jama küll, aga kus mehe poeg seni pidi ööbima, kui külas käis? või ei olnudki teie juurde ööbima oodatud? Kui ikka poisi ema tahab poissi välja visata oma kodust, siis loomulikul tuleb endale võtta. Kärgperre astudes pead nagunii arvestama, et alati võib lapse emaga midagi juhtuda ja peategi siis ise last kasvatama.
Sa vist ei lugenud hoolikalt. Kui neil oli kahetoaline, siis tütardel oli oma tuba, nemad mehega magasid elutoas diivanil ja kui mehe laps külla tuli, magas mehe laps diivanil ja nemad tütarde toas madratsil. Praegu on kolmetoaline, tütardel oma tuba, neil magamistuba ja mehe laps külas olles elutoas. Minu arvates on teemaalgataja ja ta pere käitunud väga mõistlikult ja heatahtlikult.
Kuidas sa seda poisi väljaviskamist ette kujutad? Ema teda enam ei taha ja siis peab minema isa pere juurde elama? Aasta ema. Ema, kes on lapse muretsenud ja hiljem teda ei taha, sest omal on uus pere ja varasemast pärit laps on tülikas ja segab uut elu, on ok, aga kui isa või isa naine midagi öelda julgeb, on ebanormaalne?
Mis puutub aga “alati võib lapse emaga midagi juhtuda ja peategi siis ise last kasvatama”- ei pea. Loe kohtulahendeid ja näed ise ka, et on hoopis teistsuguseid lahendeid.
Näitena- ema leidis uue mehe ja lapse vanemad läksid lahku. Mingi aja pärast jättis ema lapse ja uue mehe ja kadus. Nn pärisisa juurde laps minna ei soovinud ja ema mees taotles erihooldusõigust. Sai selle ja kasvatab poissi ise.
Lapse ema ja isa olid lahus. Lapse ema oli ostnud korteri, kus elas lapsega. Pärisisaga lapsel kontakt puudus. Last kasvatas ema uus mees, kes ei olnud emaga abielus. Lapse ema suri. Ilmus välja lapse isa, kes kiiresti ajas korda toitjakaotuspensioni ja peletas korterist lapse ema uue mehe. Enda juurde ta last ei võtnud, lapse juures korteris elab vanaema.
Või mu kooliõe juhtum- lapse vanemad läksid lahku, laps jäi elama ema juurde. Lapse isa paari aasta pärast abiellus, elama asuti naise majja. Lapse ema suri, kasvatama hakkasid ema vanemad. Laps jäi elama oma koju, jätkas õpinguid samas koolis. Vanaema ja vanaisaga oli tal lähedasem ja isiklikum suhe kui isaga, lisaks ei kuulunud kodu, kus isa elas, isale.
Enne kui emmed hakkavad uusi naisi materdama, võiks enda otsa vaadata. Uuel naisel ei ole teie võsukese ees mitte mingeid kohustusi, aga ometi nad teevad rohkem kui iial peaks.
See, kas poisi ema on hea ema või mitte, ei puutu ju asjasse. Või on nii, et kui lapsel on halb ema, siis võib mees ka selja keerata? Et nagu, sinu me aka ei tahtnud sind, siis mina ka ei pea hoolitsema? Aasta isa? Kas sina tahaksid oma lastele sellist isa, kes keerab ühele oma lapsele selja, laseb tal end soovimatuna tunda?
ja need sinu näited on kõik erandlikud näited, kus lapsevanema jalaps enda vahel suhe puudub ja isad ei olegi last tahtnud. See ei sobi kokku praeguse situatsiooniga, kus mees nagu väidab vähemalt, et armastab ja hoolib oma lapsest. Kui armastab, siis ka hoolitseb.
Ilmselt poiss ise ei kiirustagi isa juurde elama, et tunneb, et pole seal oodatud. Ka uue eluaseme valikul ei arvestatud tema olemasoluga, isegi võimalusega mitte, et äkki ta tahakski isaga elada. Ja ka nüüd on ta hoopis tüliks, et mees ja naine ei sa aelad aoma soovitud elu, vaid näh, poiss on ikka ütlinaks kaelas.
ja nagu kirjutasin, olen ka ise kärgperes ja suudan arvestada sellega, et meie peres on siiski veel üks liige. Jah, ka mina pean neid kulusid kandma, kuid see ei tule ju mulle üllatusena. Ja olengi valmis selleks, kui üks päev poiss ütleb, et ta tahab meie juures elad a- jah, see ehk ei meeldi mulle, aga ma ei saa keelata isal ja pojal koos elada. Kõikvõimalikud “emmed” ja “uuednaised” peaksid end hetkeks panema olukorda, kui nende endi suhe peaks purunema.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.01 11:25; 06.01 13:45;
