Esileht Ajaviite- ja muud jutud Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 57 )

Teema: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Postitas:
Vana-Ann

…nagu keskkoolis kujutlesite? Kas kahetsete midagi, mis tehtud või tegemata jäänud? Ise pean tunnistama, et kooliajal olin üsna tark ja ambitsioonikas tüdruk, unistasin ikka haridusest ning karjäärist. Ometi läks elu nii, et jätsin Tartu Ülikooli pooleli ja läksin tööle. See on mu elu suurimaid vigu. Alles nüüd, 42-aastaselt jätkasin hariduse omandamist, kuid kahetsen iga päev, et omal ajal ei jätkunud püsivust ja meelekindlust püstitatud eesmärk saavutada.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Siin on üks 30a. Kägu, kes sai sisse arstiteaduskonda,loobusin omal ajal, tundus liiga pikk aeg…kahetsen siiani…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Mitte päris nii, nagu keskkoolis eeldasin. Küll aga arvan, et tegelikult on mu elu olnud tüki maad huvitavam ja parem, kui nõuka aja laps oleks osanud unistada. Keskkoolis tahtsin tädi eeskujul saada näitlejaks, aga kooli lõppedes tuli lavakasse astumiseks julgusest puudu, nii läksin hoopis Tartu Ülikooli inglise filoloogiat õppima. Õpingud jäid pooleli, aga keele sain selgeks tänu millele õnnestus mul kandideerida omal ajal väga olulisele ametipostile ja sinna ka tööle saada.
See avas minu elus kõik edaspidised uksed – koolitasin ja täiendasin end kõrvalt ning omandasin oskused, mis otseselt pole enam keelega seotud, aga milles olen nüüd nii tugev spetsialist, et üks kõrgkool kutsus mind mingil perioodil lausa lektoriks. Kõrghariduse diplomit pole mul siiani, aga kahetsema pole pidanud. Ma olen oma isiku ja võimetega tõestanud, et see ei mängiks minu puhul kuidagi suuremat rolli. Elu on olnud tõeliselt kirev ja huvitav, olen olnud paljude ajalooliste sündmuste juures ja nautinud tippseltskonda väljaspool Eestit. Mina otseselt ei kahetse, et kõrgkool pooleli jäi. Kui ma midagi kahetsen, siis seda, et ma ei saanud teada, kas ma näitlejana oleksin läbi löönud või mitte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Jumal tänatud,et ei läinud.Ma oleks praegu töötu prükkar ja tuhniks nurgatagustes.
Arvan,et pikk planeerimine on paljudele hukatuslikult mõjunud pikas perspektiivis.Tuleb olla paindlik ja minna kaasa aja ja ruumi vajaduste ning nõudlustega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

ei mäleta, et oleks noorena midagi nii pikalt ette kujutlenud. ikka päev korraga ja meri põlvini oli see elustiil siis. Ülikooli õnneks pooleli ei jätnud, seega diplom kenasti olemas ja tarvilik siiani.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Ei ole läinud – minust oleks saanud kohaliku alevi koolitreeneri naine ja oleksin sealsamas andnud tüdrukutele kehalise kasvatuse tunde. Väga napilt loobusin oma suurest noorusarmastusest, valisin hoopis majanduseriala ja kolisin maalt ära suurde linna. Rabasin aastaid õppida ja tööd teha, kuid oli hea, et valisin eriala südame järgi. Täpselt seda ma tahtsin õppida ja sellel ala töötada. Kohtasin huvitavaid inimesi, pidutsesin ja pidasin vallalisepõlve, musitasin nii konni kui printse, reisisin, õppisin, töötasin erinevatal töökohtadel, leidsin suure armastuse, abiellusin, lõin kodu ja sünnitasin lapsed. Nüüd on vaiksem elu, kuid midagi ei kahetse, rõõmustan, et valisin õigesti.
Senini mõtlen, kui paljust oleks ilma jäänud, kui oleks 18-aastaselt teistsuguse otsuse teinud.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

kujutasin ette, et lõpetan ülikooli, lähen mehele ja saan kolm last.
Tegelikult sain kõigepealt kolm last, siis tegin karjääri, siislõpetasin ülikooli ja mehele (ametlikult) pole siiani läinud 🙂
Laias plaanis on tegelikult läinud küll nii nagu kujutlesin.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

löpetasin keska 89. no mida seal nii väga unistada oligi… ega arstiks v juristiks poleksi annet olnud ja ei huvitanud mind nagu see ylikool yldse. olin ka kehva öppur ja ega polekski kuhugi sisse saanud. eks nn vabadusetuuled ka juba puhusid, aga ega kujutatud ju eriti ette, et mis vöiks olla see tulevikus kasulik öpitu.

isa rääkis mulle ikka seda, et öppida tuleb amet, mis toidab sind terve elu. oli ka aeg kus nt ametid nagu rätsep, kokk, kelnerid, köösnerid, juveliirid, kellassepad, kingsepad, kybarategijad jm oskus/käsitöödtööd olid väga-väga kasulikud. läksingi öppima tehnikumi rätsepaks. oli huvitav ja tööd jagus kuniks kolisin 99 a. välismaale. \”läände\”, kus pole selle ametiga mitte midagi peale hakata, sest inimesed seda teenust lihtsalt ei kasuta (ostavad H&M), sest see hirmkallis ja kogu ömblustööstus ju viidud tegelikult nn kolmandatesse maailma. see oli ausaltöeldes shokk mulle algul. köike ömblustöid/pisiparandusi jms teevad nö mustad immigrandid – see bisnis totaalselt nende käes. nt viid aga eseme keemilisse ja seal siis tagaruumis istub möni hindu v tyrklane, iraaklane ja vahetab nt jopelukku, teeb pykse lyhemaks v parandab kingi-saapaid. ei mingeid ateljeesid, extra töökodasid vms.

ja tuligi ymber öppida ja öppisin lausa kaks ametit juurde, aga ma poleks kyll elus osanud unistada ega ettekujutada, et neid ameteid kunagi öpin.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

On läinud paremini kui lootsin. Doktorikraad, meelepärane töö, oma maja (küll laenuga), mees , lapsed. Plaanis oli ülikool, majast ei osanud unistada, kuna olid elanud korteris koguaeg. Eriala peaaegu sama mis siis mõttes – bioloogiaalane.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Esimese hooga lugesin ja mõtlesin, et minu elu ei läinud ka nii nagu unistasin ja et olen mandunud, sest armastan väga telekast filme vaadata, lugemine on tagaplaanile jäänud ja kriitiliselt hinnates mu maailmapilt väga lai ei ole. Aga järele mõeldes polegi olukord niiväga hull. Sest pärast keskkooli maal sai tutvutud ühe kohaliku noormehega, kes juba meile ühist eluaset planeeris, kusagile maakolkasse, hullumaja kõrvale (suvel on seal loodus tegelikult väga ilus, aga kus poleks)… Põgenesin, läksin Tartusse õppima, lõpetasin, kolisin pealinna, nüüd töötan normaalses asutuses, mul on olnud palju huvitavaid kohtumisi, välisreise, toredad lapsed. Pole põhjust viriseda. Nojah, oma unistustes sain ma muidugi Harvardi ülikoolist teaduskraadi:)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Mul on hea meel, et nii ei läinud. Kooliajal olin täiesti kindel, et mina kunagi lapsi ei saa. Polnud tõesti mitte mingit huvi lastekasvatuse vastu. Kujutasin ette, et elan lõbusa elu koos kena ja intelligentse mehega ning klassikaline kodukana elu jääb minust puutumata.

Õnneks läks nii, et jäin rasedaks ja praegu on mul kaks väga toredat tütart. No ei kujuta ette, mida ma teeks, kui neid ei oleks. Tunnen, kui imevahva on nendega koos olla ja mul on vanemana neile siiski mõndagi pakkuda. Mees on ka väga tore ja koduhoidev. Kodukana pole ma küll kunagi olnud, aga olen oma rolliga peres ikkagi väga rahul.
Tööalaseid kõrgeid ambitsioone pole mul kunagi olnud, olen alati töötanud, aga see ei ole mu elu sisu. Pigem on tähtsad pere ja hobi, millega jälle kogu hingest tegelema olen hakanud.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

muig, kujutasin ette et võtan 5 musta meest ja ei ühtegi last
praegu on 1 valge mees ja 1 laps, ma arvan, et nii on siiski parem 😀

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

kahetsen, et isegi ei proovinud ülikooli sisse saada. kartsin, et see ei õnnestu, mis sellest, et olin nelja-viieline. isegi eksamitele ei läinud. minust oleks saanud loomaarst muidu.
muud ei mäleta, et oleksin plaaninud

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Ma ausalt ei omanud mingisugust ettekujutust tõelisest elust tol ajal 🙂 No olid ikka noore \”kuke\” eluvõõrad kujutelmad sellest, milline kõik olema hakkab.
Perekooli kontekstis oleks paslik vast seda ära märkida, et minu vääraim ettekujutus iseendast oli selline, et minust saab supernaine-ema. Kujutlesin, kuidas seisan pliidi ääres, põll ees, vähemalt viis last selle küljes rippumas 🙂 No jah. Neid on kaks ja see on minu limiit.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Ma ei mäleta millest ma keskkoolis unistasin, aga oma eluga olen rahul. Ülikoolis käidud, majandusharidus käes, tore ja asjalik mees, 2 tarka ja tervet last, oma maja, hea töökoht, korralikud autod ja täiesti piisav palk. Aastas lubame 2 pikemat reisi. Terved oleme ka kõik, rohkem ei oskagi unistada.

Please wait...


Postitas:
andur

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Jah, on üks kahetsus. Aga see teistmoodi kahetus. Kasvasin tugevaks naiseks, kellel olemas kõik, mida hing ihaldada oleks võinud kunagi. Kuigi mul polnud ettekujutusi endast kui kolmekümne aastasest ja pole siiani iseendast nt neljakümnendates, nimetan mina seda vahel ajanappuseks, et jõuda unistada millestki või et olen liiga realist, pelgan pettuda tulevikus või hoopis…eelmise aasta kaotusvalude kinnitus, et pole iseenda teha elu siin ja keegi teine justkui tõmbaks niite oma naljaviluks, milleks need ettekujutused siis.. Minul on õnn olla seotud mehega, kellega me üksteist armastame, terve ja andekas poeg, töö ja meie kodu ning klat¨imaiad naabrinaisedki pole puudu… Ja nupp mul kah veel nokib, et oma eluunistuse projekti ellu viia, mille kallal aitab nokitseda minu armas mees oma kogemuse, kannatlikkuse ja toega…Aga vaadates oma hetkeolukorda, ei suuda ma nuputada, mida ma k…t oma õega oleksin võinud teisiti teha, teda muudmoodi mõjutada, et ta näeks maailma veidi rõõmsamates toonides. Raske on olla praegu tema nahas ja tema ennasthävitavas laines…Ühtemoodi keeruline lapsepõlv oli meil mõlemil, temale toodi kandikul kõik ette, minule mitte midagi. Minu jaoks oleks see kättevõtmise asi, et end korda teha, aga lihtsam on ju teisi süüdistada. Minu püüd aidata on viinud meid selleni, et ei suhtle enam aastaid. Tean vaid, et ta on kusagil olemas, aga lõpetasin üritamise temaga kontakti leida kui mingusguses \”hoos\” ähvardas minu perele (poeg oli 2 aastane siis) haiget teha.
Ühesõnaga, mõtlen vahel jõudehetkedel kui mõte uitama läheb, et ehk oleksin pidanud ta siiski tookord kättpidi lohistades psühhiaatri vastuvõtule lohistama…

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

käisin keskkoolis nõukaaja lõpus ja mäletan, et meist vähesed teadsid kindlalt, et tahavad ülikooli minna. mina ei tahtnud ka ülikooli minna, unistasin mehest ja heast tööst näiteks poes. tegelikult läks nii, et läksin ikkagi ülikooli kaugõppesse. nüüd tunnen, et eriala on ennast ammendanud ja tahaks midagi uut õppida, aga olen vist juba vana uue lehe pööramiseks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Keskkoolis olin mina küll alles laps mis laps, mingeid suuri unistusi ega plaane küll polnud. Olin ülikorralik ja hea peaga. Aasta siis oli 1992.
Teadsin, et tuleb ülikool ja õppimine. Seejärel pere.
No ja nii ongi.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

kui keska ajal oli unistuseks kasutatud bemar ja suursuursuur peenar, siis nüüd sõidan uue bemmiga ja oman korralikku maja suure lilleaiaga. nii, et tuleb tõdeda, et on läinud paremini kui unistada julgesin.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Ei osanudki keskkoolis millestki unistada. Näiteks ametialast kutsumust pole mul kunagi olnud, kahjuks. Mõtted, kelleks saada, hüppasid peas ringi nagu tirtsud. Valisin midagi millega nüüd, 24 aastat hiljem, pole midagi peale hakata. Praeguseks on paar kahetsevat mõtet aga tol ajal neid valikuid polnudki ja nüüd on need rongid juba läinud.
Peret ja palju lapsi (igal juhul rohkem kui üks, ma ise üksik laps) tahtsin… On üks laps, kauaoodatud ja hiline aga hea, et niigi läks:)

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Enam-vähem. Pere, hariduse, eriala osas. Elamistingimuste osas ka.
Tegelt unistasin vabakutselise loomingulisest elust ja kujutasin ette oma päevi nii, et ärkan hilishommikul ja asun siis tööle koduse kirjutuslaua taga, töö vahepeal kantseldan oma arvukaid lapsi ja loomi. Olen iseenda ülemus ega pea kuskil kontoris käima. Mõned aastad ma isegi sain sellist elu elada, ehk saan kunagi veel. Kooli ajal ma kahjuks ei osanud arvestada sellega, et sellise mõnusa vaba elu juurde käib tülikas suhtlemine maksuametiga ja pidev ebakindlus homse suhtes. Aga noh, eks igal asjal ole oma hind.

Please wait...


Postitas:
nyah nyah

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Sel ajal, kui korralikud kodanikud keskkoolis käisid, oli mulle punk pähe kukkunud. Pidu, poisid & pudelid. I don’t know what I want but I know how to get it . . . minu personaalne pikaajaline perspektiiv oli tollal, muide, noorelt surra. Põnglastega jändamast keeldusin ma pyssi ähvardusel ka.

A näe, välja tuli ikkagi eesti kultuuritegelane, kolme lapse ema, & surnud pole ma kah sugugi. Kuidasmoodi see juhtus, minu pea ei võta;)

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mitte päris nii, nagu keskkoolis eeldasin. Küll aga arvan, et tegelikult on mu elu olnud tüki maad huvitavam ja parem, kui nõuka aja laps oleks osanud unistada….. läksin hoopis Tartu Ülikooli inglise filoloogiat õppima. Õpingud jäid pooleli, aga keele sain selgeks .
… olen nüüd nii tugev spetsialist, et üks kõrkool kutsus mind mingil perioodil lausa lektoriks. Kõrghariduse diplomit pole mul siiani, aga kahetsema pole pidanud. [/tsitaat]

Milline kõrkool võtab õppejõu kohale ilma kõrghariduseta inimese? Tahaks seda tõesti teada (töötan ise ühe ülikooli personaliosakonnas).

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Mina lõpetasin keskkooli 84.a. Mul polnud tegelikult õrna aimugi tol ajal, kelleks ma saada tahan, aga kuna praktiliselt terve klass läks ülikooli edasi, siis nii minagi asutusin Pedasse ja omandasin eriala, millega mul tegelikult suurt midagi peale polnud hakata. Minu jaoks saabus tõehetk 30-selt, kui sain aru, et nii enam edasi ei saa ja midagi tuleb ette võtta iseendaga. Mul oli küll pere, oma kodu ja kõik muu eluks vajalik, aga ma polnud endaga sõber. Astusin aga uuesti ülkooli ja omandasin eriala, millel ka nüüd töötan ja olen ülimalt rahul. Nüüdseks tunnen, et olen saavutanud selle sõltumatuse, millest ma keskkooli lõpetades ei osanud undki näha. Ehk kokkuvõtvalt on mu elu läinud üle ootuste paremini.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Milline kõrkool võtab õppejõu kohale ilma kõrghariduseta inimese? Tahaks seda tõesti teada (töötan ise ühe ülikooli personaliosakonnas).[/tsitaat]

Seda on aru saada jah, et sa üks PERSONALIINIMESTEST oled. Neid on mõistvaid ja empaatiavõimelisi üsna vähe ja tihedamini tuleb ette kitsarinnalisi pruntsuid, kes ei suuda mitte kunagi kastist välja mõelda ja kohe inimestele \”peale hüppavad\”.
Aga sellel kirjutajal seal on ju lihtsalt näpukaga \”G\” täht ära jäänud. Kui ülejäänud teksti loed, siis see ei ole kirjaoskamatu inimese kirjutatud. Kuidas sind aga ülikooli tööle võeti – jääb arusaamatuks.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Milline kõrkool võtab õppejõu kohale ilma kõrghariduseta inimese? Tahaks seda tõesti teada (töötan ise ühe ülikooli personaliosakonnas).[/tsitaat] näiteks Kunstiakadeemia on minu meest juba viimased 6-7 aastat palunud oma erialal loenguid pidama ja praktikat andma. mehel on keskharidus, on omal käel eriala õppinud. olen teda utsitanud ka oma erialal kõrgharidust saama, aga tema väidab, et tema erialal on Eestis keskpärased õppejud ja midagi olulist ta juurde ei õpiks, ta on liiga laisk, et lihtsalt paberi pärast (mida tal tegelikult tarvis pole) ülikooli minna.
p.s. arvan, et see, keda kommenteerisid, tegi sõnas \”kõrgkool\” lihtsalt trükivea.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Jah, on küll läinud nii nagu kujutasin. Just karjääri, laste ja elukeskkonna mõttes.
Kahetsen ainult enda piiratud mõtlemist meesolevuste suhtes: arvasin, et ägedad kutid ongi ägedad.

Please wait...


Postitas:
titattahan

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Lõpetasin tehnikumi 1988.aastal.
Unistasin , et abiellun, saan oma maja ilusa suure aiaga ja 3 last. Eriala mul ka oli õpitud selline maalähedane.Ülikooli tahtsin ka lõpetada.

Reaalsus:
– ülikool jäi lõpetama, kahetsen seda.
– on maja ja ilus aed
– 3 last, aga 2 mehega
– töö hoopis muul erialal, aga õnneks mulle meeldiv.
– suurim pööre elus oli töötamine välismaal uue Vabariigi alguses, andis keeleoskuse ja miskitsorti omatte julguse,mida ennem polnud.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Milline kõrkool võtab õppejõu kohale ilma kõrghariduseta inimese? Tahaks seda tõesti teada (töötan ise ühe ülikooli personaliosakonnas).[/tsitaat]

Ma võin selle ka välja öelda – praegune Tallinna Ülikool, endise nimega Pedagoogikaülikool. Ma rääkisin oma diplomi puudumisest töölevõtu lepingu allakirjutamisel kohe. Inimene juhtkonnast, teaduskonna õppekava juht ütles, et erandid on alati võimalikud. Personali osakonnaga mul suhelda ei tulnud. Lugesin üht valikainet ja üliõpilased, kes selles aines kursusetöö edukalt esitasid, said 2 ainepunkti. Ma tean hulgi inimesi, kellel diplom taskus, aga on pehmelt väljendudes lollid nagu lauajalad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
vareenik

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Kui minu elu oleks läinud nii, nagu ma keskkoolis kujutlesin, siis oleksin praegu algklasside õpetaja. Õnneks ei saanud ülikooli sisse (kohale oli see aasta 7-8 inimest) ja jäin ühe punktiga välja ning selleks tol ajal raha polnud, et minna tasulisele kohale. hetkel ma end küll õpetajana ette ei kujuta.
Siiski suutsin endale selle asemel teise mittesobiva eriala valida ja suutsin sellel töötada 5 aastat, enne kui Eestit jalga lasin.
Seda, et kunagi Usas elada võiksin, ei oleks ma keskkoolis (20 aastat tagasi) undki näha osanud.
Sain sealt hea keelepraktika, mis keskkoolis suht olematu oli. Hakkasin seal õppima ka ametit, mis mulle tõesti meeldis-juuksuriks, aga kool jäi lahutuse ja Eestisse tagasikolimise tõttu pooleli.
Siin seda õppima ei hakanud, sest Eestis, erinevalt Usaga, ei teeni juuksurid midagi ja siin oleksin pidanud vaatamata sellele, et Usas 2/3 koolist läbitud sai, kõike uuesti alustama. Ei tundunud kuigi ahvatlev. Nii siis töötasingi ilusalongis muid töid tehes ja kohe peale pesamuna sündi läksin uuesti kooli õppima midagi, mis on vähe laiahaardelisem ja töökohtade valik suurem.

Siiski olen mina see õnnetu, kes polegi suutnud enda unistuste ametit välja mõelda, sest need tööd mis mulle meeldiksid, ei ole just eriti tasuvad.

Please wait...


Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 57 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.