RE: kardan meeletult hambaarste :( aga minna oleks vaja
Kas sul lapsi on? Kui on, siis kõigepealt mine koos lapsega arstile, ehk siis laps läheb arsti vastuvõtule, sina lihtsalt kaasa. Lapse nimel oled sa ju võimeline tugev olema ja temale mitte üle kandma oma hirmusid. Saad talle selgeks teha, et see vajalik ja ei ole hirmus jne. Ja siis jälgi seda, kuidas su laps reageerib, mida temaga tehakse, kas tal on valus jne. Usu, sa näed seda, kuidas see ei ole ebameeldiv kogemus.
Ma ise olen \”õnnistatud\” väga pudedate hammastega. Suuhügieen on olnud lapseeast alates järjepidev ja korrapärane, aga hambaaugud tulevad sellegipoolest. Ja lisades sinna mõned kogemused kooli hambaarstiga, üks hamba väljatõmbamine kui tuimestus ei mõjunud… Ma oli ikka terve jänesefarm püksis.
Ja siis hakkasin ma käima oma vanema lapsega hambaarsti juures kaasas. Muide, alla 18aastastele on hambaravi tasuta, seega ei ole ka seda hirmu, et see rahakoti tühjaks teeks. Ja ma nägin seda, kuidas esimestel kordadel oli laps ärevuses, ettevaatlik, uuris arstilt enne iga liigutust, mida temaga tehakse. Aegajalt andis arst talle ka käsipeegli, et ta saaks vaadata, millega parasjagu tegeletakse. Iga liigutust saatsid selgitused ja kui oli oht, et miski võiks olla valus, seda ka ette öeldi. Ja pärast seda paari korda läks laps hambaarsti juurde nagu läheks spasse. Heitis mõnusalt tooli pikali, pani prillid ninale, käed kuklale ja jäi sinna unelema.
Pärast selle kõige nägemist sain ma piisavalt julgust ka endale aeg kinni panna. Muidugi oli ärev ja ebameeldiv ukse taga oodata, kartsin samuti arsti hinnanguid oma suus toimuvale, olin paanikas, et äkki tehakse haiget… Suu on tegelikult piisavalt intiimne koht, et igaüht ikka sinna sobrama ei tahaks lasta.
Ma käisin väikeste vahedega kaks aastat järjest hambaarstil. Teha oli palju, üks hammas tuli välja tõmmata sest seda ei õnnestunud enam päästa. Mitu juureravi, üks protees. Ja minu kohutav valukartus päädis sellega, et ma igal korral ei tahtnudki tuimestust. Ütlesin, et proovime ilma, kui valus, siis teeme. Ja mingit sellist varianti ei kujutaks ma praeguseks ettegi, et hambaarst teeb midagi mu suus ja ma teen häält näitamaks, et on valus või piisavalt ebameeldiv, ning tema ei lõpeta sekundipealt oma tegevust.