Oleme mehega suhteliselt värske paarike, aasta ja mõned kuud peale. Mul on tütar ja temal poeg. Mõlemad 8 aastased. Mure on pigem mehe lapse käitumises, mis mind on kohutavalt häirima hakanud. Oleme alati kõik omavahel hästi tegelikult läbi saanud, aga viimasel ajal ma näen kuidas mehe laps manipuleerib. Mees tundub ka selle koha pealt kuidagi väga pehmo. Mina ilmselt olen peres see paha politseinik kes ikkagi lapsi suunab enda järel koristama ning hooldust pidama. Olen eelnevalt mehele kenasti maininud, et ta peaks oma lapsega natuke rangemalt käituma. Lapsel lastakse otsustada kus ja millal ta olla tahab. Lapsel on nutisõltuvus päris tugev ja sellest hoolimata on poiss terve nädala olnud üksi kodus, sel ajal kui me tööl ning mänginud playstationit ning olnud telefonis. Õues ta ei käi ja kellegiga mängida tal ka pole kuna mul tütar suvevaheajal maal. Kui ma mehele ütlesin, et miks see nii peab olema kui ta ema on beebiga kodune, siis ei vastatud mulle midagi ning solvus. Ja kuna ta minu peale solvus, siis viimased 3 päeva on meil kodus vaikimise suhe olnud. Lisaks on laps alates 4ndast eluaastast olnud poole ööni üleval kui meestel istumine. Kui mina nende ellu tekkisin ja meil olid istumised siis mul tekkis kohe küsimus, et miks laps magama ei lähe normaalsel ajal, mille peale mulle öeldi, et ta ongi siis üleval kui neil oleng. Tavaliselt kestis see 2-3ni öösel. Sealt on laps ka erinevat sõnavara külge haakinud ja räägib kuidas tema juba tahaks õlut juua jne. Nii palju on asju millest ma ei oska mehega rääkida selliselt, et ta ei solvuks. Ma hoolin mehest ja meil justkui asi toimiks aga laste kasvatuse osas läheb asi ikka täiesti eraldi. Laps on tänamatu ja mul on piinlik temaga koos käia avalikes kohtades kuna ta ei oska käituda.Kas ma peaksin ise last korrale kutsuma? Ma ju ei ole tema ema aga kurb on vaadata kuidas tema vanemad on kasvatuse osas nii hoolimatud. Olen nõutu, ei taha oma koju minnagi ja seetõttu ma veedan palju aega sportides väljas. Vahel tunnen, et ei peaks ennast üldse sellesse kasvatusse sekkuma aga mingi lahendus tuleb ju asjale leida… Oehh, sain ära kurta, tulistage nüüd 😀
Teema: Kärgpere ja kasvatamine
See kärgperendus ajab mind oksele.
See kärgperendus ajab mind oksele.
Minu meelest peaksid sa minema buliimiaravile. Juba aastaid sa aina loed kärgpereteemasid ja oksendad need kohe välja. Aga vähemalt ei varja ega häbene oma haigust.
Üle 6 tunni päevas nutiseadmetes olemist tähendab juba ränka sõltuvust. Pange seadmele ajaline piirang peale ja las siis mees näeb, kuidas laps käitub. Tihti on sellistel lastel võõrutusnähud, draamatsevad, nutavad, närvitsevad, prõmmivad ustega, manguvad, midagi asjalikku teha ei suuda. Kui mees näeb, kuidas ta laps ekraanidest äralõigatuna enam normaalne laps ei suuda olla, paneb ta mõtlema?
Muus osas pole võõra lapse kasvatamine sinu mure, tal on siiski oma ema ja isa. Miks sa temaga üldse käid kuskil, kus pead piinlikust tundma tema pärast? Tee süda kõvaks. Käi ringi oma tütrega, poiss saada demonstratiivselt kohe nutiseadmesse. Kui lapse emaga on mingitki suhtlust, anna vahel ülevaateid, et R oli laps nutiseadmes 10 tundi, T 12 tundi jne. Numbrites kirjapanduna on see päris kole info igale vanemale. See on ema ja isa mure, kuidas laps sõltuvusest päästa. Kui poisil on oma tuba teie juures, siis las lagastab. Üldised pinnad muidugi olgu korras. Mina olen vihastades enda teismeliste poiste tuppa sodi juurde viinud, nende sodi voodi peale pannud, vahel ka oma kontori prügikasti nende tuppa maha keeranud, elagu siis täielikult nagu põrsad ja olgu siis nende toad meie kodu prügikastid. Ilusasti on hakatud lõpuks oma tube koristama.
Täiesti tavaline 8 aastane poiss ju. Sa vist tegelikult väga ei salli seda last? Sa pead õppima poissi võtma kui pereliiget, loomulikult pead ennast kehtestama (mitte kurjalt aga konkreetselt). Sinu negatiivsus halvab sinu hinnangud ja kõik, mis poiss teeb on niikuinii halb ja piinlik ja paha. Soovitan soojalt, otsi uus mees! See poiss jääb selle mehe ellu alatiseks.
Ja palju sa ise arvutis istud?
Mure on pigem mehe lapse käitumises, mis mind on kohutavalt häirima hakanud.
Jajah.
See on kuidagi tüüpiline.
Ilmselt sinu lapse isa uut kaaslast häirib sinu lapse käitumine ka – mine küsi järele.
Üle 6 tunni päevas nutiseadmetes olemist tähendab juba ränka sõltuvust.
Muus osas pole võõra lapse kasvatamine sinu mure, tal on siiski oma ema ja isa.
Huvitav, miks isa uus naine peab tegelema just nimelt ja ainult nutisõltuvusega, aga mitte muu kasvatusega? Kui muu kasvatus pole tema asi, siis nutisõltuvuse teema ammugi mitte. Huvitavad prioriteedid siin.
Ainukesed teemaalgatajat reaalselt puudutavad ehk häirivad asjad on lapse magamaminekuaeg – sest see segab tema elu ka – ja tema seltskonnas vahetu käitumine, ehk siis see, kui laps käitub tema enda suhtes ebaviisakalt või tekitab talle ebamõistlikku lisatööd koristamiste näol. Kõik muu pole tema asi.
Mina ükskõik kelle lapsel endaga ebaviisakalt käituda ei lase ja kuna olen ise varajane uinuja, peavad lapsed magama minema enne mind. Samuti keeldun ma koristamast laste järelt, kes on piisavalt vanad, et oma asjad ise kokku korjata. Minu oma laps viib oma mustad nõud ise kraanikaussi ja peseb ära ka, sama olgu mehe lastega, aga see peab olema mees ise, kes lapselt selle tegevuse välja nõuab. Mõnda last on kergem koristama panna, mõnda raskem, see ei tähenda, et lapsevanem võib selle töö tegemata jätta.
Mul on ka mehega sel teemal tülisid olnud, kuni selleni välja, et ütlesin, et kui minu piire ei austata, siis ei näe ma meie kooselul tulevikku. See mõjus. Sest ma mõtlesin seda tõsiselt.
Masendav, kuidas teemat trollitakse. Tüüpiliselt keeratakse kõik teemaalgataja vastu. Laske oma lastel ekraanide ees rüht kõveraks ja aju tühjaks istuda, aga paljude emade jaoks on nutisõltuvus tõsine probleem, millega tasub ja tuleb tegeleda.
Masendav, kuidas teemat trollitakse. Tüüpiliselt keeratakse kõik teemaalgataja vastu. Laske oma lastel ekraanide ees rüht kõveraks ja aju tühjaks istuda, aga paljude emade jaoks on nutisõltuvus tõsine probleem, millega tasub ja tuleb tegeleda.
See. Ei. Ole. Teemaalgataja. Mure.
Kui raske on sellest aru saada?
Teemaalgataja mure on see, kui tema elu ülearu raskeks tehakse. Mitte muu.
Üle 6 tunni päevas nutiseadmetes olemist tähendab juba ränka sõltuvust.
Muus osas pole võõra lapse kasvatamine sinu mure, tal on siiski oma ema ja isa.
Huvitav, miks isa uus naine peab tegelema just nimelt ja ainult nutisõltuvusega, aga mitte muu kasvatusega? Kui muu kasvatus pole tema asi, siis nutisõltuvuse teema ammugi mitte. Huvitavad prioriteedid siin.
Ainukesed teemaalgatajat reaalselt puudutavad ehk häirivad asjad on lapse magamaminekuaeg – sest see segab tema elu ka – ja tema seltskonnas vahetu käitumine, ehk siis see, kui laps käitub tema enda suhtes ebaviisakalt. Kõik muu pole tema asi.
Mina ükskõik kelle lapsel endaga ebaviisakalt käituda ei lase ja kuna olen ise varajane uinuja, peavad lapsed magama minema enne mind.
Kust sa prioriteete välja lugesid? Uus naine ei peagi tegelema lapse kasvatamisega! Ütlesingi, et istugu end ogaraks nutiseadmetes, väljas ärgu käigu ja koristamiskohustust enda toas ka pole. Kui isa ei märka probleemi, ega hooli, siis tõesti tasub mõelda, kas ühisel elul on mõtet, kui maailmast arusaamine on nii erinev.
Masendav, kuidas teemat trollitakse. Tüüpiliselt keeratakse kõik teemaalgataja vastu. Laske oma lastel ekraanide ees rüht kõveraks ja aju tühjaks istuda, aga paljude emade jaoks on nutisõltuvus tõsine probleem, millega tasub ja tuleb tegeleda.
See. Ei. Ole. Teemaalgataja. Mure.
Kui raske on sellest aru saada?
Teemaalgataja mure on see, kui tema elu ülearu raskeks tehakse. Mitte muu.
Kui raske on kogu tekst läbi lugeda ja mitte püstitada enda vastus ühele väljarebitud lausele?
Ma ju ei ole tema ema aga kurb on vaadata kuidas tema vanemad on kasvatuse osas nii hoolimatud.
Teemaalgataja, inimesed on ju erinevad ja nende kasvatusmeetodi on erinevad. Sina aga arvad et kõik peaks asju tegema nagu sulle sobib või sina õigeks pead. Ilmselgelt on viga sinus – kui sa sellest aru ei saa, siis mõtle niimoodi, et täpselt samasuguse teema võib siin püstitada sinu mees täpselt vastupidise vaatega sinu kasvatusmeetoditele.
Ma ju ei ole tema ema aga kurb on vaadata kuidas tema vanemad on kasvatuse osas nii hoolimatud.
Teemaalgataja, inimesed on ju erinevad ja nende kasvatusmeetodi on erinevad. Sina aga arvad et kõik peaks asju tegema nagu sulle sobib või sina õigeks pead. Ilmselgelt on viga sinus – kui sa sellest aru ei saa, siis mõtle niimoodi, et täpselt samasuguse teema võib siin püstitada sinu mees täpselt vastupidise vaatega sinu kasvatusmeetoditele.
Jah, samas tasub üritada vähemalt natuke teemaalgatajast aru saada. Nutisõltuvusega laps ju kasvab suuremaks, sõltuvus muudkui süveneb. Asendub ehk teistsuguste sõltuvustega, raamatuid näiteks lugema ei hakka, koolides hakkama ei saa, rasvub, muutub lodevaks huvipuuduses elavaks tuhmunud pilguga inimeseks vms. Siis on hilja ka emal ja isal jalad kõhu alt välja võtta. Minu jaoks pole mees enam seksikas mees, kui ta laseb oma lapsel rasvuda ja ajul kärbuda. Väga hea hoiatus, miks ühist last mitte saada.
Ma olen jube tšill paljudes asjades, aga kui mu mehe laps elaks minu juures, siis ta peab ikka minu pilli järgi tantsima. Need asjad tuleb mehega sirgeks ja selgeks rääkida ning kui see pole võimalik, siis ei ole ka kooselu võimalik. Mõlemad täiskasvanud oma lastega eraldi kodudes, täiskasvanud kohtuvad aegajalt ning koos lastega vaid mõned üritused. See ei ole reaalne, et ühes peres on lastele erinevad reeglid.
See ei ole ju reaalne, et üks laps kamandatakse kell 9 voodisse ning teine on üleval niikaua, kui “kukub”. Või et üks peab sööma mida ette antakse, aga teine võib valida ja pirtsutada. Üks peab koristama, teine ei pea jne jne.
Mul on endal praeguseks päris hea meel, et mu mehe laps elab oma emaga. Meil küll mehega sarnased nägemused asjadest, aga kui laps käib külas, siis on selge, et selle lapse emal on asjadest hoopis teine nägemus ning kui kunagi oleks juhtunud nii, et laps meiega elaks, siis oleks mõned piinarikkad kuud kõigil olnud. Aga kõik oleks muidugi ellu jäänud.
Olukord ongi keeruline, aga niipalju või öelda, et kahjuks sinu mehe põhimõtted lastekasvatamise teemal ei muutu. Ta pigem jääbki sinuga tülitsema ja solvuma, aga last ta kasvatama ei hakka. Ja ta võtabki iga sinupoolt öeldud lauset, kui sinupoolset rünnakut. Mina seda käitumismustrit kommenteerida ei oska, miks mehed nii teevad, aga nii see on. Ja lõpuks näeb laps, et isa sinuga ka kenasti ei käitu ning ülbitseb ja käitub sinuga ka halvasti. 🙁 Ma selle mehega mingit ühist tulevikku ei plaaniks. Võimalik, et tunneb lapse ees mingit süümekat vms. ja sellest ka ebaviisakas käitumine sinu vastu. Ta ei hooli ju tegelikult sinust ja sinu soovidest. Ja sinus tekitab see kõik trotsi ning tunned, et kõiges on süüdi see mehe laps. Lihtsam ongi teda süüdlaseks pidada, kui meest, keda ikkagi armastad. Tegelikult ongi olukord üsna kurb ja tõttöelda lahendust ei leiagi, kui mees ei hakka sind ja sinu soove austama, vastasel juhul konfliktid muudkui kuhjuvad ja lõpuks oled juba stressiseisundis.Kas see mees seda väärt on, seda pead sa ise teadma. Laps jääb teie ellu terveks eluks.
see on tõesti imelik, et ema lubab oma 8aastasel olla isa pool, kui teab et päeval on täiskasvanud tööl. muidugi paljud 8a on sellises olukorras ja polegi midagi parata. aga kui ema on titega kodus, on see küll imelik ema kes nii laseb olla.
teine asi on need olengud. lapsel on ilmselt tore olla isa ja tema sõpradega. kui sageli neid olenguid siis on. lastel on mingi veider suhe selle öösel üleval olemisega. nt kui võimaldada lapsele pidzaamapidu e oma sõbrad ööseks külla, siis püüavad nad tekitada seda öösel üleval olemise elamust.
Lõpeta lumehelbekeste (jah, mitmuses) järelt koristamine ja vaata, kaugele asi kulgeb. Tahad öelda, et varsti hakkab mees alasti tööl käima ja samamoodi lapsekene?
Tundub, et mees leidis järgmise majapidajanna, kellega on meeleldi mitu päeva vaikuserežiimis … run forrest, run.
Minu meelest on sul suurem probleem mitte mehe lapsega, vaid siiski mehe endaga.
Mis mõttes neil on kella 2-3ni öösel olengud ja laps on terve selle aja üleval? Kui ongi külalised, kes jäävad kauemaks, siis pannakse laps normaalsel ajal siiski oma tuppa magama. Veel normaalsem oleks, et kui kodus on “oleng” siis laps sellel ajal on kellegi teise juures hoida, oma ema juures, vanavanema juures jne. Mees oli lapse emast teie tutvumise ajal lahus, kas laps elas alaliselt isa juures, kes pidevalt kodus prassis? Või käis laps nädalavahetustel isa juures ja siis ka ei suutnud isa olla “olengut” korraldamata?
Ma saan aru, kui on jaanipäev ja aastavahetus, siis on mingi pikem istumine, aga su jutust tuleb välja, et tal oli niisugune “oleng” pidev ja tavaline.
Ära aja mehe vigu lapse kaela. Kui see mees ise käituks teisiti, oleks ka laps teistsugune. Praegu ta vaid peegeldab oma isa.
Mees on paras vedelvorst – ei viitsi lapsega tegeleda. Lihtsam laps netti lükata kui ise vaeva näha. Las laps lagastab, peaasi, et ise ei peaks teda koristama õpetada. Ja isegi last ei viitsi õigel ajal magama panna, et küll ise kukub mingi hetk ära. Ja solvub kahh veel.
See. Ei. Ole. Teemaalgataja. Mure.
Kui raske on sellest aru saada?Teemaalgataja mure on see, kui tema elu ülearu raskeks tehakse. Mitte muu.
Loomulikult on see teemaalgataja mure. Kooselus on kõik lapsed ühised ja võrdsed või pole seda kooselu üldse vaja.
Ausalt, mitu on siin seda öelnud, aga ütlen veelkord – mehes on probleem, mitte lapses.
Kui mees ei viitsi oma last kasvatada (ja ära ütle pehmo selle kohta, vaid lihtsalt ta ignoreerib probleeme, mis lapsega kaasnevad), siis see tähendab seda, et järelikult ei ole see probleem värske, vaid see on koguaeg eksisteerinud.
Soovitan mehega veel rääkida ja kui ta ei saa aru, mida lapse kasvatamine reaalselt tähendab, siis pigem loobuda sellisest suhtest – tuuleveskitega sa ei võitle ja meest ümber ei kasvata.
Veel vähem ei ole lahenduseks ühise lapse saamine.
Mehe laps elab kooli ajal emaga ja sinu laps sinu ja su mehega? Mehele võib siis ülekohtune tunduda, et tahad tema lapse tagasi ema juurde saata. Vaata tema silmadega – tema “kannatab” sinu last peaaegu aasta läbi, sina tema oma isegi suvel mitte. Mees ehk kaugemale oma mõtetega ei jõudnudki, kuigi sul võis nutisõltuvuse jm osas isegi õigus olla.
Ei ole küll sarnane näide, aga võtsin heast südamest ühe üksikema lapse koos enda lapsega maale kaasa. Paari päevaga sai selgeks, et sellest ei tule midagi välja ja saatsin lapse koju tagasi. Vähe sellest, et see laps keeldus osalemast minu abistamisel – näiteks palusin lastel tuua tuppa kausitäis õunu, et saaksin kooki teha või siis aidata nõude kuivatamisel, mõjus tema resoluutne keeldumine halvasti ka minu lapsele, keda olen kasvatanud nii, et vanemate korraldused on täitmiseks. Minu palved oli tõesti väga minimaalsed, oleks aega võtnud vaid mõne minuti – selle asemel istuti demonstratiivselt diivani peal edasi ja ma võisingi jääda paluma.
Lõpuks oli mul kaks protestivat last, seega ei jäänud muud üle.
Seega on teemaalgatajal lisaks veel varsti probleem, et tema laps võib võtta käitumismalli üle.
Ei ole küll sarnane näide, aga võtsin heast südamest ühe üksikema lapse koos enda lapsega maale kaasa. Paari päevaga sai selgeks, et sellest ei tule midagi välja ja saatsin lapse koju tagasi. Vähe sellest, et see laps keeldus osalemast minu abistamisel – näiteks palusin lastel tuua tuppa kausitäis õunu, et saaksin kooki teha või siis aidata nõude kuivatamisel, mõjus tema resoluutne keeldumine halvasti ka minu lapsele, keda olen kasvatanud nii, et vanemate korraldused on täitmiseks. Minu palved oli tõesti väga minimaalsed, oleks aega võtnud vaid mõne minuti – selle asemel istuti demonstratiivselt diivani peal edasi ja ma võisingi jääda paluma.
Lõpuks oli mul kaks protestivat last, seega ei jäänud muud üle.
Seega on teemaalgatajal lisaks veel varsti probleem, et tema laps võib võtta käitumismalli üle.
Ei ole küll ka päris sarnane näide, aga just taolistel põhjustel, et mehe laps ei oska meie juures külas olles käituda ja annab meie ühisele lapsele halba eeskuju, ei ole mehe laps meie koju enam oodatud. Ei jõudnud tema emale enam aru anda, miks tema tupsukene ei või meie juures seda või teist teha või miks ta pidi enda järelt voodi ise ära tegema jne. Meie kodu, meie reeglid.
Ma tean, mida sa tunned. Kui ma oma mehega tutvusin, oli ta poeg 6aastane. ja nt see magamaminemise teemaga oli umbes samamoodi. Meil olid ka sel teemal vaidlused, mina leidsin, et lapsel peaks olema mingi kindel kellaaeg, kui läheb magama, mitte aga, et alles siis, kui isa varahommikul magama läheb. Ja nii kaua vaidlesime, kui ükskord olime minu sugulastel külas ja sellest hoolimata saadeti lapsed tavapärasel ajal magama – alles peale seda hakkas ka mees mõtlema, et võibolla tõesti ei pea lapsed olema alati sama kaua üleval, kui täiskasvanud, nägema kõiki neid filme, mida täiskasvanud vaatavad jne.
Nutisõltuvus ei ole tõesti sinu asi, nii kaua kui se eei tekita tüli teiste pere lastega.
Mina soovitan sul mehega kokku leppuida kindlad reeglid – 1. lapsel peab olema kindel magamaminemiseaeg. See ei pea olema kell 21, võib olla vabalt ka 23, aga kindel aeg, mitte ei joondu täiskasvanute järgi.
2. Igaüks koristab oma segaduse ise
3. Kui sinu lapsel on nutiseadmega seonduvalt reeglid, siis samad reeglid kehtivad kõikidele lastele (samamoodi näiteks kui su sugulased tulevad külla, võid ju ka vabalt paluda, et nad oma lastele teie külasviibimise ajal kohaldaksid samu reegleid). Kui tema nutiseadmes istumine ei tekita tülisid pere teiste lastega, siis ma ei tegeleks küsimusega, isegi kui ennast häiriks.
Ainus, mille osas sul puudub igasugune etteheite tegemise õigus, on see lapse ema beebiga kodus viibimine ja lapse teie juures viibimine. laps on oma isa juures – isegi kui mees on päeval tööl, saab ta ju õhtul olla koos – see on ikka rohkem kui üldse mitte nägemine. Ta on mehe laps ja mehel ja lapsel on õigus igal ajal kohtuda, sellega tuleb juba arvstada kärgperesse astudes. Ainus, mida mina olen oma mehelt palunud, et ta
1. teataks mulle ette, et poeg külla tuleb, mitte et ma vedelen pesu väel teleri eest ja siis ta astub (nüüd juba varateismelise) pojaga uksest sisse 😀 (üks kord nii juhtuski, et imetasin poolpaljalt rahulikult beebit, õnneks kuulsin õuest ka poisi häält ja jooksin kiiresti, beebi tissi otsas, magamistuppa 😀
2. Et kui meil on juba plaanid tehtud, et ta ei nõustuks poega nädalavahetuseks meile võtma, sest emal tekkisid järsku mingid plaanid. Aga see ka tingitud reaalsest olukorrast, kui meil olid teatripiletit ja “ootamatult” oli lapse emal vaja Riiga minna nädalavahetuseks ja toona 9aastane poiss jäi siis õhtuks meile täitsa üksi…ma ei tea, mehed vist ei mõtle üldse sellistele asjadele, et see ikka ei ole poisi päris kodu ja võib ikkagi veel karta jne jne . Mul oli tookord väga imelik.
Ei ole küll sarnane näide, aga võtsin heast südamest ühe üksikema lapse koos enda lapsega maale kaasa. Paari päevaga sai selgeks, et sellest ei tule midagi välja ja saatsin lapse koju tagasi. Vähe sellest, et see laps keeldus osalemast minu abistamisel – näiteks palusin lastel tuua tuppa kausitäis õunu, et saaksin kooki teha või siis aidata nõude kuivatamisel, mõjus tema resoluutne keeldumine halvasti ka minu lapsele, keda olen kasvatanud nii, et vanemate korraldused on täitmiseks. Minu palved oli tõesti väga minimaalsed, oleks aega võtnud vaid mõne minuti – selle asemel istuti demonstratiivselt diivani peal edasi ja ma võisingi jääda paluma.
Lõpuks oli mul kaks protestivat last, seega ei jäänud muud üle.
Seega on teemaalgatajal lisaks veel varsti probleem, et tema laps võib võtta käitumismalli üle.
Ei ole küll ka päris sarnane näide, aga just taolistel põhjustel, et mehe laps ei oska meie juures külas olles käituda ja annab meie ühisele lapsele halba eeskuju, ei ole mehe laps meie koju enam oodatud. Ei jõudnud tema emale enam aru anda, miks tema tupsukene ei või meie juures seda või teist teha või miks ta pidi enda järelt voodi ise ära tegema jne. Meie kodu, meie reeglid.
mida ma just lugesin? Mis inimesed te olete küll, keelate lapsel oma isal külas käia? Pealegi pole ju see sinu asi laps eemale mingit aru anda, las suhtleb lapse isaga ja ajab ise neid asju joonde. Laps pole milleski süüdi, kui sina ja sinu mees ei suud aoma kodus regeleid kehtestada või kardate lapse ema.
Nutisõltuvus on probleem. Kärgperendus ka ka probleem. Te jäätegi selle teemaga maadlema, kui mees oma suhtumist ei muuda. Lugesin ajaviitest, et vanaema aitamise teemat, ja sealt naiste arusaamu tänapäeva kasvatusest ja üldse töökasvatusest ja sain kinnitust, et töökasvatust eriti ei soosita ja need, kes sellest räägivad, peetakse lubjakateks. Reegleid ka kindlasti peetakse aegunud väärtusteks. Ja veel üldisemalt inimeste t’napäeva suhtumisest – rutiini elus niisamuti peetakse jamaks nähtuseks ja selle asemele soovitatakse isegi rohkem kärjemajandust.
Ullumaja. Mulle ei meeldi jalgratta leiutamised tänasel ajastul.
Ei ole küll sarnane näide, aga võtsin heast südamest ühe üksikema lapse koos enda lapsega maale kaasa.
Ja mis see siia puutub, et tegemist oli üksikema lapsega? Arvad, et need lapsed on kõik ühtemoodi või?
