Esileht Ajaviite- ja muud jutud Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Näitan 27 postitust - vahemik 31 kuni 57 (kokku 57 )

Teema: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Mäletan rohkem, mida ma ei tahtnud. Lõpetada ülikool tulutooval erialal, minna mehele ja elada Mustamäel kolmetoalises sektsioonkapiga korteris. Tahtsin õppida kunsti või filosoofiat ja elada teistmoodi. Saan öelda, et mu unistused on täide läinud, rohkem ka veel. Olen saanud olla vaba inimene, palju reisinud, elanud välismaal, minu elu on olnud uskumatult kirju. Soovid lähevad ju täide!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Ma ei osanud keskkoolis kuidagi kaugemale unistada kui see, et tahan USAsse ülikooli minna. Keska lõpetasin 1992. Kuigi kohe ei õnnestunud, siis siiski lõpuks ma oma unistuste maale ka jõudsin ning läks nii, et omandasin seal lisaks bakalaureusekraadile ka magistrikraadi.

Juba 16-aastasena viskasin silma ühele minu kodutänaval asuvale majale. Võtsin isegi südame rindu ja käisin sealse pererahvaga (üks muldvana naisterahvas, tema tütar ja tütretütar, kellest kõigist oli teada, et nad just erilised majandajad ei ole) rääkimas, et kui nad kunagi peaksid tahtma maja müüa, siis andku mulle teada. Pea 10 aastat hiljem ostsingi selle maja.

Seega on kõik mu keskkooliaegsed unistused täitunud ning kuna ma eriti kaugele unistada ei osanud, võin öelda, et tegelik elu on olnud veel tunduvalt kirevam ja rahuldustpakkuvam kui ma kunagi unistada oskasin. Nüüd olen õppinud pisut lennukamaid unistusi looma ja neid tasapisi täitma. Siiski vist olen liigselt realist, sest enamus mu unistusi kipuvad täituma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
vareenik

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma ei osanud keskkoolis kuidagi kaugemale unistada kui see, et tahan USAsse ülikooli minna. Keska lõpetasin 1992. Kuigi kohe ei õnnestunud, siis siiski lõpuks ma oma unistuste maale ka jõudsin ning läks nii, et omandasin seal lisaks bakalaureusekraadile ka magistrikraadi.

Juba 16-aastasena viskasin silma ühele minu kodutänaval asuvale majale. Võtsin isegi südame rindu ja käisin sealse pererahvaga (üks muldvana naisterahvas, tema tütar ja tütretütar, kellest kõigist oli teada, et nad just erilised majandajad ei ole) rääkimas, et kui nad kunagi peaksid tahtma maja müüa, siis andku mulle teada. Pea 10 aastat hiljem ostsingi selle maja.

Seega on kõik mu keskkooliaegsed unistused täitunud ning kuna ma eriti kaugele unistada ei osanud, võin öelda, et tegelik elu on olnud veel tunduvalt kirevam ja rahuldustpakkuvam kui ma kunagi unistada oskasin. Nüüd olen õppinud pisut lennukamaid unistusi looma ja neid tasapisi täitma. Siiski vist olen liigselt realist, sest enamus mu unistusi kipuvad täituma.[/tsitaat]

Kui küsida tohib, siis mida sa Usas õppisid ja mis teed pidi sa sinna kooli said? Stipendiumiga?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

[small]vareenik kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Kui küsida tohib, siis mida sa Usas õppisid ja mis teed pidi sa sinna kooli said? Stipendiumiga?[/tsitaat]
Igavaid asju õppisin. 🙂 BA majanduses ja MBA ehk siis magistrikraad ärijuhtimises. Ülikool, kus käisin, on üks suurema rahvusvahelise tudengite osakaaluga ülikoole USAs ja neil on tõesti rahvusvaheliste tudengite stipendium, mis kattis pool elamiskuludest ja õppemaksust. Kuna mina aga elasin peres, kus vaatasin lisaks kooliealisi lapsi, siis sain kogu stipendiumi õppemaksuks kasutada. Mingil hetkel kui oli lubatud ühe pilootprogrammi raames mujal kui kooli territooriumil töötada, töötasin veel pangas tellerina ka. Nii ma hakkama saingi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Keskas olin ma äärmiselt halb õpilane, laisk ja üritasin kuidagi läbi ennast vedada. Ainukesed ained, mis mulle huvi pakkusid olid kirjandus ja inglise keel. Olen pärit väga kesistest oludest ja põhilised tulevikuga seotud unistused olid, et kunagi söön seda, mida tahan ja ostan riideid riidepoest. Ja pere tahtsin luua ameerika mustanahalise mehega. Nüüdseks (olen 32) olen abielus tumedanahalise mehega ( mitte küll ameeriklasega), koduseks keeleks on inglise keel, töötan lasteaiaõpetajana. Riideid ostan poest ja söön tõesti seda, mida tahan ja mul on ilus kodu. Seega on mu unistused täitunud.

Please wait...
Postitas:
vareenik

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]vareenik kirjutas:[/small]

Igavaid asju õppisin. 🙂 BA majanduses ja MBA ehk siis magistrikraad ärijuhtimises. Ülikool, kus käisin, on üks suurema rahvusvahelise tudengite osakaaluga ülikoole USAs ja neil on tõesti rahvusvaheliste tudengite stipendium, mis kattis pool elamiskuludest ja õppemaksust. Kuna mina aga elasin peres, kus vaatasin lisaks kooliealisi lapsi, siis sain kogu stipendiumi õppemaksuks kasutada. Mingil hetkel kui oli lubatud ühe pilootprogrammi raames mujal kui kooli territooriumil töötada, töötasin veel pangas tellerina ka. Nii ma hakkama saingi.[/tsitaat]

Tundub, et oleme sama aasta väljalase:)
Kus osariigis olid?
Kas sa sebisid täiesti ise endale selle koha ülikoolis ja miks sa sinna elama ei jäänud?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

[small]vareenik kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Tundub, et oleme sama aasta väljalase:)
Kus osariigis olid?
Kas sa sebisid täiesti ise endale selle koha ülikoolis ja miks sa sinna elama ei jäänud?
[/tsitaat]
Minu \”väljalaskeaasta\” on 1974. Koha sebisin ikka jah, täitsa ise. Elasingi USAs MAs 10 a. kuni kohtasin seal oma eestlasest abikaasat. Nüüd elame Eestis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
vareenik

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]vareenik kirjutas:[/small]

Minu \”väljalaskeaasta\” on 1974. Koha sebisin ikka jah, täitsa ise. Elasingi USAs MAs 10 a. kuni kohtasin seal oma eestlasest abikaasat. Nüüd elame Eestis.[/tsitaat]

Nii kaugele pidid minema, et seal oma eestlasest abikaasat kohata=)
Nojah, ega mul oli sama lugu tegelikult, kuigi praegune mees elas Eestis, kust ta mind siis netist leidis.
Aga kui mina saaks kuidagigi midagi muuta, siis koliksin tagasi. Kahjuks on see võimatu, nii et jääb üle seal vaid külas käia. Võimalikult tihti.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Õnneks ei läinud nii, nagu keskkoolis ette kujutasin. Ma pole kunagi ambitsioonikas olnud, pole praegugi. Paraku on elul olnud palju suuremad plaanid minuga, kui minul eluga.Seega olen täiesti rahul oma eluga ja tean, et see muutub veel samapalju sama pöörastes suunades, aga see ju teebki elu elamisväärseks. Olen olnud erinevates ülikoolides, töökohtades, riikides, suhetes. Mu ümber on olnud fantastilisi sõpru, mul on fantastilised lapsed ja elukaaslane, kes on sama toredat elu elamas, ta teeb tööd, mida armastab, seega reisib väga palju ringi ja kohtub oma ala tippudega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Ei mäletagi mida soovisin.
Keska jäi lõpetamata.Eriala on olemas ja käidud ka koolitusel,amielus ja 2 last.
Oma hobi,mida armastasin,on õnneks ka minu töö.
Elus on hästi läinud.
Vaatan kõigil kõrgharidus..

Please wait...
Postitas:
Quuu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Kindlasti mitte. Tahtsin mööda ilma rändama minna, elatuda juhutöödest, pereelu polnud mul ka plaanis. Juhtus aga nii, et suur armastus tuli peale, oleme siiani koos, seda siis 18 aastat ja lapsi ka päris mitu.
Töötan alal mida õppinud pole. Õnneks kolisime maale. See unistus tekkis küll hiljem.
Elu on olnud päris põnev, samas piisavalt rutiinne viimased 10 aastat, seega kui lapsed suured, siis võiks oma kunagise unistuse teoks teha. Mitte just juhutöödest elatuda ja koos sõbrannaga, aga oma kallimaga ja pisku rahaga taskus.

Please wait...
Postitas:
vareenik

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

[small]Quuu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kindlasti mitte. Tahtsin mööda ilma rändama minna, elatuda juhutöödest, pereelu polnud mul ka plaanis. Juhtus aga nii, et suur armastus tuli peale, oleme siiani koos, seda siis 18 aastat ja lapsi ka päris mitu.
Töötan alal mida õppinud pole. Õnneks kolisime maale. See unistus tekkis küll hiljem.
Elu on olnud päris põnev, samas piisavalt rutiinne viimased 10 aastat, seega kui lapsed suured, siis võiks oma kunagise unistuse teoks teha. Mitte just juhutöödest elatuda ja koos sõbrannaga, aga oma kallimaga ja pisku rahaga taskus.[/tsitaat]

Kui viitsid/jõuad 17 aastat oodata, siis lööksin oma abikaasaga ka kampa:)

Please wait...
Postitas:
Quuu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Vareenik, meil pisut varem võimalik minna, aga kui me tosina aasta pärast Jamaical või tundras päris segi pole pööranud ja perekool ikka toimib, siis võtame ühendust ja peame plaani.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Mina väga ei kujutlenudki. St ma teadsin, kuhu õppima kavatsen minna, aga isiklikku elu – et mees ja mitu last – sellele ei mõelnud, sellele mõtlesin nii 10-11-aastaselt, see oli väga täpselt tol ajal paigas ;).
Ei saanud unistuste erialale sisse ja taevas tänatud, et ei saanud – mul polnud õrna aimugi ju, mis mulle päriselt sobib, ehkki see oli mul nina all. Täitsa pooljuhuslikult sattusin õnneks ikkagi tollele just sobivale erialale (sest õppida kavatsesin, see oli kõige kindlam asi üldse). Kõik ülejäänu, töö- ja pereelu on kujunenud omasoodu ja väga kenasti lõppkokkuvõttes. Mul on hea meel, et ma midagi ei kujutlenud, muidu äkki põeks praegu, et vat ei õnnestunud ikka nii täpselt nii, nagu kavas. Elu on näidanud, et täpsed plaanid ei pruugi ühtida tegelikult sulle ette nähtuga (ma ikka kaldun uskuma, et asjad on loodud mingil teatud moel minema).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Ma ei ole varem selle üle mõtiskenudki. Hea võimalus nüüd. Unistasin keskkoolis, et minust saab toimetaja (kirjastuses). Pärast keskat töötasin üle 10 aasta muus valdkonnas, kuid ühel ilusal päeval hakkasingi raamatuid toimetama. Nii et unistus täitus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Ma ei unistanud ega kujutlenud midagi, lihtsalt elasin. Ülikooli läksin ka selleks, et muretut elu edasi elada ja elasingi.
Elu on läinud rahuldavalt. Midagi ma muuta ei sooviks, on nagu on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Põhikoolis tõmbas Sindi kutsekool 🙂
Õnneks läksin karja survel keskkooli ja hiljem sain ka kõrghariduse. Oleks võinud vist tasuvama eriala valida.
Põhikoolis arvasin, et jään vanatüdrukuks. Aga kasvasin \”pardist luigeks\” ja oli võimalus isegi meeste vahel valida 🙂
Ka laps on olemas.

Please wait...
Postitas:
valge lammas tartust

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

MIna arvasin, et ma ei taha kunagi lapsi. Elukutset ei osanud ka valida. Läksin igaks juhuks ülikooli, olen seal tänaseni õppejõud. Olen abielus ja lapsi on 2. Ja juba lapsest saadik vihkasin igasuguseid aiatöid, kuid umbes 30ndast eluaastast alates kasvas igatsus käsi mulda panna ja üleeelmisel aastal ostsime seetõttu maamaja. Elu on ikka imelik.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Milline kõrkool võtab õppejõu kohale ilma kõrghariduseta inimese? Tahaks seda tõesti teada (töötan ise ühe ülikooli personaliosakonnas).[/tsitaat]

Mu vanaisa oli eestiaegse väljaõppe ja meistri töökogemusega ühest I vabariigi-aegsest kergetööstus-/disaini ettevõttest. Gümnaasiumiharidust (st keskharidust tänapäevases mõistes) ta omal ajal endale lubada ei saanud, küll aga nõukogude ajal kunstiinstituudis praktika juhendamist kui mitte rohkem.
Tegemist võib-olla haruldase erandiga, aga neid siiski leidub. Eeldab oma ala meistrit ja eriala marginaalsust. Üldaineid kindlasti keskharidusega lugema ei saa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Täitsa kõrgel tasemel pangatöötaja olen. Ehkki keskkoolis õppides arvasin, et minust saab tõlkija.

Tegelikult arvan täna, et minust oleks saanud hoopis väga hea jurist või arst. Aga noh, ega ma päris rahulolematu ei ole ka praegu ;).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Keskkoolis ei kujutanud ette, et võiksin kellast-kellani tööl käia ja riiki teenida. Seda riiki siis veel polnud ka 🙂 Tahtsin saada kirjanikuks, mõtlejaks, ränduriks, teadlaseks, osata palju keeli, elada huvitavat elu. Ega mul reaalset arusaamist elamisest endast ei olnud, selline uneleja olin 🙂

Tegelikkus: ülikool, ülikooli-aegne abielu, erialasele tööle asumine, laps, tööle tagasiminek, lahutus, töökohavahetus (erialane siiski), karjäär, laps ja väga palju tööd, mis mulle meeldib, kuid mis üüratult palju ka nüüd sisse ei too, et muretult elada. Õnneks olen unelemise ja mõtterännakute oskuse säilitanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

kõige vähem oskasin ette kujutada, et minust saab täie pauguga ja väga noorelt ettevõtja. Kuna olin keskkoolis väga hea õpilane ja haarasin kõike lennult, olin kindel, et läbin pika haridustee ja ilmtingimata mitte Eestis. Reaalsuses aga jäi kõrgkool hoopis pooleli ja palgatööd polegi õnnestunud peale keskkooli teha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Mul oli plaan lõpetada keskkool, minna kusagile kloostrisse ja elada vaikselt täitsa oma elu.
Ma ei tahtnud lapsi ega meest ega midagi sellist rusuvalt siduvat.
Aga ära tõmmati mu jalgealune ja siin ma nüüd olen – mees, lapsed, tohutu maa ja maja ja korterid. Kõrgharidusest jäi puudu vaid lõputöö hinne. Ometi on seis nõnda, et kui pisikese beebiga koju jäin, tuli ülemus õige pea paluma, et tööle tuleksin. Kõik paljuharitud tegelased, kes üritasid mu kohta täita ei saanud sugugi hakkama.
Aga kloostrist unistan edasi…..

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Olin ka selline unelmate ja ideede inime, õppisin õppimisnaudingu pärast keeli ja filosoofiat ja mida kõike, no TÜ teadusmagistri majanduses tegin ka kogemata ära. Vaatasin oma filosoofilistest kõrgustest üleolevalt ja veidi põlglikultki alla koduperenaistele. Ja siis potsti – minu vabalangemine koduperenaisena kestab juba aastaid. Kuigi ma ei tea, kas koduperenaine on just õige sõna, sest kodutöid teha ma ei viitsi, pean end selle jaoks liiga heaks. No raamatuid või Sirpi lugeda ja unistada ka enam eriti ei viitsi. Mind võib südamerahuga mandunuks pidada – kodumaised rabarajad ja mõned päikesereisid Egiptusesse (ahjaa, paketireisijatele vaatasin omal ajal samuti ülalt alla -õige reis oli ikka ise organiseeritud, tihti seljakotiga ja sinna, kus võimalikult vähe turiste käib, eksole) on see pisku, mida vajan. A ma olen õnnelik ja ainult see loeb. Oo, elu! Lummav, kummaline, ootamatu…

Ja kui peaks juhtuma, et koduperenaise elu ei kanna enam (loe: mees palub tööle minna), siis ilmselt ka klooster. Loodetavasti, kui sinna ikka igasuguseid peaks võetama oma hinge eest hoolt kandma.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Sõber astus uksest sisse ja ütles, et viimane päev keskkooli avaldus ära teha. Seda me siis muidugi tegimegi (muidu oli plaan minna kohalikku kutsekasse traktoristiks saama). Keskkoolis vanema klassi tegelased läksid ees ülikooli, eks nädalavahetustel siis nad rääkisid, kui põnev jne seal ülikoolis on. Ja loogiline jätk oligi ülikool …
Ülikoolis läksid õpingud ka kiiresti, sest keerulist midagi polnud, alguses olin isegi väga mitu aastat õppejõud, aga palgateema, khm. Nüüd oma erialal rahvusvahelises ettevõttes nn aju, mitu mitu olulist objekti ka Eestisse teinud.
Kas ma seda unistasin, ei vist …

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

mul puudus kindlam ettekujutus kuidas minu elu peaks hakkama kulgema. seega ei saa ka väga midagi kahetseda. kokku keedetud supid on ka vähemal v rohkemal määral millekski kasulikud olnud:). aga kuna ma ka suurt midagi korda veel ei ole saatnud siis arvan, et paremad ajad on veel ees;). köige kummalisem on kuulda sellises eas inimeste suust juttu toonil nagu köik oleks möödas ja enam midagi teha ei saa. vastupidi. elu köige magusam aeg on just algamas:). olgu see siis öppimine, peresuhted, köike annab parandada kuniks eluvaim sees;). pigem on mul elus ette tulndu asju mida poleks uneski näha osanud, sellised positiivsemad yllatused

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

Ennast kiitmast ma ei väsi ja kes see muu ikka kassi saba kergitab kui kass ise. 😀

Please wait...
Näitan 27 postitust - vahemik 31 kuni 57 (kokku 57 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Käod, kes 35 ja üle, kas teie elu on läinud nii…

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.