Teema: Kardan vanatüdrukuks jääda

Ütleks, et täiesti normaalne inimene tundud. Kohe mitte midagi sinu jutus ei jahmata. Sellise jutu oleks võinud ise ka vallalise-aastatel kirjutada. Sa ei pea oma vaateid elule häbenema – lase neid julgelt paista. Tutvumisportaalis või kus iganes. Ka siis, kui vaated elule ei tundu “popid”. Sest siis on võimalus, et tuleb keegi, kes ütleb “ma arvan ka nii” ja saate jutu peale.

Ma ei arvagi, et ma oma vaadetelt kuidagi ebanormaalne olen. Minu meelest täiesti tavalise naise soovid. Nagu paljude naiste kogemusest aru olen saanud, siis nad julgelt ütlevadki ka tutvumisportaalides ja muidu meestele, et soovivad püsisuhet ja peret, välistavad enda jaoks üheöösuhted ja niisama seksisuhted. Need, kes on viidanud minu “ebanormaalsusele”, on just mehed. Mina näiteks olen saanud sealsamas Tinderis mõnelt mehelt justkui peapesu, ma olevat mustvalge suhtumisega ja väga jäik, kui mulle niisama seksisuhted ja vaba värk ei sobi ja kõne alla ei tule…Ainult püsisuhte soovimine pidi tähendama “tunnelvisiooni” jne.

Sa oled lahutatud naine, mitte vanatüdruk.

Mina abiellusin 36-aastaselt, meil on kolm last.

#3608618:

Ehk oskab keegi soovitada, kuidas võiks üks vaikne ja tagasihoidlik inimene kellegagi tuttavaks saada. Kus teie oma abikaasadega tutvusite ja kui vanad te olite?

Oma teise abikaasaga tutvusin ühise hobi kaudu ja olin siis 35. Saime ka lapse.

27 on ikka väga noor inimene alles, mind sinu puhul teeb natuke murelikuks see, et sa ütled, et oled aasta eelmisest mehest lahus olnud ja juba tekib tunne, et ei leiagi enam kedagi. Mu meelest aasta on üsna minimaalne aeg, et vanast suhtest üle saada ja ennast uuesti leida, et alles hakata uut suhet otsima. Mina olin peale lahkuminekut 5 aastat üksi, kuni uue kaaslase leidsin. Ilmselt sellest ka need soovitused siin, et ära liiga meeleheitlikult otsi, sest sellega peletad hoopis eemale. Aktiivne tuleb ikka olla, aga meeleheitlikkus paistab olekust silma ja see tõepoolest peletab. Vaata, et sa seda vanatüdruku juttu kuskil seltskonnas ei räägi, eks, vaid tee ikka selline nägu, et sul on kõik hästi, mehi tõmbab pigem rõõmsameelsete naiste kui ennasthaletsejate poole. Praegu on selle väljas käimisega muidugi nagu on. Soovitaksin ka Tinderit, seal peaks sinu vanuses inimesi palju olema, pead lihtsalt suutma terad sõkaldest eraldada ega tohi liiga kiiresti kellegi külge kinni jääda, enne kui on selge, kellega tegemist. Olen ka noorena suhteportaalides olnud ja kui ka muud sealt ei saa, siis veidi enesekindlust küll ja võimaluse paljude erinevate inimestega suhelda. Miks mitte ka lõpuks sealt suhte leida, paljud ju on leidnud.

Ei tea, kas mina üldse kunagi abikaasat omale leidnud oleks, kui ei oleks juhtunud tööle ülekaalukalt meeste kollektiivi. Mul on 2 poega, 31 ja 28, kes ka tahaksid peret luua, kuid ei kohtu sobivate naistega, sest töötavad peaaegu 100%listes meestekollektiivides. Hobid ka puhtalt nö meestele tüüpilised. Tutvumisportaalide kohta ütlevad, et kedagi tõsiseltvõetavat sealt väga raske leida. Mina soovitaksin Sul leida töö kollektiivis, kus palju meestöökaaslasi või vastava hobi. Isegi kui ei leia sobivat, mõjub paratamatult osakssaav tähelepanu ensesehinnangule hästi.

#3609062:

Mina näiteks olen saanud sealsamas Tinderis mõnelt mehelt justkui peapesu, ma olevat mustvalge suhtumisega ja väga jäik, kui mulle niisama seksisuhted ja vaba värk ei sobi ja kõne alla ei tule…Ainult püsisuhte soovimine pidi tähendama “tunnelvisiooni” jne.

No eks need on need,  kellel on arvamus, et naised on tobukesed, kes ei tea ise ka, mida nad tahavad; et iga naine on (või vähemalt peaks olema) lõpmatuseni painutatav, äraräägitav; et naisel ei saagi olla (või vähemalt ei peaks olema) väljakujunenud isiksust ja vaateid elule jne.

#3608636:

36-aastane pereema ütleb sulle: naudi elu! Mõtle iseendale, mis sulle meeldib ja mida tahad teha. Leia oma õnn ja nauding. Unusta see ühiskonna surve (lapsed-pere-ninnu-nännu) vabalt paariks-kolmeks aastaks (kasvõi üldse). Kõigil on oma probleemid. Pereelus koos lastega on neid veel eriti-eriti palju. Ei ole nii, et sisened pereellu ja saad lapsed ning siis on puhas filmidest-nähtud õnn. Iga täiskohaga ema igatseb tegelikult meeletult taga seda aega, mis sul praegu on, ehk “mina-ise aega”.

Seega, tegele iseendaga. Naudi elu! Leia, mis sulle eriti meeldib ja pühendu sellele!

Sekundeerin.

34 aastane pereema. 3 last…üle 10 a abielu. On toredag ka pereelus, aga tööd ja vaeva,üksluisust ja rutiini meeletult palju. Samuti spontaansust vähe. Muresid on old palju palju palju…..naudi,et oled iseenda peremees. Oled ikka veel väga noor ja pere loomiseks küll hilja pole. Aega on.

Aga mõistan su hirmu,et ei leia kedagi, see üldiselt ikka vallalisena osadel tekib.

Hetkel jah uute tutvuste leidmine keerukas. Omalt poolt soovitaks salsatrenni. Pühapäeviti kl 17 kuni 20. Hetkel tantsitakse maskides. Toimub Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Info FBs Gero Salsa. Seal pea alati mehi rohkem kui naisi ja kõik saavad tantsida. Tantsitakse ringis ja partnerid vahetuvad iga 5 min tagant umbes.

Iga tund on alustamiseks sobiv. Ei ole nii et poole pealt liituda ei saa. Põhisammud ja keerutused korratakse tunni alguses üle. Soovitan!

#3608846:

Vastus on lihtne. Aga kui te võtate meest just sellisena nagu ta on: päris, ehtne ja temaise. Lummav! Kui ta tahab dressipükstes käia, las ta käib siis. Kui ta tahab viigipükstes käia, las ta käib siis. Miks see meid häirima peaks. Me ju ise ka ei käi pidevalt kontsakingades. Me otsime ähmast perfektsust, aga murrud taandavad meid siiski ainult inimesteks. Kui eneseimetlemine lõpetada, kohtute te väga huvitavate inimestega. Eluvalem on lihtne!

Aga üks ei välista teist. Tulebki võtta inimesi sellisena nagu nad on…aga igasugusega suhet ikka ju ei loo…

<p style=”text-align: left;”>Tänapäeval on ikka enamasti juba nii, et aktiivsem pool peab olema naine. Palju mehi on pederastideks hakanud ja pole üldse naistest huvitatud. Paljud arvavad ka, et püsisuhe ei tasu vaeva või on muidu joodikud või nannipunnid. Head mehed rabatakse kiirelt ära.</p>

#3609257:

Ma arvan, et paaniliselt kaaslase otsimise ja üldse mitte otsimise variantide vahel on olemas mõistlik kesktee. See seisneb selles, et esiteks häälestad ennast kaaslase leidmise lainele ja teiseks annad elule võimaluse, et kaaslane tuleks. Häälestamine on tõesti enamasti üldine eneseareng, et olen ise terviklik ja saan oma eluga hakkama, mitte et vajan kaaslast oma probleemide lahendamiseks ja puuduste likvideerimiseks. Kui armastad ja austad ennast ennekõike siis oskad ka igasugused katkised isendid läbi näha ja kõrvale jätta. Lisaks võib häälestada ennast ju ka sellises võtmes, et kujutad soovitud kaaslast ja arendad endas neid omadusi, mis soovitud kaaslasele võiksid külgetõmbavad olla. Näiteks kui tahan, et kaaslane oleks sportlik, siis on mõistlik ise ka spordiga mingil määral tegeleda. Osad külgetõmbe reeglid on aga vastandumisel põhinevad. Kui tahad väga mehelikku ja tugevat meest, siis peaks endas rohkem naiselikumat ning õrnemat külge arendama ja vastupidi kui soovid õrnemat ja tundlikkumat meest, võiks proovida vahepeal olla jõulisem ja konkreetsem. Elule võimaluse andmine tähendab seda, et käid ja suhtled inimestega kas silmast-silma või digitaalselt. Võtad ette erinevaid uusi väljakutseid, mis hõlmab vastassugupoolega suhtlemist. Oled avatud ja julge. Näiteks kasvõi poe järjekorras või lifti algatad väikseid vestlusi, niisama, ilma tagamõtteta, et anda elule võimalusi. Iga inimesega suhtled siira huviga inimeste ja maailma vastu. Kaaslase leidmise osas aga mõtled nii, et kui siit tuleb midagi enamat, suurepärane, kui ei tule, ikka suurepärane, sest üksi on ka ju tegelt hea ja teiseks jätab võimaluse sobival kaaslsel veel tulevikus ilmuda.

Oota, mismoodi? Kuidas see jõhker olek neid õrnemaid mehi ligi tõmbab? Või naiselikkus jõrmemaid mehi? Kust sa selle võtsid?

#3609283:

#3609262:

#3609257:

Ma arvan, et paaniliselt kaaslase otsimise ja üldse mitte otsimise variantide vahel on olemas mõistlik kesktee. See seisneb selles, et esiteks häälestad ennast kaaslase leidmise lainele ja teiseks annad elule võimaluse, et kaaslane tuleks. Häälestamine on tõesti enamasti üldine eneseareng, et olen ise terviklik ja saan oma eluga hakkama, mitte et vajan kaaslast oma probleemide lahendamiseks ja puuduste likvideerimiseks. Kui armastad ja austad ennast ennekõike siis oskad ka igasugused katkised isendid läbi näha ja kõrvale jätta. Lisaks võib häälestada ennast ju ka sellises võtmes, et kujutad soovitud kaaslast ja arendad endas neid omadusi, mis soovitud kaaslasele võiksid külgetõmbavad olla. Näiteks kui tahan, et kaaslane oleks sportlik, siis on mõistlik ise ka spordiga mingil määral tegeleda. Osad külgetõmbe reeglid on aga vastandumisel põhinevad. Kui tahad väga mehelikku ja tugevat meest, siis peaks endas rohkem naiselikumat ning õrnemat külge arendama ja vastupidi kui soovid õrnemat ja tundlikkumat meest, võiks proovida vahepeal olla jõulisem ja konkreetsem. Elule võimaluse andmine tähendab seda, et käid ja suhtled inimestega kas silmast-silma või digitaalselt. Võtad ette erinevaid uusi väljakutseid, mis hõlmab vastassugupoolega suhtlemist. Oled avatud ja julge. Näiteks kasvõi poe järjekorras või lifti algatad väikseid vestlusi, niisama, ilma tagamõtteta, et anda elule võimalusi. Iga inimesega suhtled siira huviga inimeste ja maailma vastu. Kaaslase leidmise osas aga mõtled nii, et kui siit tuleb midagi enamat, suurepärane, kui ei tule, ikka suurepärane, sest üksi on ka ju tegelt hea ja teiseks jätab võimaluse sobival kaaslsel veel tulevikus ilmuda.

Oota, mismoodi? Kuidas see jõhker olek neid õrnemaid mehi ligi tõmbab? Või naiselikkus jõrmemaid mehi? Kust sa selle võtsid?

Jõhkrusest ei olnud juttu aga loogika on selles, et mida tugevam mees ja naisenergia (vastandina) kokku saavad, seda suurem on ka potensiaalne tõmme ning kirg mis võib nende vahel tekkida. Kui ise seda energiate vahet veidi painutada, siis suurem tõenäosus, et jääd silma mõnele heale kandidaadile kes muidu ehk ei märkaks või näed ise sobivat kandidaati seal kus enne ei näinud.

Jajah, ning spordiga liialdamine tõmbab siis ligi ludridest napsumehi? Või miks siin see energiate painutamine ei tööta sinu meelest?

#3609305:

#3609283:

#3609262:

#3609257:

Ma arvan, et paaniliselt kaaslase otsimise ja üldse mitte otsimise variantide vahel on olemas mõistlik kesktee. See seisneb selles, et esiteks häälestad ennast kaaslase leidmise lainele ja teiseks annad elule võimaluse, et kaaslane tuleks. Häälestamine on tõesti enamasti üldine eneseareng, et olen ise terviklik ja saan oma eluga hakkama, mitte et vajan kaaslast oma probleemide lahendamiseks ja puuduste likvideerimiseks. Kui armastad ja austad ennast ennekõike siis oskad ka igasugused katkised isendid läbi näha ja kõrvale jätta. Lisaks võib häälestada ennast ju ka sellises võtmes, et kujutad soovitud kaaslast ja arendad endas neid omadusi, mis soovitud kaaslasele võiksid külgetõmbavad olla. Näiteks kui tahan, et kaaslane oleks sportlik, siis on mõistlik ise ka spordiga mingil määral tegeleda. Osad külgetõmbe reeglid on aga vastandumisel põhinevad. Kui tahad väga mehelikku ja tugevat meest, siis peaks endas rohkem naiselikumat ning õrnemat külge arendama ja vastupidi kui soovid õrnemat ja tundlikkumat meest, võiks proovida vahepeal olla jõulisem ja konkreetsem. Elule võimaluse andmine tähendab seda, et käid ja suhtled inimestega kas silmast-silma või digitaalselt. Võtad ette erinevaid uusi väljakutseid, mis hõlmab vastassugupoolega suhtlemist. Oled avatud ja julge. Näiteks kasvõi poe järjekorras või lifti algatad väikseid vestlusi, niisama, ilma tagamõtteta, et anda elule võimalusi. Iga inimesega suhtled siira huviga inimeste ja maailma vastu. Kaaslase leidmise osas aga mõtled nii, et kui siit tuleb midagi enamat, suurepärane, kui ei tule, ikka suurepärane, sest üksi on ka ju tegelt hea ja teiseks jätab võimaluse sobival kaaslsel veel tulevikus ilmuda.

Oota, mismoodi? Kuidas see jõhker olek neid õrnemaid mehi ligi tõmbab? Või naiselikkus jõrmemaid mehi? Kust sa selle võtsid?

Jõhkrusest ei olnud juttu aga loogika on selles, et mida tugevam mees ja naisenergia (vastandina) kokku saavad, seda suurem on ka potensiaalne tõmme ning kirg mis võib nende vahel tekkida. Kui ise seda energiate vahet veidi painutada, siis suurem tõenäosus, et jääd silma mõnele heale kandidaadile kes muidu ehk ei märkaks või näed ise sobivat kandidaati seal kus enne ei näinud.

<p style=”text-align: left;”>Jajah, ning spordiga liialdamine tõmbab siis ligi ludridest napsumehi? Või miks siin see energiate painutamine ei tööta sinu meelest?

See on tõsi. Kui jääd pikemaks jooksma näiteks ja ära väsid, siis istud puhkama bussipeatusesse mille taga pikutab potenTsiaalne tulevane.

#3609345:

See on tõsi. Kui jääd pikemaks jooksma näiteks ja ära väsid, siis istud puhkama bussipeatusesse mille taga pikutab potenTsiaalne tulevane.

Nii hea nali. Kiitus.

Kaaslase leidmine on tõesti juhuse asi. Aga kui ma loen siin jutte sellest, et ei leita mehi kellega kõik soovid ühtivad ja jne , siis no ei leia tõesti. Kas need naised nt üldse julgevad internetis suhelda? Kas kokku saadakse ainult kõik filtrid läbinud mehed? Või vahel saadakse mõne tagasihoidlikuma jutuga mehega ka kokku, kellest ei tundu abikaasa materjali olevat jutu põhjal, aga äkki reaalsuses on väga äge mees. Tahan öelda lihtsalt seda, et võtke riske, minge kohtingutele, vaadake mis elu võib teile pakkuda.

selleks ajaks, kui oma mehega 30+ aastaselt kohtusin ühiste sõprade peol, oli mul sellest “oma ajast” kopp nii ees kui ees. ma ei teinud sellega midagi eriti asjalikku, tööl ületunde ja vahtisin seriaale ja niisama lustisin ringi.

paar kuud peale tutvumist juba hakkasime last tegema, kaua läks aega, kuni püsima jäi – asi, millega ma polnud kunagi varem kokku puutunud ega osanud kartagi.

nüüdseks lapsi mitu ja ma sisustan oma aega palju mõistlikumalt kui enne, ei passi telku ees, tegelen lõpuks süvitsi ammuse hobiga, lisaks asutasin oma ettevõtte, tööl käin ka. kõigeks muidugi aega ei jätku, aga elu on niiviisi palju huvitavam ja motivatsiooni on palju rohkem. ma olen muidugi alati lapsi tahtnud ka.

pubekast saati otsisin paaniliselt elu armastust ja üldse ei vedanud, pidev hingepiin ainult, aga lõpuks ta ilmus ootamatult ikkagi välja, kui mul oli kõik muu lõpuks elus korras – süda vaba, meel rõõmus, vorm hea, majanduslikult heal järjel.

Pereelu on liiga idealiseeritud. Mul on kolm last ja suhe väga hea. Lapsed hakkavad kohe ükshaaval täiskasvanuks saama. Aga vahel mõtlen, et midagi hullu poleks kui oleks üksi jäänud. Päris suur vaev on olnud ja pidevad rahamured. Milleks see kõik? Ma suht eraklik inimene ka ja üksi olemine sobib. Ma ei saa aru milleks paanitseda selle vanatüdrukuks jäämise osas.