Esileht Pereelu ja suhted Kardan tulevikku

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 35 )

Teema: Kardan tulevikku

Postitas:

Kardan enda tulevikku. Olen 32 aastane, mul pole veel ühtegi last, olen püüdnud kooselu luua aga see pole õnnestunud. Mehed, kellega kohtamas olen käinud on kas ise ära kadunud või olen ise nendega suhtlemise sinnapaika jätnud. Karjääri ma ei ole teinud, töökoht on ebakindel ja selle kadumisel poleks mul erilisi valikuid töökoha osas. Lähisugulasi peale ema ja isa mul ei ole, sõbrad-tuttavad on oma elu peal ja nemad eriti huvi ei tunne minu suhtes. Tahaksin last saada aga mul on suur hirm vägivaldse või kes teab mis veaga mehe otsa sattuda. Kardan, et jään tulevikus väga üksinda või siis halbade inimeste “kätte”

+6
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 10.11 20:40; 11.11 16:38; 11.11 19:22; 12.11 09:37; 08.04 19:12; 08.04 21:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Palun alusta sellest, et saad omale stabiilse töökoha. Mine õpu midagi juurde kui vaja ja arenda ennast. Kui karjäär paigas, saad mõelda lapse saamisele kasvõi spermapanga kaudu. Aga võibolla tuleb enese arendamise käigus juba mõni normaalne mees ka sinu ellu.

+14
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina soovitaks sul hoopis õppima minna. See on mitmes mõttes kasulik. Saad endale võimaluse leida parema töö ja teenida rohkem raha. Saad juurde ka enesekindlust ja sõpru. Satud uude seltskonda ja noormehed, kes õpivad, on tihti peale paremad kui need, kes ei õpi. Last õnnestub saada üsnagi kergesti kuni umbes 40. eluaastani, sinna on ju aega. Samas kui aastate pärast ikka veel mitte miskit ei paista, siis mina teeks lapse doonorsperma abil. St mingi suvalise tüübiga ei teeks, sest sellest on rohkem kahju kui kasu. Ega see veel ei tähenda, et edaspidi pead üksi jääma, armastus võib ellu tulla millal iganes, ja laps seda ei takista.

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.11 20:48; 10.11 20:51;
To report this post you need to login first.
Postitas:

… ah jaa, ma läheks sinu asemel konsultatsioonile Töötukassasse. Nad tegelevad ka inimestega, kelle töökoht on kadumise ohus. Oskavad nõu anda, kus-mida õppida saab/tasub ja hea õnne korral saab ka selleks toetust.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.11 20:48; 10.11 20:51;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina tutvusin 15 aastat tagasi ühe sakslannaga. Ta kohtus alles 36-aastasena oma abikaasaga ja esimese lapse said 38-aastaselt. Ütleski, et sinnani polnud ühtegi toredat meest kohanud ja suvalisega (ega üksi) lapsi saada ei soovinud. Tänapäeval on selles eas lapsi saada normaalsus ka meil. Sellel ajal tundus see nii võõras. Ma ise olin 19 ja esimese lapse saanud väga jubeda inimesega. Mul polnud midagi ja temal oli selleks vanuseks kõik olemas, sai lapsele keskenduda.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mida sa, teemaalgataja, soovid? Mis on kõige tähtsam praegu? Töökoht? Mees? Laps? Kõige tähtsamast alustagi. Kui soovid stabiilset töökohta, siis mine praeguse töökoha kõrvalt õppima. Kui soovid meest, siis käi kohtades, kust võiks mehe leida (näiteks salsa kursustel käib väga palju mehi). Kui soovid last, siis lapse saab ka spermadoonori abil. Kõike kolme – stabiilne töö, mees ja laps – sa kohe korraga ei saa.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina soovitan sul usaldada elu. Kõlab küll esoteeriliselt veidi, aga päriselt mõtlen nii. Tegele sellega, mille koha su süda ütleb, et on õige tegu. Leia oma kirg elus ja küll siis kõik paika loksub. Täisväärtuslik elu on ikka see, mille elad ise ja mis ei sõtlu teistest – sõbrad, tuttavad, ema, isa, tulevane mees, lapsed… nemad ei loo sinu elu. Ikka sa ise.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sa ei tea teiste eludesse sisse. Ka need kes kõrvaltvaatajale tunduvad õnnelikus suhtes seda tihti ei ole, paljud ei saa lapsi, mõnel on töö aga see on ka kõik mis tal on.
Selles mõttes et – kõike niikuinii ei saa. Aga kui ise millegi nimel ei pinguta ega siis ei saa kohe üldse midagi. M

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kõik inimesed igal positsioonil võiksid ju karta oma tuleviku pärast, et “aga mis siis saab?” – tähtis karjäärinaine võiks karta, et mis siis saab, kui jääb krooniliselt haigeks ja ei saa enam tööl käia; pereema võiks karta, mis siis saab, kui ta lapsed surevad; suhtes olev inimene võiks karta, mis siis saab, kui mees ta maha jätab jne. Isegi kui sul on vähem kui mõnel teisel, siis saad ju nende näidete puhul aru, et selline kartlik suhtumine tulevikku ei ole kellelegi kasulik!

Tulemusi toob see, kui mõtled sellest, mida tahad enda tulevikus positiivsema poole pealt näha. Ehk siis tuleks unistada ja seejärel planeerida nende unistuste täitmist ka sisuliselt. Unistused ei pea olema need, nagu kõigil teistel on. Sina keskendud ainult halvima variandi planeerimise peale. Nii ei jäägi ju aega, et mõelda sellele, mida sa tegelikult elult saada tahad, kui mõtled ainult sellele, mida sa ei taha. Enne tuleks tõesti alustada täpsustamisest, mida sa tegelikult tahad.

Mõtle endale harjutuseks, mis on sinu elu nö parim võimalik variant, kuidas su tulevik võiks välja näha kõige roosilisemas unistuses? Sellele tuleks mõelda sügavalt. Mitte lihtsalt, et naabri-Maril tundub olevat parem kui sul, seega tahad tema elu. Ikka mõtled oma isiklikud eesmärgid ja unistused välja. Sellele visioonile tuleks siis mõelda iga päev ja võimalikult detailselt. Siis saad teha eluvalikud vastavalt sellele, kas see valik aitab sind oma eesmärgile lähemale või mitte. Näiteks kas mingi mees kohtingusaidilt on üldse selline XYZ mees, kes elaks sinuga koos sinu unistuste elus – näiteks kas ta tahaks lapsi, kas ta oleks usaldusväärne isa, kas ta eelistaks elada maamajas nagu sinu unistuses või hoopis tahab kolida Moskva kesklinna, eksole. Kui sul on olemas selge visioon normaalsest mehest, siis sa loomulikult ei hakka semmimagi mingite joodikute ja alamkihiga. Aga kui visiooni enda tulevikust üldse pole, siis käid ringi pea laiali otsas ja oled lihtne ära kasutada kõigile nii tööandjatele kui meestele.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Laps kindlasti pole vahend tuleviku hirmu leevendamiseks. Kui majanduslikult on olukord ebapüsiv, siis laps on püsiv ja pidev majanduslik kulu, mis võib su seisundi veelgi keerulisemaks muuta. Hirm ainult süveneb lapse sünniga. Kõigepealt mine otsi abi, kas aitab terapeudist võib on vaja juba psühhiaatrit. Siis mõtle läbi ja kaalu ameti omandamist, mis annaks tööd ka siis kui töökoht kaob. Ehk kaaluda isegi ettevõtte tegemist.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.11 23:13; 09.04 02:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lisaks kõigile muudele soovitustele, soovitan mina sul munarakke külmutada. Olles ise 40-aastasena leidnud endale sobiva mehe (mitte lugeda ideaalse, lihtsalt mulle väga sobiva), siis last meil koos saada ei ole õnnestunud ja iga tunniga muutub see ebareaalsemaks sooviks. Kahetsemine asju ei paranda ja paremaks ei tee, aga olen paar korda langenud masendusse, et “miks ma küll ei külmutanud oma rakke 30+ vanuses?” Mul see mõte oli, aga pelgasin hormoonidega stimuleerimist ning lootsin, et küll ma kohe-kohe selle õige mehega kohtun. Olles nüüd 40+ vanuses mitu korda kunstlikku viljastamist proovinud, olen kogenud, et minule need hormoonilaksud on olnud väga kerge kannatamine, st elu pole nende tõttu segi olnud paisatud (ei mingeid märkimisväärseid füüsilisi vaevuseid ega kaalutõuse vms). Ja isegi, kui oleks olnud paar kuud kannatusi umbes 32-aastaselt, oleks ma praegu nende munarakkudega tõenäoliselt või sees.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen nõus kägu 22.34 kommentaariga!

Ebakindel on elu kõigil, ebakindlust päriselt ära kaotada ei saagi. Aga rohkem rahul on reeglina need, kes on välja mõelnud, milleks nad üldse tahaks oma maapealset elu kasutada, mis on nende (tegelikud) unistused ja kuidas oleks võimalik nende poole liikuda, sest nad tunnevad, et vähemalt pole nad raisanud endale antud aega mõttetult, vaid kasutanud oma piiratud hulka eluaastaid selle tegemiseks, mida nad on tõesti tahtnud teha, pidanud oluliseks.

Tulemusi toob see, kui mõtled sellest, mida tahad enda tulevikus positiivsema poole pealt näha. Ehk siis tuleks unistada ja seejärel planeerida nende unistuste täitmist ka sisuliselt. Unistused ei pea olema need, nagu kõigil teistel on. Sina keskendud ainult halvima variandi planeerimise peale. Nii ei jäägi ju aega, et mõelda sellele, mida sa tegelikult elult saada tahad, kui mõtled ainult sellele, mida sa ei taha. Enne tuleks tõesti alustada täpsustamisest, mida sa tegelikult tahad.

Just. Proovi selgeks mõelda, mis oleks kõige olulisem ja kuidas oleks reaalne selle poole liikuda. Näiteks, kui kõige olulisem on “üles kasvatada kasvõi üks laps”, siis võiksid sa välja mõelda mitu võimalikku plaani, kuidas selleni jõuda. Variant A ehk eelistatum variant oleks siis mõistliku mehe leidmine. Pane endale paika mingi ajaline raam, mitu aastat sa mehe otsimisele veel oleks nõus kulutama. Kui selle aja sees pole veel leidnud, siis rakenduks juba plaan B ehk lapse saamine spermapanga abiga. Kui aga laps pole väga oluline (võib olla, aga võib ka olemata olla), aga on midagi muud, mis on kõige olulisem – siis, vastavalt, mõtle välja, kuidas saaks hakata selle kõige olulisema poole liikuma.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 11.11 10:57; 11.11 12:23; 12.11 09:16; 12.11 12:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Enamus mehi on ikka normaalsed, kuigi saan aru, kust tuleb hirm sõgeda otsa sattuda. Aga puht statiliselt on see üsna väike tõenäosus.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.11 11:37; 11.11 19:30;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Siis mõtle läbi ja kaalu ameti omandamist, mis annaks tööd ka siis kui töökoht kaob. Ehk kaaluda isegi ettevõtte tegemist.

Olen tähele pannud, et enda majandusliku kindlustamise/karjääri tegemise mõttes jagunevad inimesed vähemalt kolmeks:
– esimesed on oma eriala fanaatikud
– teised on auahned inimesed, kellele on tugevaks motivatsiooniks kujutlus iseendast mingil positsioonil, jõukana
– kolmas tüüp on aga tagasihoidlikumad inimesed, kes ei ole väga auahned ning kellel mingi kujutlus iseendast paremal töökohal või jõukamana ei ole väga tugevaks motivatsiooniks, võib isegi tekkida mõtteid, et: “Mis ma ikka punnitan, sest tegelikult mind ju ei huvita see karjäär ja ah, saan tagasihoidlikul kohal ja tagasihoidlikuma sissetulekuga ka kuidagi hakkama”

Nendel viimastel on vaja mingit väga suurt unistust, et endale ära põhjendada, miks mina, loomult tagasihoidlik inimene, üldse peaksin sukelduma mingisse edasi või ümber õppimisse ja parema (tasuvama) ametkoha püüdmisse? No näiteks: “Ma vajan parema sissetulekuga kohta, kuna mu suur unistus on ära renoveerida see tore vana maja” või: “Ma vajan parema sissetulekuga töökohta, kuna mu suur unistus on saada laps ja lapse kasvatamisel majanduslikult toime tulla”.

Mulle tundub, et teemaalgataja (kuna 32-aastasena pole karjääri teinud) kuulub pigem sellesse viimasesse tüüpi, keda lihtsalt karjäär kui selline ei huvitagi. Kui ta hakkab edasi pürgima lihtsalt mõeldes: “Et oleks parem elu” vms, siis võib ta oma karjääritegemisega üsna kergesti ära vajuda. Tal on ilmselt vaja mingit konkreetset suurt unistust, mis teda tööalasel edasipürgimisel käimas hoiaks, ei laseks ära vajuda.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 11.11 10:57; 11.11 12:23; 12.11 09:16; 12.11 12:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Enamus mehi on ikka normaalsed, kuigi saan aru, kust tuleb hirm sõgeda otsa sattuda. Aga puht statiliselt on see üsna väike tõenäosus.

Enamus mehi ei ole normaalsed. Kui võrrelda, siis on enamus naisi normaalsed ja “ebanormaalseid” on vähe. Meeste puhul on esindajaid märksa rohkem skaala mõlemas otsas. Pigem on enamusel meestest mingi ebanormaalsusse kalduv kiiks.

See ei tähenda, et “ebanormaalsus” segaks koos elamist või laste saamist. See võib lihtsalt tuua kaasa erinevat elukorraldust ja maailmanägemist võrreldes “normaalse naise” maailmanägemusega (mehel peab olema auto, maja, mees peab hästi teenima, tuleb saada laps, võtta koer, siis saada veel üks laps jne). Mõni mees teenib väga hästi ja teenitut liigselt ei kuluta (ei enda ega naise lõbudele ega laste isudele). Mõni teenib halvasti, aga näeb oma tegevuses missiooni. Mõni ei hooli eriti oma lastest, või ei hooli neist, kui nad on veel väikesed. Mõni on praktiline ja saab sinust paremini hakkama igapäevaeluga (ka raskemate meestetöödega, mida siidinäpud ostavad alati sisse), aga formaalne haridus on lühidavõitu.

Kui sa päriselt tahaksid meest leida, oleksid jätnud oma (kasvõi anonüümse) kontakti.

0
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Enamus mehi on ikka normaalsed, kuigi saan aru, kust tuleb hirm sõgeda otsa sattuda. Aga puht statiliselt on see üsna väike tõenäosus.

Möh?
Aasta aega puhtast uudishimust perekooli lugedes olen ma veendumusele jõudnud, et siinsed kirjutised on parim rasestumisvastane vahend….isegi mõtet ei teki, et võiks kohaliku mehega kohtingule minna…

+6
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Keegi soovitas siin munarakkude külmutamist.
Hallooo, see maksab ligi 2000 eurot ja selle sees on vaid 1 aasta säilitamist.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.11 15:34; 11.11 15:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Laps teeks su niigi keerulise elu veel keerulisemaks. Praegu sa kuidagi tuled oma eluga veel toime, aga kui sul oleks laps, oleks ikka päris raske. Lapsed on esimestel eluaastatel tihti haiged. Nende kasvatamine on kulukas. Kui korralikku isa pole, oled põhimõtteliselt üksi lapsega. Vanemaid pole ka igaveseks.

Kuna sa ei tundu ka kuigi ettevõtlik ega optimistlik, poleks sul ilmselt ka haridusest kasu hea töö leidmisel.

Sul ongi praegu parim variant leida kohe mingi suvaline mees ja teha temaga kohe laps. Saad loota oma vanemate abile kuni laps veel on liiga väike ja kuidagi endale tööd rabades jalad alla saada. U 10 aasta pärast oleksid ehk juba mäel oma eluga.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.11 15:50; 11.11 16:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sul ongi praegu parim variant leida kohe mingi suvaline mees ja teha temaga kohe laps. Saad loota oma vanemate abile kuni laps veel on liiga väike ja kuidagi endale tööd rabades jalad alla saada. U 10 aasta pärast oleksid ehk juba mäel oma eluga.

Ülimalt rumal jutt. Siit tuleb välja justkui oleks iga emase kohustus laps sünnitada.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.11 15:34; 11.11 15:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sul ongi praegu parim variant leida kohe mingi suvaline mees ja teha temaga kohe laps. Saad loota oma vanemate abile kuni laps veel on liiga väike ja kuidagi endale tööd rabades jalad alla saada. U 10 aasta pärast oleksid ehk juba mäel oma eluga.

Ülimalt rumal jutt. Siit tuleb välja justkui oleks iga emase kohustus laps sünnitada.

Miks peaks olema kohustus? 32a naine teab ise kas sünnitab või ei. Lihtsalt, praegu oleks tal vanemad abiks kui mees alt veaks.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.11 15:50; 11.11 16:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jäta meelde, sa saad seda, mida kardad.
Otsi abi.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Laps teeks su niigi keerulise elu veel keerulisemaks. Praegu sa kuidagi tuled oma eluga veel toime, aga kui sul oleks laps, oleks ikka päris raske. Lapsed on esimestel eluaastatel tihti haiged. Nende kasvatamine on kulukas. Kui korralikku isa pole, oled põhimõtteliselt üksi lapsega. Vanemaid pole ka igaveseks.

Kuna sa ei tundu ka kuigi ettevõtlik ega optimistlik, poleks sul ilmselt ka haridusest kasu hea töö leidmisel.

Sul ongi praegu parim variant leida kohe mingi suvaline mees ja teha temaga kohe laps. Saad loota oma vanemate abile kuni laps veel on liiga väike ja kuidagi endale tööd rabades jalad alla saada. U 10 aasta pärast oleksid ehk juba mäel oma eluga.

Ja kui paari aasta pärast kurdab sama inimene, et pereelu untsus, siis oled esimene tänitama, et kuidas küll ei osata meest valida?

Mees, kes niimoodi ehkupeale lapse saaks, on ise suure tõenäosusega meeleheitel ja kiiksuga. Võimalik, et seega ka lapses nii kiivalt kinni, et lahku mineku korral tuleb lapse jagamisest inetu kohtuasi, mis ei pruugi lõppeda sulle vastuvõetavate tulemustega.
Teine võimalus on, et mees vastupidiselt, lihtsalt kasutab võimalust kummita seksida; siis oleksid üksikema, ja tõenäoliselt mõne suguhaigusega.

Ma vist sinu olukorras panekin endale mõttes tähtaja; et kui selleks ajaks normaalset(!) meest kõrval ei ole, siis kasutan spermadoonorit. (Juhul, kui lapse saamine nii tähtis on, loomulikult) Suvalisest jorsist kindlasti parem ja riskivabam variant.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Enamus mehi on ikka normaalsed, kuigi saan aru, kust tuleb hirm sõgeda otsa sattuda. Aga puht statiliselt on see üsna väike tõenäosus.

Möh?

Aasta aega puhtast uudishimust perekooli lugedes olen ma veendumusele jõudnud, et siinsed kirjutised on parim rasestumisvastane vahend….isegi mõtet ei teki, et võiks kohaliku mehega kohtingule minna…

Olen teemaalgataja ja sellega tuleb mul paraku nõustuda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 10.11 20:40; 11.11 16:38; 11.11 19:22; 12.11 09:37; 08.04 19:12; 08.04 21:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen sarnases seisus – peret tahaks, aga meest ei ole, vanus sarnane, mingit karjääri ei ole ja hetkel pole ka oma (nt laenuga) kodu. Tunnen vahel end väga läbikukkununa. Ümberringi tundub, et igaüks on suutnud mehe leida ja lapsi saada, mõni minuvanune juba mitmendal ringil. Eriti ambitsioonikas ei ole, seega mingit karjääriredelil ronimist ei ole. On halb kogemus läbipõlemisega, seega püüan nüüd elu rohkem taskaalus hoida.

Mis teema sul tööga on? Miks sa kardad seda kaotada ja uut ei leia? Majanduslik kindlustatus on lapse saamiseks oluline ja kindlasti ka majanduslik iseseisvus aitab sind kui peaks midagi halvasti minema ja lapse isa on vägivaldne või kaob lihtsalt ära jne. Kui oled majanduslikult sõltumatu, on palju lihtsam ka nende teemadega tegeleda ja ei ole ohtu halbade inimeste kätte jääda nagu ütled.

Aga tegelikult soovitan mõelda läbi miks sa last tahad? Kas tahad üksindust peletada? Või tahad sest sulle tundub, et kõigil peab laps olema? Et nii on normaalne?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sul ongi praegu parim variant leida kohe mingi suvaline mees ja teha temaga kohe laps. Saad loota oma vanemate abile kuni laps veel on liiga väike ja kuidagi endale tööd rabades jalad alla saada. U 10 aasta pärast oleksid ehk juba mäel oma eluga.

Sedasi on hakanud mulle endale ka tunduma, välja-arvatud see suvalise mehe leidmise soovitus, sest usun, et suvalisest mehest võib rohkem kahju kui kasu olla. Aga spermadoonori abil laps saada… lapsed kasvavd ju kiiresti. Kes teab, see protseduur vb ei õnnestukski või peaks pikalt proovima. Ja kardan, et mida rohkem aega veel läheb seda väiksemaks muutub tõenäosus, et laps vanavanemaid näeks ja et ma üldse lapse saaks. Väga raske on.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 10.11 20:40; 11.11 16:38; 11.11 19:22; 12.11 09:37; 08.04 19:12; 08.04 21:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Enamus mehi on ikka normaalsed, kuigi saan aru, kust tuleb hirm sõgeda otsa sattuda. Aga puht statiliselt on see üsna väike tõenäosus.

Möh?

Aasta aega puhtast uudishimust perekooli lugedes olen ma veendumusele jõudnud, et siinsed kirjutised on parim rasestumisvastane vahend….isegi mõtet ei teki, et võiks kohaliku mehega kohtingule minna…

Loomulikult foorumis kurdetakse, see on üks peamisi põhjuseid, miks foorumid üldse olemas on. Kas lähed haiglasse ka ja imestad seal, et oi küll siin on palju haigeid ikka? Haigla on haigete jaoks ja foorumid on anonüümseks kurtmiseks.

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.11 11:37; 11.11 19:30;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Enamus mehi on ikka normaalsed, kuigi saan aru, kust tuleb hirm sõgeda otsa sattuda. Aga puht statiliselt on see üsna väike tõenäosus.

Möh?

Aasta aega puhtast uudishimust perekooli lugedes olen ma veendumusele jõudnud, et siinsed kirjutised on parim rasestumisvastane vahend….isegi mõtet ei teki, et võiks kohaliku mehega kohtingule minna…

Olen teemaalgataja ja sellega tuleb mul paraku nõustuda.

No aga teemaalgataja, kujuta nüüd ette, et siia foorumisse tuleb üks mees ja kirjutab (või siis nõustub teise mehe poolt kirjutatuga) samasuguse kibestunud üldistuse naiste kohta: “Ma ei kujuta ettegi, et võiks mõne kohaliku naisega kohtingule minna – nad kõik on sellised kuritahtlikud vuhvad, et…”

Kuidas sina ja paljud teised naised tunneksid ennast sellisest üldistusest ebameeldivalt puudutatuna ja hakkaksid kribama kaitsekõnet: “Kuule, mees, ise oled süüdi, et sul jätkub silmi ainult mingite välimuselt ilusate, aga inimlikust küljest jubedate vuhvade jaoks! Ise oled süüdi, mees, et sa vaatad mööda meiesugustest, võibolla välimuselt mitte nii efektsetest, aga inimlikest, toreda iseloomuga, arukatest, töökatest jne. naistest – kes nii väga tahaksid meest ja oleksid mehele väga head kaaslased, kes ei tekitaks mingeid jamasid! Aga näe, meie oleme üksi, aga teie, mehe, jooksete mingite vuhvade järel ja halvustate nende vuhvade põhjal veel ebaõiglaselt tervet naissugu, phäh!”

Samamoodi on toredaid (kes pole aga väga sõnaosavad naistele lähenema ja neid jalust rabama) mehi üksi, kes salamisi unistavad pereloomisest (aga aeg muudkui läheb…) ja neile lõikavad sellised ütlemised (kui nad neid loeks) samamoodi hinge. Mõtle sellele.

Saa aru, et kui pereloomise sooviga inimene pole leidnud seda teist poolt – siis võib selles süüdi olla nii enda vähene ettevõtlikkus kui ka kehv õnn – oli sobiv inimene küll, aga ta oli sobiv kellegi teisele ka ja see teine jõudis ette, näiteks… Aga mitte see, et kõik vastassoost inimesed oleks kõlbmatud.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 11.11 10:57; 11.11 12:23; 12.11 09:16; 12.11 12:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma polegi väitnud, et KÕIK vastassoost inimesed kõlbmatud on.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 10.11 20:40; 11.11 16:38; 11.11 19:22; 12.11 09:37; 08.04 19:12; 08.04 21:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma polegi väitnud, et KÕIK vastassoost inimesed kõlbmatud on.

Kui kirjutatakse “isegi mõtet ei teki, et võiks mõne kohalikuga kohtingule minna” – siis see ju tähendab, et mõttes on KÕIK hinnatud kõlbmatuks, ei tasu isegi üle vaatama hakata. Minu vastus oli ajendatud sellest. Aga kui ütled, et tegelikult ikka ei ole asi nii hull, siis on ju tore.

Vastassoo peale kibestumine pole kindlasti hea mitte kellelegi. Kui ise üksik olin, siis püüdsin alati mõelda nii, et pole põhjust jääda kinni üldistavasse negatiivsesse hoiakusse (“ah, nad kõik on ju sellised“) – see ei anna midagi head, pigem ehitab paksu müüri ümber ehk muudab veel vähem tõenäolisemaks kedagi kohata.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 11.11 10:57; 11.11 12:23; 12.11 09:16; 12.11 12:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kardan enda tulevikku. Olen 32 aastane, mul pole veel ühtegi last, olen püüdnud kooselu luua aga see pole õnnestunud. Mehed, kellega kohtamas olen käinud on kas ise ära kadunud või olen ise nendega suhtlemise sinnapaika jätnud. Karjääri ma ei ole teinud, töökoht on ebakindel ja selle kadumisel poleks mul erilisi valikuid töökoha osas. Lähisugulasi peale ema ja isa mul ei ole, sõbrad-tuttavad on oma elu peal ja nemad eriti huvi ei tunne minu suhtes. Tahaksin last saada aga mul on suur hirm vägivaldse või kes teab mis veaga mehe otsa sattuda. Kardan, et jään tulevikus väga üksinda või siis halbade inimeste “kätte”.

See kõlab sulle kindlasti halvasti, aga minu soov on ikka ainult aidata. Mina sinu asemel lihtsalt tegeleksin ellega, et õppida üksiolekut nautima.

Olen ise olnud samas seisus, aga minu põhjus on see, et ma olen inetu. Väga inetu, ka objektiivselt. Sain sellest aru vanuses umbes 13 ja enamvähem samast ajast hakkasin end üksindusega harjutama. Ma polnud ei kiusatud ega tõrjutud koolis, pigem populaarne, aga sihipäraselt ja eesmärgikindlalt hakkasin käima ka üksi pargis jalutamas, üksi teatris, üksi kinos, turul, kontserdil, riideid ostmas. Ütlesin aegajalt sõbrannadele, et ma ei saa nendega kinno minna ja läksin hoopis üksi teatrisse.

Täisealisena õppisin sihiteadlikult nautima ka ka üksi restoranis, üksi reisil käimist. Jäin üksi aastavahetuseks või jaanipäevaks aegajalt nimelt koju. Ehkki kaaslasi, eriti sõbrannasid, oleks ilmselt alati olnud.

Ühesõnaga. Hoia oma sõpru ja õpi nautima üksiolemist ning praktiseeri seda rõõmuga.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 35 )


Esileht Pereelu ja suhted Kardan tulevikku