Ma olen 33-aastane naine ja tutvumisega probleeme pole aga mulle tundub, et umbes samas vanuses mehed ei tahagi päris stabiilseid suhteid enam, eelistavad pigem voodisoojendust ja sellega asi piirdub. Siis on veel selline kategooria mehi, kes on juba selleks vanuseks nii katki, et nad pole enam võimelised normaalseid suhteid looma ja siis veel loomulikult sellised mehed, kes ei huvitu millestki üldse. Paneb tõesti mõtlema, et head mehed on ilmselt heade naiste poolt juba võetud. Mõnele on ka probleemiks, kui naine tahab areneda ja paremaks saada. Kui 30ndates hakkavad inimesed juba taandarenema ja elu vastu huvi pole, siis mida teha sellistega, minu jaoks liiga masendav, et selliste peale oma elu raisata. Pigem siis olen juba üksi ja tegelen vaid oma asjadega, mitte kellegi teise probleemidega.
Teema: Kardan vanatüdrukuks jääda
Ma kardan ka ja olen 23. ???? pole kunagi tõsises suhtes olnud.
Kas oled paks ja kole või milles asi on?
Paks vast ei ole kui 162cm ja 47kg ???? kole on suhteline, ise ennast koledaks ei pea ja teised ka väidetavalt mitte. aga kõik kes minust huvituvad ei huvitu mina neist ja vastupidi või siis vajub mingi aeg lihtsalt asi ära.
Veits kilu ikka oled, kui üldse ei söö, siis tissid ka ei kasva. Mehed tulevad ikka visuaali peale.
Ma kardan ka ja olen 23. ???? pole kunagi tõsises suhtes olnud.
Kas oled paks ja kole või milles asi on?
Paks vast ei ole kui 162cm ja 47kg ???? kole on suhteline, ise ennast koledaks ei pea ja teised ka väidetavalt mitte. aga kõik kes minust huvituvad ei huvitu mina neist ja vastupidi või siis vajub mingi aeg lihtsalt asi ära.
Veits kilu ikka oled, kui üldse ei söö, siis tissid ka ei kasva. Mehed tulevad ikka visuaali peale.
Jah aga küsimus on vaid selles, et millised mehed tulevad ainult visuaali peale. Suured rinnad siinkohal nüüd küll näitaja pole ja see võib ju sinu maitse olla, ma tean küllalt mehi, kellele suured rinnad ei meeldi.
Ma kardan ka ja olen 23. ???? pole kunagi tõsises suhtes olnud.
Kas oled paks ja kole või milles asi on?
Paks vast ei ole kui 162cm ja 47kg ???? kole on suhteline, ise ennast koledaks ei pea ja teised ka väidetavalt mitte. aga kõik kes minust huvituvad ei huvitu mina neist ja vastupidi või siis vajub mingi aeg lihtsalt asi ära.
Ju siis on asi millegis muus.
Ega suhte jaoks ei ole oluline ainult välimus.
Ma kardan ka ja olen 23. ???? pole kunagi tõsises suhtes olnud.
Kas oled paks ja kole või milles asi on?
Paks vast ei ole kui 162cm ja 47kg ???? kole on suhteline, ise ennast koledaks ei pea ja teised ka väidetavalt mitte. aga kõik kes minust huvituvad ei huvitu mina neist ja vastupidi või siis vajub mingi aeg lihtsalt asi ära.
Veits kilu ikka oled, kui üldse ei söö, siis tissid ka ei kasva. Mehed tulevad ikka visuaali peale.
Jah aga küsimus on vaid selles, et millised mehed tulevad ainult visuaali peale. Suured rinnad siinkohal nüüd küll näitaja pole ja see võib ju sinu maitse olla, ma tean küllalt mehi, kellele suured rinnad ei meeldi.
Ilma tissita naised ei meeldi küll ühelegi mehele.
Ma kardan ka ja olen 23. ???? pole kunagi tõsises suhtes olnud.
Kas oled paks ja kole või milles asi on?
Paks vast ei ole kui 162cm ja 47kg ???? kole on suhteline, ise ennast koledaks ei pea ja teised ka väidetavalt mitte. aga kõik kes minust huvituvad ei huvitu mina neist ja vastupidi või siis vajub mingi aeg lihtsalt asi ära.
Veits kilu ikka oled, kui üldse ei söö, siis tissid ka ei kasva. Mehed tulevad ikka visuaali peale.
Jah aga küsimus on vaid selles, et millised mehed tulevad ainult visuaali peale. Suured rinnad siinkohal nüüd küll näitaja pole ja see võib ju sinu maitse olla, ma tean küllalt mehi, kellele suured rinnad ei meeldi.
Ilma tissita naised ei meeldi küll ühelegi mehele.
Sa ei meeldi ka kellelegi.
Ma kardan ka ja olen 23. ???? pole kunagi tõsises suhtes olnud.
Kas oled paks ja kole või milles asi on?
Paks vast ei ole kui 162cm ja 47kg ???? kole on suhteline, ise ennast koledaks ei pea ja teised ka väidetavalt mitte. aga kõik kes minust huvituvad ei huvitu mina neist ja vastupidi või siis vajub mingi aeg lihtsalt asi ära.
Veits kilu ikka oled, kui üldse ei söö, siis tissid ka ei kasva. Mehed tulevad ikka visuaali peale.
Jah aga küsimus on vaid selles, et millised mehed tulevad ainult visuaali peale. Suured rinnad siinkohal nüüd küll näitaja pole ja see võib ju sinu maitse olla, ma tean küllalt mehi, kellele suured rinnad ei meeldi.
Ilma tissita naised ei meeldi küll ühelegi mehele.
See on puhtalt sinu arvamus. Kui rääkida välimusest, siis mina olen kuulnud, et vaadatakse rohkem tagumiku, et see oleks ilus ümar.
Ilma tissita naised ei meeldi küll ühelegi mehele.
<p style=”text-align: left;”>Aga tissidega kaasneb sageli paksus, mis sulle jälle ei meeldi. Ära kobise nii palju.
Peab olema kõike parasjagu.</p>
No see, kus mina olen tutvunud, sind edasi ei aita, sest selliseid asjugi pole enam olemas nagu telefoniputka või kirjasõprade sait. Aga kui ma mõtlen oma nooruse peale tagasi, vaatan oma laste suhteid ja tuttavate omi, kelle kokkusaamislugusid tean, siis kõige levinum tutvumisviis on ühiste sõprade-sugulaste-tuttavate kaudu. Kõige naljakam lugu oli see, et ühes pulmas tutvusid peigmehe onutütar ja peigmehe tädipoeg (Või oli see nüüd vastupidi – aga pole oluline. Üks ema poolt ja teine isa poolt mõistagi. 😀 Eks nad olid lapsepõlves näinud ka, aga viimased kümmekond aastat polnud kohtunud). Aasta pärast pidasid ise pulmi. Kui on umbes samas eas vastassoost õvesid, siis väga levinud on “vennale tuli sõber külla ja tollel oli omakorda sõber kaasas”. Aga muidu sõbra sünnipäev või mingi muu värk, kus mitu suhtlusringkonda kokku puutuvad. Kui on mingi üks kindel seltskond, siis tõesti ei leia uusi tutvusi. Palju on koolis tutvumisi, tööl miskipärast vähem. Ühikas tutvumisi tean. Peol tutvumisi ka. Hobi kaudu tutvumisi, nt laulukooris ja bridžiklubis. FBs on jäädud silma kusagil grupis ja siis on ühendust võetud ja juba privas vestlema hakatud.
Ma ise ka sama probleemiga nagu teemaalgataja. Ei leia kuskilt naisi,kellega tutvuda. Tinderis klappe ei saa ja muud portaalid ka edutud. On öeldud, et kole või pole “maitse”. Ei teagi kuidas seda lahendada…
Ühiste sõprade kaudu kõige efektiivsem. Kui on kindel väljakujunenud sõprade ring, siis tuleb kõigepealt leida uusi tuttavaid-sõpru kusagil mujal, sest sealtkaudu saavad ka uued naistuttavad tulla. Igasugused tutvumisportaalid on selles suhtes jama, et seal vaadatakse peaasjalikult välimust. Kui välimus ei meeldi, siis pole lootustki. Eks päriselus märgatakse ka kõigepealt välimust, aga palju lihtsam on seda mitteatraktiivset muljet suhtluses muuta.
Kas see, kui pole õige asi tähendab, et mehel peab tingimata midagi viga olema? Pole õige asi tähendab seda, et 2 inimest lihtsalt ei sobi omavahel kokku ja nii just oligi. Tegelikult selgus küll kiiresti ja algusest peale oli kahtlus, et pole see õige. Pool suhtest olid suured ebakõlad ja probleemid, aastate pikkuseks venis suutmatusest lahti lasta. Selles suhtes ei olnud armastust jah, kummagi poolt, oli vaid esialgne armumine. 1 mees märkas, enne ja pärast seda pole keegi märganud. Ei ole pseudoprobleem, kuna 30+ vaid 1 suhe olnud, ainult ühele mehele huvi pakkunud ja pole 2 aasta vältel tekkinud olukordagi, kus mõni mees must huvituks. Ei taha olla märgatud vaid väga kenade meeste poolt, vaid meeste poolt, kes mulle ka meeldivad
Midagi su loos ei klapi. Ma ei usu, et kui sa oled sale keskmise välimusega naine siis ükski mees sulle tähelepanu ei pööranud kõikide nende aastate jooksul. Ma arvan, et seda tehti piisavalt, aga ükski ei sobinud või olid sa totaalselt antisotsiaalne inimene noorena, et istusid ainult kodus ja koolis olid tagasihoidlik nohik. Kui sa oled naisena vähegi avatud siis pole raske partnerit leida, eriti noorena. Jutt on sul normaalne, proovi netis. Tinderis ju kenasid vallalisi mehi küll, eriti koroona ajal peaks neid seal olema. Mõne halva kogemuse pärast loobuda on mõttetu, sest ilmselgelt sa soovid kedagi leida. Parem proovida, mis sul ikka kaotada on.
Ma kardan ka ja olen 23. ???? pole kunagi tõsises suhtes olnud.
Sa oled ju alles päris laps veel. See on mingi sotsiaalmeedia pealesunnitud arusaam, et juba alates teismeliseeast peab pidevalt mingi “suhteteema” olema. Küll seda otsima, analüüsima, elavdama ja mida veel. 23 on parim iga, et elada puhtalt endale. Käia seal, kus tahad, siis kui ise tahad ja nii, nagu tahad. Süvenenult õppida ja tööd teha, mitte mõelda, et mis õhtusöögist saab, või kas ta solvub, kui ma jõulupeole üksinda lähen.
Midagi su loos ei klapi. Ma ei usu, et kui sa oled sale keskmise välimusega naine siis ükski mees sulle tähelepanu ei pööranud kõikide nende aastate jooksul. Ma arvan, et seda tehti piisavalt, aga ükski ei sobinud või olid sa totaalselt antisotsiaalne inimene noorena, et istusid ainult kodus ja koolis olid tagasihoidlik nohik. Kui sa oled naisena vähegi avatud siis pole raske partnerit leida, eriti noorena. Jutt on sul normaalne, proovi netis. Tinderis ju kenasid vallalisi mehi küll, eriti koroona ajal peaks neid seal olema. Mõne halva kogemuse pärast loobuda on mõttetu, sest ilmselgelt sa soovid kedagi leida. Parem proovida, mis sul ikka kaotada on.
Mitte otseselt sale, aga keskmise kehaehitusega, normkaalus. Sina mehena arvadki, et kõigile naistele siin ilmas pööratakse tähelepanu, kui nad vähegi normkaalus ja mitte uskumatult inetud pole. Aga nii see siiski ei ole. Kui mulle oleks kunagi “piisavalt” või üldse eriti tähelepanu pööratud, siis küll ma oleks seda märganud. Jah, on tehtud kunagi mõned tähelepanuavaldused, aga need olid kas minust 2x vanemad mehed või siis kuskil pubis purjus tüübid, kel vaid 1 eesmärk. Mingit tõsiseltvõetavat huvi enda vanusegrupis meestel pole olnud. Antisotsiaalne olin/olengi, “nohik” ka ja seda ma juba vist mainisin. Ju ma siis pole “naisena vähegi avatud”, mis iganes see tähendama peaks…Meestele silma ma kohe kindlasti ei viska või enesekindlalt neid vaata ja naerata. Aga ebasõbralik või ülbe ma ka pole.
Netis, nagu juba öeldi eelnevalt, keskendutakse välimusele. Ka meestel tunduvad olevat seal välimuse osas kõrged standardid. Tinderdanud olen omajagu ja sealsed kogemused on pehmelt öeldes kesised. Sealt leida normaalne mees tõsiste kavatsustega on nagu heinakuhjast nõela otsimine. Ei ole kuidagi õnnestunud. Halbu kogemusi tunduvalt rohkem kui mõni. Öelda, et Tinderis on küllalt kenasid vallalisi mehi…ilmselgelt pole sa ju seda meeste poolt seal näinud. Seksiotsijaid on seal tõesti küllalt, seda küll.
Ma kardan ka ja olen 23. ???? pole kunagi tõsises suhtes olnud.
Kas oled paks ja kole või milles asi on?
Paks vast ei ole kui 162cm ja 47kg ???? kole on suhteline, ise ennast koledaks ei pea ja teised ka väidetavalt mitte. aga kõik kes minust huvituvad ei huvitu mina neist ja vastupidi või siis vajub mingi aeg lihtsalt asi ära.
Veits kilu ikka oled, kui üldse ei söö, siis tissid ka ei kasva. Mehed tulevad ikka visuaali peale.
Jah aga küsimus on vaid selles, et millised mehed tulevad ainult visuaali peale. Suured rinnad siinkohal nüüd küll näitaja pole ja see võib ju sinu maitse olla, ma tean küllalt mehi, kellele suured rinnad ei meeldi.
Ilma tissita naised ei meeldi küll ühelegi mehele.
Tead, mul on väikesed rinnad, kuid need on ilusad. Iga suure rinna kohta seda ei ütle. Ja meestega võrreldes on iga naine ilus.????
<p style=”text-align: left;”>Teemaalgataja võiks ühendust võtta. Suhtleme ja vaatame, kas meil midagi ühist ? Mail kaljukotkas23@gmail.com</p>
Sina mehena arvadki, et kõigile naistele siin ilmas pööratakse tähelepanu, kui nad vähegi normkaalus ja mitte uskumatult inetud pole. Aga nii see siiski ei ole. Kui mulle oleks kunagi “piisavalt” või üldse eriti tähelepanu pööratud, siis küll ma oleks seda märganud. Jah, on tehtud kunagi mõned tähelepanuavaldused, aga need olid kas minust 2x vanemad mehed või siis kuskil pubis purjus tüübid, kel vaid 1 eesmärk. Mingit tõsiseltvõetavat huvi enda vanusegrupis meestel pole olnud. Antisotsiaalne olin/olengi, “nohik” ka ja seda ma juba vist mainisin. Ju ma siis pole “naisena vähegi avatud”, mis iganes see tähendama peaks…
Jah siis on asi selge. Asi pole mitte selles, et sinuga oleks midagi viga vaid selles, et sa oled antisotsiaalne ning pole tekitanud enda elus piisavalt võimalusi, et keegi saaks sulle tähelepanu pöörata. Oled käinud kuskil pubides, kus purjus mehed sulle lähenevad, aga mida sa siis ootad seal ? Et kaine prints kutsub sind teed jooma pubis ? Sinu kriitika enda suhtes on valesse kohta suunatud. Pigem analüüsi enda elu kui tervikut. Netflixi kodus vaadates ei tulegi mingit meest ja tuleb olla aktiivne. Samas pead ka seda vaatama, et kas sul on sõbrannasid, sõpru olnud kõik need aastad. Kui ikkagi inimesel pole noorest peale erilist tutvusringkonda ja pole ka eriti sotsiaalne siis ei ole võimalik see, et mehed kuskilt ilmuvad. Sellised ajad, et suvalised mehed kuskil tänaval lähenevad, liftis suhtlema hakkavad on möödas. Enamik inimesed lihtsalt vahivad oma nutitelefoni ja kõigil suhteliselt savi. 30+ vanuses läheb asi veel raskemaks naistel. Ma võin mehena öelda, et kui 20ndates see naiste huvi on väga suur siis peale 30 langeb see ikka kolinal. Mitte, et seda üldse ei ole, aga lihtsalt pole enam vajadust naiste järele joosta. Elus on rutiin ja hobid, mis pakuvad rõõmu. Siin üks kägu kirjutas 5+ postituse , et 30 + mehed ei tahagi tõsiseid suhteid. Ma arvan, et asi on pigem selles, et mehed muutuvad selles vanuses palju passiivsemaks, sest suurem pea hakkab tööle ja võetakse asju ettevaatlikumalt.
See võisin olla mina, kes kirjutas, et 30+ mehed ei tahagi tõsiseid suhteid. Sest see on paraku minu kogemus. 20+ mehed ei taha tõsiseid suhteid VEEL, see on arusaadav. Aga 30+ peaks olema justnimelt see vanus, kus suudetakse asju tõsiselt võtta ja soovitakse kestvaid, püsivaid suhteid, mitte niisama ringi lõbutsemist.
20+ meeste suur naistehuvi on seotud põhiliselt seksuaalse huviga, nii et sellest ma puudust ei tunne. Minusugusel 30+ inimesel, kellel on ka oma mugav rutiin ja hobid, olekski vaja samasugust ettevaatliku meest, kes mõtleb justnimelt suure mitte väikse peaga ning ei tegutse/otsusta hetkeimpulsi ajel. Minu kogemuse põhjal on passiivsus tingitud suuresti ka eelnevatest negatiivsetet kogemustest, kogetud valust ja soovist seda edaspidi vältida. Ehk siis natuke hirm ja ettevaatus suhete osas. Enam uisapäisa ei joosta, kuna on varasemalt valusalt vastu näppe saadud.
Miks ja kuidas see mu antisotsiaalsus uudis peaks olema. Ütlesin seda kohe alguses ja see on ka teemaalgataja mure. Samastusin lihtsalt temaga. Sina lajatad otse, et antisotsiaalne nohik, kes “istub kodus ja vahib Netflixi”.
Inimestega suheldes olen ka tagasihoidlik. Ehk oskab keegi soovitada, kuidas võiks üks vaikne ja tagasihoidlik inimene kellegagi tuttavaks saada.
Lugesin mammutteema läbi. Teemaalgatajal on probleem, millele lahendust leida pole lihtne. Tal pole huumorimeelt ja elurõõmu ning ta on harjunud (või õppinud) pidevalt ennast õigustama ja oma tegevusi ja mõtteid pulkadeks ratsionaliseerima. Elu aga ei ole ratsionaalne suhete koha pealt enamasti.Kuniks see minapilt ei muutu, ei tule ka midagi rõõmustavat.
Soovitus: elu ei keerle ümber sinu. Mingil määral muidugi võiks. See on su enda teha. Võta rohkem elust osa, katseta, julge, tegutse. Ja jummel küll, ära anna nii palju hinnanguid nii endale kui teistele. Alusta endale hinnangute mitte andmisest. Vaata, mis saab.
sul on aega küllalt! Niiii noor oled, rahune maha! Kûll siis kõik sujub!
Suured rinnad siinkohal nüüd küll näitaja pole ja see võib ju sinu maitse olla, ma tean küllalt mehi, kellele suured rinnad ei meeldi.
Kust sa küll neid pesulaua-armastajaid mehi niiväga siis näinud oled? Kui rinnata naisi fännata, siis on mehel lihtsam karvad maha ajada ja oma rinda kabistada.
Kunagi ühel kaugel maal pakuti rikka mehe pojale valida pruutide vahel. Üks polnud üldse koolis käinud. Teine tublim oskas lugeda ja valdas teadmisi. Kolmas pruudikandidaat oli kõrgelt haritud ja pool maailma läbi käinud. Rikka mehe poeg kuulas kõik naised ära ja otsustas võtta selle, kellel kõige suuremad tissid
Kust sa küll neid pesulaua-armastajaid mehi niiväga siis näinud oled?
Ikka on. Huvitaval kombel umbes sama suur protsent kui lillasid, see peaks nii mõndagi ütlema.
Tänapäeval õnneks on ilukirurgia kättesaadav ja saab hõlpsasti sobivad tissid või tagumiku.
Tean mitmeid toredaid mehi, kes norutavad üksi ja veeretavad ilmselt samu mõtteid. Kuidas te küll kokku ei saa? Tehke Tinderis konto, minge kohtama,võtke midagi selle asjaga ette, olge aktiivsem pool – sul on ainult üks elu ja ei tasu seda nurgas istudes maha norutada.
Olen 27 aastat abielus ja abiellusin 24-aastaselt ülikoolis õppides mehega, kes oli tehases lukksepp. Väljapoole jäi mulje, et meid ei tohiks üleüldse mitte miski ühendada, aga tegelikult – hoolimata haridustasemest, huvidest, sõprusringkonnast jm, oli meil koos lihtsalt tore olla ja on siiani. Oluline on võtta inimest sellisena nagu ta on, mitte liiga kõrgeid latte seada, tunda ära hingesugulane. Ja julgeda suhteid luua raamidest väljapoole.
Keskkooli lõpuni olin ka hall hiireke, poisid mulle positiivset tähelepan ei pööranud, narriti küll. Olin aktiivne, käisin laulmas, tantsimas, kuid ööklubides ei hänginud. Keska lõpuks polnud mul ühtegi suhet olnud. Ülikooli esimesel kursusel tehti mind tuttavaks üüripinnal minuealise naabriga. Hakkasime suhtlema ja varsti olime paar, abiellusime, saime lapsed, kuid aastaid hiljem leidis mees endale uue ja lahkus. Jäin üksi väikeste lastega, ise polnud veel 30. Arvasin ka, et arvestades olnut, pole mul lootustki kedagi leida. No ei pööra mehed mulle mingit tähelepanu. Aastad läksid, ükskord viis töö mind seltskonda, kus ma kunagi varem ega hiljem pole olnud. Üks mees sellest seltskonnast, kellega ma reaalselt päevast päeva pidin õlg õla kõrval töötama, hakkas minu vastu huvi näitama, vaatamata sellele, et ütlesin, et ta pole minu maitse ja ei otsi suhet. Ometi oli ta nii järjekindel ja kuigi me koos ei ela, on meil suhe kestud juba aastaid. Nii et võib juhtuda ka nii, et ongi vaid paar meest maamunal, kelle jaoks sina üldse huvi pakud ja õnn on see, kui elu sind nendega kokku viib. Olin 35 kui teisega kokku sain – seega ei tasu end maha matta nii noorelt.
Olen lühemat kasvu, rinnakas pole kunagi olnud, mingeid silmnähtavaid iluvigu pole, suurema osa elus olnud kõhna. Nüüdseks, kui vanus poole sajandi ligi, siis naudin elu, teen seda, mis mulle meeldib, kunagi elus pole mul olnud nii palju meessoost sõpru, kui praegu, aga nad on tõesti vaid sõbrad, kellega seob ühine hobi. Oma praeguse eluga olen rahul, sest pole mingit sundust suhtes olla. Aga abielus olen olnud, lapsed on olemas, majanduslikutl samuti iseseisev – seega nüüd võingi elada endale. Enne esimese mehega tutvumist ülikooli ajal olin ka täiesti kindel selles, et jään vanatüdrukuks.
Mina ei olnud 29-ndaks eluaastaks veel kellegagi pikemalt koos olnud. Siis olin nõuks võtnud, et enam ei lükka mingite tühiste asjade tõttu, nagu näiteks välimus või haridus, mehe lähenemiskatset eemale, vaid kui miskigi mehe juures meeldib, proovin, äkki me ikkagi sobime. Leidsingi ühel üritusel mehe, kes läheneda julges. Ei olnud välimuselt mu unistuste mees, aga ma ei ole ka tingimata kellegi unistuste naine. Poole aasta pärast olin vaatamata rasedusvastaste tablettide söömisele rase, otsustasime, et proovime last koos kasvatada. Neli aastat hiljem olin kolme lapse ema ja 15 aastat hiljem kasvatame ikka lapsi veel koos ja saame üksteisega väga hästi läbi.
<p style=”text-align: left;”>Tänapäeval on ikka enamasti juba nii, et aktiivsem pool peab olema naine. Palju mehi on pederastideks hakanud ja pole üldse naistest huvitatud. Paljud arvavad ka, et püsisuhe ei tasu vaeva või on muidu joodikud või nannipunnid. Head mehed rabatakse kiirelt ära.</p>
Just. Kuna on igasugu metoo teemad aktuaalsed, siis ei julge ükski meesterahvas enam lähenemiskatset tehagi, ei sest ei tea kas sellele võib järgneda ahistamissüüdistus.
Aga äkki orienteerud ümber ja naistega tutvumiseks enam ei anna neile laksu tagumikule ega näpista tissist? Viisakas, verbaalne lähenemine on oluliselt tulemuslikum.
Tänapäeval on võimalik ka verbaalse lähenemisega ahistamissüüdistuse saada.
Nii, et pole see tutvumine nii lihtne midagi.
Ei saa sa mingit ahistamissüüdistust, kui ütled nt “Tere! Sa tundud väga huvitav naine ja sooviksin su kohvile viia. Kas sa oled huvitatud?”
Versus midagi täiesti kohatut:
“Oo, mis ilus kann ja seksikad suured rinnad. Lähme minu juurde möllama!”
Kui inimene neil kahel versioonil mingit vahet ei näe, äkki siis tõesti ei peaks naistele lähenema.
Kui ma läheksin nt mõne ülikooli peaukse ette ja hakkaksin pea igalt mööduvalt kenalt noorelt neiult küsima; Tere! Sa tundud väga huvitav naine ja sooviksin su kohvile viia. Kas sa oled huvitatud?
Huvitav, mitmes neiu minu peale ahistamisüüdistuse esitab? Või kui kaua mul lastaks sel viisil tutvumist teostada.
Ma olen korduvalt öelnud, et ahistamine ei ole mitte midagi muud, kui ebaõnnestunud lähenemiskatse.
Esiteks. Miks sa pead oma tütrevanuseid neidusid üldse nii kõnetama? Jah, 50-aastane vanamees nillimas 19+ a tudengeid on creepy.
Teiseks. Sinus puudub siiras huvi teise inimese vastu, kui nii pea igale kenale neiule lähened. Kvaliteet on tähtsam kui kvantiteet. Iga inimene tahab end tunda erilisena. Kui ma juba näen, et sa kolmele neiule oled lähenenud, siis ei tundu sa ise ka tõsiseltvõetav.
Mulle on nii tänaval ligi tuldud ja kohvile kutsutud (mainin siin ka, et endaealiste poolt!). Mingiks ahistamiseks seda ei pea, kuigi välja kellegagi ei läinud, sest olen suhtes. Minul jäi sellest igatahes positiivne emotsioon, sest isegi peale keeldumist ei hakatud solvama, vaid viisakalt naeratades sooviti head päeva.
Kohvile kutsumise eest viisakas vormis pole küll keegi veel ahistamissüüdistust saanud. Mind nooremana ka ikka vahest kõnetati rongis, kaubanduskeskuses, kohvikus ja küsiti viisakalt, kas soovite kohvile minna. Ka telefoninumbreid on lihtsalt jäätud. Kuna ma läksin nii kuramuse vara mehele, siis vastasin viisakalt, et “kahjuks” ei ole vaba naine ning ilusat päeva teile. Alati tõstis meeleolu, kui keegi sedaviisi lähenes. Stiilinäide mitte sobivast lähenemiskatsest: oma kutsetööd teha selgitasin meesterahvale, et ravimit manustatakse rektaalselt /tagumiku kaudu. Mees, siis küsib silmad kilamas, kas saaks teie tagumikku hoopis proovida. Tundus nõme ja kohatu.
Tere,
olen 27-aastane naine ja saan kolme kuu pärast 28. Läksin eelmisel aastal mehest lahku ja olen aasta olnud vallaline. Kuid muret teeb hirm, et ma ei leiagi endale meest ja jäängi vanatüdrukuks. Ma väga sooviksin saada lapsi ja luua oma pere. Inimestega suheldes olen ka tagasihoidlik. Eelmise mehega tutvusin tööl. Ehk oskab keegi soovitada, kuidas võiks üks vaikne ja tagasihoidlik inimene kellegagi tuttavaks saada. Kus teie oma abikaasadega tutvusite ja kui vanad te olite? Kardan, et olen ka juba liiga vana, et meest leida ja lapsi saada. Väga kurb on mõelda, et jäängi üksi ja lastetuks. Eriti kurvaks teeb, kui näen poes või tänaval lastega peresid. Nüüd ka koroona leviku tõttu on inimesed rohkem omaette hoidvad ega kipu suhtlema. Olen väga tänulik soovituste eest.
Mina soovitan küll Tinderit. Kes pole ülikooliajal õiget leidnud, on mehed sealt leidnud – minu tutvusringkonnas. Need, kes väidavad, et see neile ei sobi, ongi kurvad ja üksi. Ilusad targad naised. Ei tasu internetti põlastada. Ja miks kusagilt pubist peaks parema saama? Asjalikud mehed sinna ei ronigi.
Ma olen 33-aastane naine ja tutvumisega probleeme pole aga mulle tundub, et umbes samas vanuses mehed ei tahagi päris stabiilseid suhteid enam, eelistavad pigem voodisoojendust ja sellega asi piirdub. Siis on veel selline kategooria mehi, kes on juba selleks vanuseks nii katki
…..
Need samas vanuses mehed tahavad kahjuks 23, mitte 33 aastast naist. Päriseks. Võib-olla osad neist avastavad, et nii noorest pole vestluskaaslast, aga üldiselt – sinu vanuses mehed tahavad vähemalt 5 aastat nooremat naist. Seda on mitu meest vestluses maininud.
sinu vanuses mehed tahavad vähemalt 5 aastat nooremat naist. Seda on mitu meest vestluses maininud.
See, mida inimesed ütlevad end tahtvat ja see, kellesse armutakse, ei ole päris sama. Armastus viskab sageli vimkasid, aga – seda ju ei tea enne kohtumist.
Ülikooli ajal oli pikk suhe mis lõppes inetult, inetult käitusin mina. Tõtt-öelda ei olnud ka veel abieluks küps.
Järgnes 8 aastat ekslemist ja otsinguid…Algul olid võimalused ahtakesed, hiljem, kui tuli võimalus tutvuda internetis, siis oli neid rohkem. Sai hulga naistega kohtutud…ja peab ütlema, et selles eas (ca 30) on naiste ootused ikka ütlemata kõrged. Ei piisa, et oled korralik, sportlik, vist ka kena, teenid hästi…et ka teine kord nõustutaks kokku saama. Et pea-aegu oleksingi vanapoisiks jäänud.
Lõpuks siiski leidsin selle, kellega jäime kohe kokku. Nüüd lapsed ja varsti 20 a kooselu.
Kui suhted ei õnnestu, pole tegelikult ju ka midagi katki, kui inimene vanatüdrukuks jääb. Miks see üldse nii väga peaks hirmutama? Maailm on niigi ülerahvastatud, ja kes teab, mis katsumsed meid veel ees ootavad.
