Probleem ongi selles, et kõik nii perearst kui ka kardioloog eiütle minule et olen terve, vaid jälgime. Nad ei saada mind psühhiaatri juurde, vaid ütlevad tulge jälle ja uuesti. Aga mis ma käin, mul halb olla, tahan teada, mis minuga toimub. See pole ok, kui ärkan hommikul selle peale et süda töötab ebaregulaarselt, et on tunne et need löögid, mitte löögid tulevad mao piirkonnast, või mulle tundub. Ma tahan teada, ma tahan terveks ennast ravida, rahan elada. Saams perearst ei tee uuringuid, raha pole, ka kardioloog, ei tee sest raha pole ja kaks aastat tagasi ju tehti, 2 aastat! …kas mul ei saa siis midagi muutuda organismis???? Ja nii ma olen siin perekoolis, sest minna pole ju kuskile, kaks aastat tagasi ju kâisin!!! Ja alates hommikust kannatan, ja mõtlen mida teha?
Teema: Kardan magama minna- süda töötab ebaregulaarselt.
Aga mis ma käin, mul halb olla, tahan teada, mis minuga toimub.
Sulle on öeldud ju –
Rütmihäired, kuid pidevalt ravi ei vaja
Minul hakkasid 3 aastat tagasi järsku rütmihäired. Hirmus paanika oli alguses. Lõpuks käisin tasulises südame uh-s ja tuli välja, et mitraalklapi prolaps on ja arstid pakkusid, et ka kerge ärevus ehk. Kas sulle on tehtud südamest uh? Mina lasin teha selle, sest otsisin ka põhjust miks mul südamerütm sassis on ja sain selle ka teada. Nüüd on rahulikum olla.
Probleem ongi selles, et kõik nii perearst kui ka kardioloog eiütle minule et olen terve, vaid jälgime. Nad ei saada mind psühhiaatri juurde, vaid ütlevad tulge jälle ja uuesti. Aga mis ma käin, mul halb olla, tahan teada, mis minuga toimub. See pole ok, kui ärkan hommikul selle peale et süda töötab ebaregulaarselt, et on tunne et need löögid, mitte löögid tulevad mao piirkonnast, või mulle tundub. Ma tahan teada, ma tahan terveks ennast ravida, rahan elada. Saams perearst ei tee uuringuid, raha pole, ka kardioloog, ei tee sest raha pole ja kaks aastat tagasi ju tehti, 2 aastat! …kas mul ei saa siis midagi muutuda organismis???? Ja nii ma olen siin perekoolis, sest minna pole ju kuskile, kaks aastat tagasi ju kâisin!!! Ja alates hommikust kannatan, ja mõtlen mida teha?
Kinnistage oma ja selle sõbranna mõttemaailma, et jah, ei saa midagi muutuda organismis!
Arst peabki ütlema, et tulge jälle, kui ta arstina peab seda vajalikuks (ravijuhis selline), ning ta peab selle lausa epikriisi panema. Siis pole teil vaja isegi mitte saatekirja. Minul endal on nii mõnigi kord tundunud, et selle “tulge varsti jälle” abil lüpstakse lihtsalt haigekassat. Pöörake see “lüpsmine” enda kasuks.
Saage ükskord ometigi aru, et pole mitte mingil juhul võimalik, et mingi arst kirjutab teile mingi rohu või lõikab teie süda, või veel midagi, ja teie mured kaovad! Saage ükskord aru, et et need vahelöögid jäävad teiega kuni elu lõpuni ja on sama tavaline nähtus nagu päikese tõus ja loojang, hammaste pesu, sokkide vahetus, söömine. Mina elan kahe kehavälise mehaanilise aparaadiga, õnneks ei pea ma neid kogu aeg kaasas kandma. Aga ma ei kurda ei perearstile ega eriarstidele. See ongi üks osa minu elust!
Nutt ja hala ei vii kuskile, ise tuleb tegutseda.
