemehhanismina kasutatakse eitamist, mitte uue suuna otsimist.

Kui ma ei oleks kannapööret teinud, jäänuksin haigeks.
Asendamatuid õpetajaid ei ole. Võõrad lapsed on alati ikkagi võõrad lapsed, olgu klassiruumis suhted kui tahes toredad. Minu lapsed vajavad mind – mina tahan oma elu elada. Selle tõttu läksingi.

+17
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.07 09:45; 01.07 15:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

üks koht, mille tööpakkumisi teemalgataja lähiajal jälgida võiks, on uus suur loodav ametkond (hariduse- ja noorsooamet), mis ühendab 1.augustist endised innove, hitsa, rajaleidja, eksamikeskuse, archimedese jne

neile, kes hetkel neis tööl, on antud valida, kas uues asutuses jätkmine või koondamine koos koondamishüvitusega. pakun, et vabu töökohti tekib sinna küll, nii mõnedki meie firma koostööpartnerid on juba teada andnud, et x kuupäevast ma enam XXX asutuses ei tööta ja et “selle lepinguga tegeleb tulevikus keegi teine”

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 30.06 20:43; 01.07 09:01; 01.07 10:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina lähen sügisel õpetajaks tööle. Ootan juba põnevusega. Oman pedagoogilist haridust, siiamaani erasektoris täiskasvanuid õpetanud. Võib-olla olen selle töö enda jaoks liigagi idealiseerinud, aga minu jaoks on palju plusse: mulle meeldivad lapsed, poolikud päevad koolis, vaheajad ja vaba suvi. Erasektoris neid plusse polnud.

Poolikud päevad ja vabad vaheajad on ilus unistus. Lapsed meeldivad, aga kas ka vastandlike nõudmiste ja soovidega vanemad? Suvepuhkus on tõesti tore, aga talvised päikese- ja suusareisid ei ole võimalikud.

Ei tea miks kui on ka jõuluvaheaeg ja talvel on neid vaheaegasid veelgi. Palju õpetaja üldse aastas tööl käibki.

Jälle üks kes arvab, et kui lastel on vaheaeg siis õpetajal on puhkus. Väga eluvõõras arvamus.

Minu ema on õpetaja ja nüüd pensionil. Alati oli koolivaheajal kodus. Vahest harva pidi tunniks või kaks koolimajja lippama.

Jah, aga selle, mis päeval ja kellaajal ja kui kauaks sa pead kohustuslikus korras koolimajja lippama, saad sa võib-olla teada reedel enne koolivaheaja algust. Käisin eelmisel õppeaastal regulaarselt hambaarstil – sain endale ajad nädalaid ette kinni panna, välja arvatud koolivaheajaks. :S Oleksin eksole ette teadnud, millal just ma pean majas olema, oleksin võinud terve ülejäänud nädala aegu kinni panna, aga ei, terve koolivaheajaga ei saanud ühtki hammast parandatud, sest koolituste teadasaamise ajaks oli terve nädal juba kinni.
Võimalik muidugi, et sinu ema ajal ei olnud neid koolitusi nii palju.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.07 14:07; 04.07 21:27;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Võid mõelda ka nii, et koolist ära käimine ei tähenda, et sa sinna tagasi minna ei saaks – ainult et siis parema inimesena? Mina ei ütle, et ma iialgi tagasi ei lähe. Imestan ainult, et miks ma sinna nii kauaks jäin.
Kui sa oled hea suhtleja, kuulaja, delegeerija, valdad arvutit ja keeli – kandideeri!
Kui Sa oled õppimisvõimeline, kandideeri!

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.07 09:45; 01.07 15:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul lõppes kolmas aasta matemaatikaõpetajana põhikooliastmes. Teise aasta keskpaigaks olin korralikult läbipõlenud, millest alles hiljem sain tagantjärele aru. Praegu jäin dekreeti ja olen paar-kolm aastat kodus ning pärast seda tõenäoliselt kooli tagasi ei lähe. Ainesisu edasi andmine on õpetajatöö lihtsaim osa, raske on tegelemine distsipliini jms sotsiaalsete probleemidega, ürituste ja väljasõitude korraldamine, uurimistöödega jändamine ja muud lisakohustused. Pead olema mitte ainult oma aine spetsialist, vaid ka politseinik, psühholoog, laekur, giid, märkama erivajadusi ja psühhiaatrilisi haigusi jne jne. Võrreldes minu enda kooliajaga u 20 aastat tagasi oodatakse tänapäeval minu meelest õpetajalt palju rohkem: lõpmatut mitmekülgsust ja paindlikkust, pluss ebainimlikult säravat isiksust, mis kompenseeriks asjaolu, et süsteemne kord ja reeglid (KOOS sanktsioonidega!) puuduvad. Lärmi ja kaose all kannatavad ennekõike lapsed ise. Muidugi on ka isiksusi, kes oma karisma abil saavadki klassitäie 13-aastasi tööd tegema, aga see pole mehanism, millele haridussüsteem peaks tuginema. Kujutage ette olukorda, kus politseinikud peaksid korda hoidma lihtsalt oma isiksusega – kes kasutab karismat, huumorit, veenmisjõudu, kes hirmutab relvaga – ilma et politseiniku korraldusi tagaksid seadused ja seadusest lähtuvad sanktsioonid. Ja kui politseinik on korrarikkujatega hädas, siis öeldaks talle, et ole karismaatilisem ja räägi huvitavamalt. Täpselt seda ootame õpetajatelt.

Aga vastuseks teemaalgatajale, minu kolleegid on läinud tööle muuseumide haridusprogramme vedama, reaali-inimesed näiteks finantsanalüütikuks või raamatupidajaks, ka IT-aladele. On mindud ülikooli lektoriks, näiteks sissejuhatavad ained matemaatikas ja kirjutamises on paljudel erialadel. Kuhu iganes kandideerid, võid õpetajakogemusest tuua eeliseks näiteks suhtlemis- ja esinemisoskuse või julguse ja oskuse konflikte lahendada. Kes on läinud, on oma otsusega rahul olnud ja ei meenu kedagi, kes oleks kooli tagasi tulnud. Kardan, et kui ootusi õpetajale ei tooda lähiajal maa peale tagasi, siis polegi meie lastel varsti enam õpetajaid.

+13
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 03.07 18:39; 10.07 12:27; 10.07 12:34;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul lõppes kolmas aasta matemaatikaõpetajana põhikooliastmes. Teise aasta keskpaigaks olin korralikult läbipõlenud, millest alles hiljem sain tagantjärele aru. Praegu jäin dekreeti ja olen paar-kolm aastat kodus ning pärast seda tõenäoliselt kooli tagasi ei lähe. Ainesisu edasi andmine on õpetajatöö lihtsaim osa, raske on tegelemine distsipliini jms sotsiaalsete probleemidega, ürituste ja väljasõitude korraldamine, uurimistöödega jändamine ja muud lisakohustused. Pead olema mitte ainult oma aine spetsialist, vaid ka politseinik, psühholoog, laekur, giid, märkama erivajadusi ja psühhiaatrilisi haigusi jne jne.

tahtsin uurida, et miks peab matemaatika aineõpetaja tegelema väljasõitudega? kas äkki on tegemist ikka klassijuhataja tegevustega? ja kas matemaatikas on põhikooli astmes uurimustöid?

on huvi matemaatika õpetaja kutse vastu. aga tahaks aru saada, mis kohustused kaasnevad matemaatika õpetamisega põhikoolis.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul lõppes kolmas aasta matemaatikaõpetajana põhikooliastmes. Teise aasta keskpaigaks olin korralikult läbipõlenud, millest alles hiljem sain tagantjärele aru. Praegu jäin dekreeti ja olen paar-kolm aastat kodus ning pärast seda tõenäoliselt kooli tagasi ei lähe. Ainesisu edasi andmine on õpetajatöö lihtsaim osa, raske on tegelemine distsipliini jms sotsiaalsete probleemidega, ürituste ja väljasõitude korraldamine, uurimistöödega jändamine ja muud lisakohustused. Pead olema mitte ainult oma aine spetsialist, vaid ka politseinik, psühholoog, laekur, giid, märkama erivajadusi ja psühhiaatrilisi haigusi jne jne.

tahtsin uurida, et miks peab matemaatika aineõpetaja tegelema väljasõitudega? kas äkki on tegemist ikka klassijuhataja tegevustega? ja kas matemaatikas on põhikooli astmes uurimustöid?

on huvi matemaatika õpetaja kutse vastu. aga tahaks aru saada, mis kohustused kaasnevad matemaatika õpetamisega põhikoolis.

Aineõpetaja ei pea tegelema mingite väljasõitudega, kui ta just ainega seotud väljasõite teha ei taha. Matemaatikaõpetajatel vaevalt neid on, loodusõpetuse- ja bioloogiaõpetajatel soovi ja võimaluse korral on. Ju ta ikka klassijuhataja lisaks oli.

Uurimistöid matemaatikas põhikoolis küll ei ole, aga võib olla vajalik mõnd loovtööd retsenseerida. See on tüütu, aga mul isiklikult kulub ühe loovtöö peale 2-3 tundi ja üle 1-2 ma neid aastas retsenseerima ei pea. Teoreetiliselt võib keegi tahta loovtööd matemaatikas teha, sellisel juhul peab matemaatikaõpetaja teda juhendama (kui õpilane kuskilt mujalt pädevat juhedajat ei leia).

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

tahtsin uurida, et miks peab matemaatika aineõpetaja tegelema väljasõitudega? kas äkki on tegemist ikka klassijuhataja tegevustega? ja kas matemaatikas on põhikooli astmes uurimustöid?

Minu kogemus on, et väljasõidule ei saa klassijuhataja terve klassiga üksi minna. Ma ei olnud üldse mitte klassijuhataja, kui mind lisatäiskasvanuks kaasa kutsuti, ja ma kardan, et ei vaadatud sugugi hästi mu äraütlemisele põhjusega, et mul oli nagunii juba tohutult tunde tänu reedestele üritustele ära jäänud ja ma lihtsalt ei saanud veel kaht tundi heast peast raisku lasta. Ka projektinädala vms puhul jagati ikka kõik mitte-klassijuhatajad klasside juurde lisaks – ei saanud ju ometi neile lihtsalt vaba nädalat anda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.07 14:07; 04.07 21:27;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja, kas tahad lahkuda sellepärast, et aitad tagasihoidlikumate vaimsete võimetega lapsi liiga palju? Õppimine on iga lapse enda asi, õpetaja asi on õpetada ja vajadusel lapsele hinne 2 või 1 panna ja öeldagi, et sellise töö eest paremat hinnet saada ei ole võimalik.

0
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

tahtsin uurida, et miks peab matemaatika aineõpetaja tegelema väljasõitudega? kas äkki on tegemist ikka klassijuhataja tegevustega? ja kas matemaatikas on põhikooli astmes uurimustöid?

on huvi matemaatika õpetaja kutse vastu. aga tahaks aru saada, mis kohustused kaasnevad matemaatika õpetamisega põhikoolis.

Küllap see on kooliti erinev, aga meie koolis ei pääse küll keegi ainult tunniandmisega. See on oluline küsimus, mida töövestlusel kindlasti küsi – milliseid tunniväliseid tegevusi sinult oodatakse. Meil juhendavad-retsenseerivad kõik õpetajad gümnasistide uurimistöid, isegi kes gümnaasiumiklasse ei õpeta. Kes ei ole ametlikult klassijuhataja, on ikkagi määratud mõne klassi juurde abiks klassiürituste ja ekskursioonidega. Kooliürituste korraldamisel aktustest spordipäevadeni peavad samuti kõik õpetajad aeg-ajalt osalema, sõltumata sellest, kas üritus on minu ainevaldkonnaga seotud. Kui sa algul pole klassijuhataja, siis arvesta, et igal aastal käiakse pinnimas, et sa ometi selle kohustuse ka võtaksid. Oma ainetunni raames käisin kaks korda nö õppekäigul. Sõnades väga oodatakse kõike klassiruumivälist nagu õuesõpet, külaskäigud ettevõtetesse või ülikooli või muuseumiskäigud, aga kui soovid kätte võtta ja minna, on see igavene ristiretk rohkete takistustega.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 03.07 18:39; 10.07 12:27; 10.07 12:34;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Unustasin lisada, et eesti keele ja matemaatika õpetajad on need, kes põhikoolis lapsi kõige rohkem näevad, sest neil on nädalas tunde sama klassiga kõige rohkem. Matemaatika on lisaks aine, kus bluffimisega kaugele ei jõua ja tihti esimene aine, kus õpiraskused esile tulevad. Klassijuhatajaks võib olla näiteks poiste kehalise või võõrkeeleõpetaja, kes tunnis poole klassiga ei kohtugi ja oma klassi lapsi tunni kontekstis ei tunne. Neil põhjustel on tõenäoline, et matemaatikaõpetajana ikkagi satud tegelema sotsiaalsete probleemidega – kiusamine, rajaleidjasse suunamine, käitumisprobleemid, õppimisprobleemid, popitegemine.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 03.07 18:39; 10.07 12:27; 10.07 12:34;
To report this post you need to login first.
Postitas:

üks koht, mille tööpakkumisi teemalgataja lähiajal jälgida võiks, on uus suur loodav ametkond (hariduse- ja noorsooamet), mis ühendab 1.augustist endised innove, hitsa, rajaleidja, eksamikeskuse, archimedese jne

Huvitav, kas see tähendab, et rajaleidja tegevus muutub veel mõttetumaks ja sinna suunamine ja sealt abi saamine veel keerulisemaks. Ma saan aru, et töötegijate ja mullipuhujate vahekord läks neil vist käest ära, et selline ümberstruktureerimine tehti, aga olen lihtsalt mures, et koos pesuveega ka last välja ei visata ja et äkki juhtub nii, et just see praktilisem ja mõistlikum osa asutustest saab selle restruktureerimise käigus mingite ebapraktiliste kabinetiuhuudega asendatud.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.07 06:05; 11.07 17:08;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina lähen sügisel õpetajaks tööle. Ootan juba põnevusega. Oman pedagoogilist haridust, siiamaani erasektoris täiskasvanuid õpetanud. Võib-olla olen selle töö enda jaoks liigagi idealiseerinud, aga minu jaoks on palju plusse: mulle meeldivad lapsed, poolikud päevad koolis, vaheajad ja vaba suvi. Erasektoris neid plusse polnud.

Poolikud päevad ja vabad vaheajad on ilus unistus. Lapsed meeldivad, aga kas ka vastandlike nõudmiste ja soovidega vanemad? Suvepuhkus on tõesti tore, aga talvised päikese- ja suusareisid ei ole võimalikud.

Meie koolis lähevad õpetajad kl 15 ära. Vaheajad ongi vabad, kui just mingit koolitust või koosolekut ei ole. Kui kool kevadel lõpeb, siis algab ka õpetajatel nn hõlpelu, sest keegi ei oota, et nad püüdlikult ida päev kohal käiks kuni puhkuseni. Ja kui peaks kangesti suusatama või talvisele päikesereisile kiskuma, siis on see ka vaheajal korraldatav. Hüsteeritsevaid vanemaid ei ole märganud.

Plussina lisan ka tasuta lõuna. Tean mitut kooli, kus õpetajatelt lõunasöögiraha ei küsita.

Seda arusaamatum on, miks õpetajaid ei jätku. Hea palk, kerge töö, tasuta lõuna, poolest päevast koju, pool aastat puhkust… Miks ometi ei ole tormijooksu sellesse ametisse?

Ja unustasid mainida veel tasuta klassiekskursioone, muuseumikülastusi jms, mida õpetaja saab tasuta nautida! Ma ka ei mõista, mis inimestel viga on, et nad nii väärt töökohta ei soovi.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 14 postitust - vahemik 31 kuni 44 (kokku 44 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kannapööre (õpetaajametist kuhu edasi)?