Esileht Pereelu ja suhted Kardan vanatüdrukuks jääda

Näitan 10 postitust - vahemik 121 kuni 130 (kokku 130 )

Teema: Kardan vanatüdrukuks jääda

Postitas:

Sellised ajad, et suvalised mehed kuskil tänaval lähenevad, liftis suhtlema hakkavad on möödas. Enamik inimesed lihtsalt vahivad oma nutitelefoni ja kõigil suhteliselt savi.

Täitsa õige, aga seda naljakam on see, kuidas üks meesterahvas paar aastat tagasi minuga tutvst tegi. Tulin maalt linna, pesemata, kasimata, meikimata, istusin bussis ja näppisin oma telefoni, oodates kojujõudmist. Ja siis ta mind sedasi märkaski ja astus juurde. Oli iagati tore mees, ja mul oli lausa kurb meel, et mul tõmmet ei tekkinud. Paar korda kohtusime, aga no mida pole, seda pole…

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.01 10:21; 23.01 10:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ülikooli ajal oli pikk suhe mis lõppes inetult, inetult käitusin mina. Tõtt-öelda ei olnud ka veel abieluks küps.

Järgnes 8 aastat ekslemist ja otsinguid…Algul olid võimalused ahtakesed, hiljem, kui tuli võimalus tutvuda internetis, siis oli neid rohkem. Sai hulga naistega kohtutud…ja peab ütlema, et selles eas (ca 30) on naiste ootused ikka ütlemata kõrged. Ei piisa, et oled korralik, sportlik, vist ka kena, teenid hästi…et ka teine kord nõustutaks kokku saama. Et pea-aegu oleksingi vanapoisiks jäänud.

Lõpuks siiski leidsin selle, kellega jäime kohe kokku. Nüüd lapsed ja varsti 20 a kooselu.

Ikka 20 aastat kooselu ja kaks imearmast last…

Kui vanad te kõik siis olete, mullad?

+1
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.01 11:31; 23.01 13:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ehk veidi OT, aga… kas me pole mitte edasi liikunud arusaamast, et vallaline naine on vanatüdruk, ning ainus õnn on kellegi teise läbi e.g mees?

Inimeste teed on erinevad.

* 34 aastane naine, kes jah, on abielus, kuid on jõudnud arusaamisele, et oleks õnnelik ka kui ei oleks. Ja kes on kusjuures mõtles täpselt samamoodi samas vanuses, ning põrutas suures segaduses reisima. Viimane oli parem otsus kui Tinder, sest arenesin ise, kogesin ise, ja lõpuks kohtasin kedagi täiesti juhuslikult, olles vallalisena õnnelikum kui eales ja oleks nii voinud jatkata ka.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vanatüdruk ongi selline naine kes elab terve elu üksi. Vanapoiss samamoodi. Kui 34 aastane naine pole leidnu meest, tal ei ole pere ehk ka lapsi, siis tegemist vanatüdrukuga. Elame ikka bioloogilist elu eks, mitte seda selle sajandi lõpu veiderelu kus naised saavad pensieas esimese lapse.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.01 11:31; 23.01 13:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ülikooli ajal oli pikk suhe mis lõppes inetult, inetult käitusin mina. Tõtt-öelda ei olnud ka veel abieluks küps.

Järgnes 8 aastat ekslemist ja otsinguid…Algul olid võimalused ahtakesed, hiljem, kui tuli võimalus tutvuda internetis, siis oli neid rohkem. Sai hulga naistega kohtutud…ja peab ütlema, et selles eas (ca 30) on naiste ootused ikka ütlemata kõrged. Ei piisa, et oled korralik, sportlik, vist ka kena, teenid hästi…et ka teine kord nõustutaks kokku saama. Et pea-aegu oleksingi vanapoisiks jäänud.

Lõpuks siiski leidsin selle, kellega jäime kohe kokku. Nüüd lapsed ja varsti 20 a kooselu.

Ikka 20 aastat kooselu ja kaks imearmast last…

Kui vanad te kõik siis olete, mullad?

50++

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.01 10:18; 23.01 15:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen inetu. Kartsin ka meeletult vantüdrukuks jääda. Peamiselt just seepärast, et ma olen kole. Kõik saavad aru, miks ma meest pole leidnud.

Mehele olen läinud lausa kaks korda, esimene mees hukkus. Mõlemad mehed olid sellel ajal oma ringkondades väga populaarsed naiste seas.

Olin 25 ja meeletult armunud. Tegin plaani. Mitte päris detailse, aga plaani. Lugesin, harjutasin, keskendusin. Lihtsalt ja ropult öeldes lõin mehele lihtsalt kammi ajju ehk siis viisakamalt öeldes võrgutasin ära. Jõuga. Seda on keeruline seletada, aga see oli väga planeeritud tegevus, kus peaaegu iga puudutus ja pilk olid kaalutletud. Kedagi mängima, kes ma ei ole, ei hakanud – see ei too tulu. Küll aga panin igas sekundis välja kõik, mis minus huvitavat ja köitvat on. Loomulikult oli suur osa “juhuslikke” kohtumisi minu poolt korraldatud.

Ehk siis pidev töö 🙂 eesmärgi saavutamiseks. Nagu juba ütleb vana naiste seas levinud tõdemus – kui keegi naine hakkab äkki hoogsalt pidusid või väljasõite korraldama, on ühel mehel juba praktiliselt käpp peal. Realiseerumine on vaid aja küsimus. Õnneks mehed ei tea seda või noh….nad ei näe seda läbi. Ja siis on ühel hetkel “ohvril” juba liiga hilja 🙂

Elu jooksul tegin seda 3 korda, üks kord ebaõnnestus (minu valearvestus tema seksuaalsete eelistuste suhtes), aga siis tõmbasin end sama läbimõeldult ja sihipärase tegevusega sõbratsooni tagasi ja me oleme seni head perekonnasõbrad. Nutsin mõned nädalad ja ega see aidanud. Ainult aeg.

Abieluettepanekud tegid ülejäänud kaks väga kiiresti. Kuna ma olin tõesti silmini armunud, loomulkult nõustusin ja ajaproovile on abielu ka kenasti vastu pidanud.

Lühemalt siis on minu soovitus – tegutse. Võta ta ära. Muidugi, kui su pole silmapiiril kedagi, kellesse sa oleksid kiindunud, siis on jamam lugu. Niisama meestega mängida ma ei soovita, me ise ka ju ei tahaks, et mõni mees meiega ka lihtsalt harjutamiseks, igavusest või kohatäiteks mässib.

Minu kaunitarist poolõde, kes on mulle väga-väga lähedane ning kes elab osa aastast meie leibkonnas, aga on vanatüdruk. Uhkusega. Mehi on tal olnud langemas kui loogu, on neid ka minu rinnal nutmas käinud 3-4, aga ühelgi polnud piisavalt püsivust. Mingi napi kahekuulise lillede saatmise ja armastuskirjade perioodi peale ei ole ta nõus isegi koos lõunastama. Kingitused saadab tagasi, kui need just sünnipäevaks pole. Tema elu, tema valik. Kui ma oleksin nii ilus olnud noorena, oleksin vähem pabistanud. Nüüd oleme mõlemad õnnelikud.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tere,

olen 27-aastane naine ja saan kolme kuu pärast 28. Läksin eelmisel aastal mehest lahku ja olen aasta olnud vallaline. Kuid muret teeb hirm, et ma ei leiagi endale meest ja jäängi vanatüdrukuks. Ma väga sooviksin saada lapsi ja luua oma pere. Inimestega suheldes olen ka tagasihoidlik. Eelmise mehega tutvusin tööl. Ehk oskab keegi soovitada, kuidas võiks üks vaikne ja tagasihoidlik inimene kellegagi tuttavaks saada. Kus teie oma abikaasadega tutvusite ja kui vanad te olite? Kardan, et olen ka juba liiga vana, et meest leida ja lapsi saada. Väga kurb on mõelda, et jäängi üksi ja lastetuks. Eriti kurvaks teeb, kui näen poes või tänaval lastega peresid. Nüüd ka koroona leviku tõttu on inimesed rohkem omaette hoidvad ega kipu suhtlema. Olen väga tänulik soovituste eest.

Mina elasin oma seltskonnaelu täiel rinnal teismeeas. Tavaliselt tutvusin sõprade kaudu erinevate inimestega ja no too aeg mul oli ikka pidu peo otsa. Rahvast oli mu ümber palju ja oli ka väga palju erinevaid tutvuseid. Aga oma praeguse elukaaslasega kohtusin oma sugulase kaudu. Olin siis 19a. 2ndl suhtlesime telefoni teel, sest tema töötas Soomes. Kuidagi juhtus nii, et niikui teineteist nägime oli kohe selline klapp, et mõlemal mõistus läinud. Kohe jäin rasedaks ja kohe kolisime ka kokku. Kõik toimus 1 kuu jooksul. Kestab siiamaani ideaalselt ja viimased 14 aastat juba.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sellise suhtumisega nagu teemaalgatajal muidugi jääb vanatüdrukuks. Kõik algab kahe kõrva vahelt ju.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 03.12 01:08; 03.12 20:54; 29.01 23:37;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tere,

olen 27-aastane naine ja saan kolme kuu pärast 28. Läksin eelmisel aastal mehest lahku ja olen aasta olnud vallaline. Kuid muret teeb hirm, et ma ei leiagi endale meest ja jäängi vanatüdrukuks. Ma väga sooviksin saada lapsi ja luua oma pere. Inimestega suheldes olen ka tagasihoidlik. Eelmise mehega tutvusin tööl. Ehk oskab keegi soovitada, kuidas võiks üks vaikne ja tagasihoidlik inimene kellegagi tuttavaks saada. Kus teie oma abikaasadega tutvusite ja kui vanad te olite? Kardan, et olen ka juba liiga vana, et meest leida ja lapsi saada. Väga kurb on mõelda, et jäängi üksi ja lastetuks. Eriti kurvaks teeb, kui näen poes või tänaval lastega peresid. Nüüd ka koroona leviku tõttu on inimesed rohkem omaette hoidvad ega kipu suhtlema. Olen väga tänulik soovituste eest.

Huvitav sõnakasutus 27 aastase kohta. Kirjutaja tundub olevat vähemal 60. Näitasin seda kirja ühele selles vanuses inimesele, kes ka otsib kaaslast ja tal läksid silmad suureks, et kas tõesti mõni temavanune räägib selliste mõistega.  Soovitus on suhelda omavanustega, mitte nendega, kes kasutavad iganenud nimetust vanatüdruk.

0
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

No näed, siin teises teemas üks mees otsib naist, kellega last saada ja keda finantsiliselt toetada.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 10 postitust - vahemik 121 kuni 130 (kokku 130 )


Esileht Pereelu ja suhted Kardan vanatüdrukuks jääda