Esileht Pereelu ja suhted Kärgpere rahateema

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 121 )

Teema: Kärgpere rahateema

Postitas:
Kägu

Sellest osast ei saa ma aru, et makstes kommunaale sinu majas ei jää talle midagi, kui välja peaks kolima? Sellest see, et ei soovi maksta. Aga samas Sina ju ka ei saa tema korteri väljaüürimisest mingit kasu. Samuti ei jää tema korter ju sulle kui te lahku peaks minema.

Seega ma ei tea, mis see lahendus siis oleks.

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui suurest summast üldse jutt käib? Mõnesaja euro pärast ei hakkaks kõike kirja panema ja poolitama, aga mõne tuhande puhul võib see arukas olla. Ühine majapidamiskonto sobib mõnele perele kindlasti ka. Aga ma ise võtaks seda aastaga kujunenud rahaviiuldamist juba indikaatorina, et aeg on eri suundades liikuma hakata.

Mõnisada eurot kuus ongi juba mõni tuhat aastas.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sellest osast ei saa ma aru, et makstes kommunaale sinu majas ei jää talle midagi, kui välja peaks kolima? Sellest see, et ei soovi maksta. Aga samas Sina ju ka ei saa tema korteri väljaüürimisest mingit kasu. Samuti ei jää tema korter ju sulle kui te lahku peaks minema.

Seega ma ei tea, mis see lahendus siis oleks.

Kui mees annaks lihtsalt kogu väljaüüritud korterist saadud tulu teemaalgatajale (kes siis maksaks ise maja kommunaalid), siis oleks mees ju päris hästi saanud – kui ta ei saaks teemaalgataja juures elada, peaks ta ise seal korteris elama, seega üüri ei saaks ja peaks veel lisaks korteri kommunaale maksma, need viimased on puhas kokkuhoid praegu.

Paku see välja, teemaalgataja, äkki arvab mees sellepeale, et tegelikult on ikka päris tore su maja kommunaale maksta.

+18
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sellest osast ei saa ma aru, et makstes kommunaale sinu majas ei jää talle midagi, kui välja peaks kolima? Sellest see, et ei soovi maksta. Aga samas Sina ju ka ei saa tema korteri väljaüürimisest mingit kasu. Samuti ei jää tema korter ju sulle kui te lahku peaks minema.

Seega ma ei tea, mis see lahendus siis oleks.

Kui mees annaks lihtsalt kogu väljaüüritud korterist saadud tulu teemaalgatajale (kes siis maksaks ise maja kommunaalid), siis oleks mees ju päris hästi saanud – kui ta ei saaks teemaalgataja juures elada, peaks ta ise seal korteris elama, seega üüri ei saaks ja peaks veel lisaks korteri kommunaale maksma, need viimased on puhas kokkuhoid praegu.

Paku see välja, teemaalgataja, äkki arvab mees sellepeale, et tegelikult on ikka päris tore su maja kommunaale maksta.

See on ju õige mõtlemine, et korteri väljaüürimisest tekkinud summa võib mees endale näiteks säästudeks korjata. Raha läheb ju ikka vaja igaühel. Kuid sealjuures peaks siis ka naisele kätte jääma kuus samaväärne säästetav summa, mis mehelegi. Seega mees peaks panustama palga ühisesse elamisse lisaks naisele, kes siis panustab osa enda palgast, mis jääb üle säästmiseks mõeldud rahast. Loogika on selles, et rohkem panustab see, kes rohkem teenib.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuna ta rendib korterit suvel lühiajaliselt, siis sealt teenib tõesti korralikult. Talvel katab renditulu kulud ja isegi siis jääb veidi järgi. Mina sellele ei pretendeeri, aga mulle ei mahu pähe, et me räägime lõppude lõpuks kommunaalidest, mis on ju tarbimiskulu. Kodus olengi lasknud tal palju teha ja teeb hea meelega ehitustöid jne. Aias toimetame koos jne. Tema ehitustöid olen ka mõelnud, et noh- see on ju ka tema panus. Aga samas minu panus on ju igasugu küürimine ja maja korrashoid jne.

Kui korterit ainult suviti välja rendib, siis on tal ju tegelikult koht, kus elada muudel aastaaegadel. Ehk olekski teil lihtsam lahus elada, selline visiitsuhte viis sobib ju hästi inimestele, kes majanduslikutl iseseisvad. Suvel siis võib mees sinu koju kolida, et oma korterit välja üürida ning teeb tänutäheks aiatöid ja remonti, mida talle niikuinii meeldib teha (ja mida korteris vast niipalju teha ei saa).

Niimoodi lahus elades on ka temal rohkem lapsega aega olla ja sinu teismeline saab kodus laiutada.

Ühine majapidamine ikka eeldab vähemalt mingil määral ühist majanduslikku panustamist. Eriti veel, kui on, mida panustada. Kui mees seda teha ei taha, siis on väga mokas.

+19
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Anna talle ette ülevaade nt sinu kuludest kuu või kahe kuu jooksul (aga eks majja kolimisega ongi kulud suuremad, tema ei võta ju minnes kaasa külmkappi ja diivanit (no vast)) ja mis temal. Siis vaadakse, kas summad on võõreldavad, kas on korrelatsioonis palga ja sissetulekuga jne. JA siis vaadaku, kas tal ikka on põhjust pahandamiseks, kuida tema peab maksma kolme inimese vee arve jms…

Mis on maja kommunaalid? Mis küte jne.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis puutub mööblisse ja siseviimistlusse, siis sorri, aga mees küll sinu kinnisvara parendamisse panustama ei pea rahaliselt.

No vabandust väga, mööbel ja sanitaarremont on jooksvad kulud, mis ei tõsta kinnisvara väärtust. Neid tarbivad kõik elanikud ja see on pigem kulumaterjal. Kui sa autosse bensiini ostad, teda pesed, osasid vahetad, hooldad, siis see pole ju asja parendamine, vaid jooksvate kulude tasumine.

Aga kui ma oma korterit välja üürin, kas siis üürnik peab sinna ostma uut mööblit ja tegema sanitaarremonti? Kui nii kokku lepitud, siis okei. Aga kui sellist kokkulepet pole, siis kindlasti ei ole see selline kulu, mida peaks üürnik seaduse järgi katma. Isegi mitte uue regulatsiooni kohaselt. Ja ma saan aru, et hetkel probleem selles seisnebki, et konkreetset kokkulepet pole ja inimesed karvupidi koos. Pealegi selle sinu arvates “jooksva kulu” katmiseks pakkusingi välja, et teemaalgataja peaks endale sobivat summat igakuiselt nö üürirahana lisaks küsima ja siis teemaalgataja ise vaatab/otsustab/maksab, kui mingi mööbel vaja osta või kuskil sanitaarremonti teha ja kulu katab osaliselt või täielikult sellest rahast. Aga kindlasti ei ole suuremõõdulisse mööblisse investeerimine jooksev kulu. Või sa päriselt ka arvad, et mees peaks majja ostma uue köögimööbli näiteks? Kes talle selle pärast kinni maksab, kui teemaalgataja ta välja viskab?

Mitte mingit kohustust ei ole välja üürida möbleeritud korterit, võib olla ka täitsa tühi.
Köögimööbel on natuke teine asi – tihtipeale mõõtude järgi tellitud just konkreetsesse ehitisse ja mujal suht kasutu. Lisaks on püsivamalt või vähem püsivamalt kinnisasja külge kinnitatud olles seega kinnisasja osa.
Töö panus sõltub paljuski elamispinna tüübist – korter, ridaelamu, eramaja. Kohustuste hulk neis on erinev.
Teise elamispinna kasutamise eest maksta on õiglane. Katusevahetust finantseerima ei pea (konkreetselt kinnisasja parendamiseks suunatud tegevus) aga pesumasina võib küll koos osta. Ja lahku minnes saab seda vallasvara ju vajadusel jagada.
Kui mehe lapse jaoks on ka omaette tuba 24/7 valmisolekus, siis kommunaalide osa oleks 50:50 õiglane. + kokkuleppeline summa nö rendina. + esmatarbekaupade kulud ja mööbli, elektroonika jms. hankimises osalemine – seda kõike on ju eluks tarvis, olenemata kinnisasja omanikust. Koonriga ja teiste kulul elada püüdva isikuga pikka ühist teed ei plaaniks. Kui juba suht alguses majandusküsimustes väärtushinnangud ei klapi, ega see hiljem ei parane.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: center;”>

</p>

Mis puutub mööblisse ja siseviimistlusse, siis sorri, aga mees küll sinu kinnisvara parendamisse panustama ei pea rahaliselt.

No vabandust väga, mööbel ja sanitaarremont on jooksvad kulud, mis ei tõsta kinnisvara väärtust. Neid tarbivad kõik elanikud ja see on pigem kulumaterjal. Kui sa autosse bensiini ostad, teda pesed, osasid vahetad, hooldad, siis see pole ju asja parendamine, vaid jooksvate kulude tasumine.

Aga kui ma oma korterit välja üürin, kas siis üürnik peab sinna ostma uut mööblit ja tegema sanitaarremonti? Kui nii kokku lepitud, siis okei. Aga kui sellist kokkulepet pole, siis kindlasti ei ole see selline kulu, mida peaks üürnik seaduse järgi katma. Isegi mitte uue regulatsiooni kohaselt. Ja ma saan aru, et hetkel probleem selles seisnebki, et konkreetset kokkulepet pole ja inimesed karvupidi koos. Pealegi selle sinu arvates “jooksva kulu” katmiseks pakkusingi välja, et teemaalgataja peaks endale sobivat summat igakuiselt nö üürirahana lisaks küsima ja siis teemaalgataja ise vaatab/otsustab/maksab, kui mingi mööbel vaja osta või kuskil sanitaarremonti teha ja kulu katab osaliselt või täielikult sellest rahast. Aga kindlasti ei ole suuremõõdulisse mööblisse investeerimine jooksev kulu. Või sa päriselt ka arvad, et mees peaks majja ostma uue köögimööbli näiteks? Kes talle selle pärast kinni maksab, kui teemaalgataja ta välja viskab?

<p style=”text-align: center;”>Mitte mingit kohustust ei ole välja üürida möbleeritud korterit, võib olla ka täitsa tühi.

Köögimööbel on natuke teine asi – tihtipeale mõõtude järgi tellitud just konkreetsesse ehitisse ja mujal suht kasutu. Lisaks on püsivamalt või vähem püsivamalt kinnisasja külge kinnitatud olles seega kinnisasja osa.

Töö panus sõltub paljuski elamispinna tüübist – korter, ridaelamu, eramaja. Kohustuste hulk neis on erinev.

Teise elamispinna kasutamise eest maksta on õiglane. Katusevahetust finantseerima ei pea (konkreetselt kinnisasja parendamiseks suunatud tegevus) aga pesumasina võib küll koos osta. Ja lahku minnes saab seda vallasvara ju vajadusel jagada.

Kui mehe lapse jaoks on ka omaette tuba 24/7 valmisolekus, siis kommunaalide osa oleks 50:50 õiglane. + kokkuleppeline summa nö rendina. + esmatarbekaupade kulud ja mööbli, elektroonika jms. hankimises osalemine – seda kõike on ju eluks tarvis, olenemata kinnisasja omanikust. Koonriga ja teiste kulul elada püüdva isikuga pikka ühist teed ei plaaniks. Kui juba suht alguses majandusküsimustes väärtushinnangud ei klapi, ega see hiljem ei parane.

</p>
 

Antud juhul muidugi ei ole tegemist möbleerimata elamispinnaga.

Ja vot seda räägin minagi, et elamispinna eest maksta juurde + kommunaalid ja muud jooksvad kulutused (toit, pesuvahendid jne) on ok ja kõige mõistlikum variant. Mitte osta kokku kahepeale mingit vallasvara ja siis hiljem seda jagada nagu lollakas. Mina võtan tooli, sina saad laua…. Ja maja, selle parendus/remont jm tööde eest maksab siiski teemaalgataja. Lisaks ostab sinna sisse kõik suuremad asjad (tehnika, mööbel jne) ise ja vastutab. Ja lihtsalt kasutab mehe panustatud summat osaliselt või täielikult finantseerimiseks.

Ja mees hiljem ei virise ega kauple sel teemal, kuhu raha läks.

Selline kokkulepe omavahel, soovitavalt kirjalik.

Aga selleks peab teemaalgataja ikkagi mingi konkreetse X summa lisaks kommunaalidele välja käima mehele ja ennast kehtestama.

Laste teema sõltub sellest, kui palju mehe laps üldse käib ja mis see oma tuba tähendab. Kas on nagu külalistetuba, kus ka muud külalised viibivad vahel või ongi konkreetselt lapse maitse järgi kujundatud, lastemööbliga, riidekapi jm asjadega. Ja, kas laps külastab kord kuus või pigem elab pool aega nendega. Kui pool aega, siis loomulikult kõik 50/50 ja mitte 1/3.

Seda, kes sellele perele “raamatupidamist” teeb, ma küll ei kujuta ette. Mina küll ei viitsiks ja elaks pigem ilma meheta, kui ühisesse kinnisvarasse ja tõsisesse tulevikku panustada ei taha. Hetkel teemaalgataja ju ei taha. Ja mulle tundub, et tegelikult seal peres natuke see asi selle taga ilmselt on. Mees ei viitsi ega taha panustada kellegi teise elamisse. Ja ei taha naise lapse kommunaale ka enam maksta. Ehk soe soovitus on kõigepealt välja selgitada, kus tegelikult probleem on. Kui siiani on maksnud ja nüüd viimasel ajal enam eriti mitte, siis äkki hakkab lihtsalt armastus otsa saama…

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kärgpere rahateema. Elame minu majas nüüdseks aasta. Pangalaenu maksan mina. Kuna maja pole veel päris viimseni valmis ja nt haljasused ja asjad käsil, siis need kõik on minu väljaminekud ja mehe poolset rahalist panust sellesse ma ei oota.

99% koduses majapidamises on minu muretsetud nüüd meie kooselu ajal või oli mul enne olemas. Majja kolides me enne rohkemat läbi ei rääkinud rahaasjadest kui selle, et mees ütles, et maksab kommunaalid. Tema andis enda korteri rendile siia kolides. Renditulu katab kõik tema korteriga seonduvad kulud ja jääb ka järgi päris korralikult.

Nüüd oleme aastakese elanud ja pidevalt tõuseb raha teemal riid. Minule tundub õiglane, et ta maksab kommunaalid, temale tundub see ülekohtune, et minu ja minu lapse eest maksma peab. Muud kulud on jaotatud nii, et toidupoes käime enam-vähem võrdselt, sellega pole probleemi kummalgi. Aga kuidagi kõik muu on ikkagi jäänud minu poole tugevalt kaldu. Alates voodipesust kuni muruväetiseni. Kõik puhastustarbed jne jne. Midagi vaheapeal ostab – a la kruvid või selline nipet-näpet. Kõik tehnika ja kodumasinad on minu hangitud. Aga samas tundub veider, et sellised kuluvad asjad on ainult minu kohustus. Ka mööbel suuremas osas, aga midagi on aidanud osta.

Minu seisukoht on, et mis maja küljes, see on ok et mina maksan. Ei eelda ega oota selle koha pealt midagi. Kuna tema on saanud oma korteri rendile anda tänu majja kolimisele, siis pean õiglaseks, et maksab maja kommunaalid.

Tegin ka ettepaneku, et maksan siis ise oma kommunaalid, aga kõik muu mis ühises igapäevases tarbimises, ka pooleks. See justkui ka ei sobinud. Milline oleks õiglane lahendus? Tema hinnangul teen talle liiga kommunaalidega, sest maja on minu ja kui laiali läheme siis on maksnud muudkui, aga midagi talle ei jää. Palun kommentaare…

Te lähete sellise suhtumisega lõpuks lahku. Ärge veeretage sente ja kakelge selle pärast. Elus on palju raskemaid olukordi. Müüge kõik maha ja ostke ühine kodu.

+1
-17
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: center;”>

</p>

Mis puutub mööblisse ja siseviimistlusse, siis sorri, aga mees küll sinu kinnisvara parendamisse panustama ei pea rahaliselt.

No vabandust väga, mööbel ja sanitaarremont on jooksvad kulud, mis ei tõsta kinnisvara väärtust. Neid tarbivad kõik elanikud ja see on pigem kulumaterjal. Kui sa autosse bensiini ostad, teda pesed, osasid vahetad, hooldad, siis see pole ju asja parendamine, vaid jooksvate kulude tasumine.

Aga kui ma oma korterit välja üürin, kas siis üürnik peab sinna ostma uut mööblit ja tegema sanitaarremonti? Kui nii kokku lepitud, siis okei. Aga kui sellist kokkulepet pole, siis kindlasti ei ole see selline kulu, mida peaks üürnik seaduse järgi katma. Isegi mitte uue regulatsiooni kohaselt. Ja ma saan aru, et hetkel probleem selles seisnebki, et konkreetset kokkulepet pole ja inimesed karvupidi koos. Pealegi selle sinu arvates “jooksva kulu” katmiseks pakkusingi välja, et teemaalgataja peaks endale sobivat summat igakuiselt nö üürirahana lisaks küsima ja siis teemaalgataja ise vaatab/otsustab/maksab, kui mingi mööbel vaja osta või kuskil sanitaarremonti teha ja kulu katab osaliselt või täielikult sellest rahast. Aga kindlasti ei ole suuremõõdulisse mööblisse investeerimine jooksev kulu. Või sa päriselt ka arvad, et mees peaks majja ostma uue köögimööbli näiteks? Kes talle selle pärast kinni maksab, kui teemaalgataja ta välja viskab?

<p style=”text-align: center;”>Mitte mingit kohustust ei ole välja üürida möbleeritud korterit, võib olla ka täitsa tühi.

Köögimööbel on natuke teine asi – tihtipeale mõõtude järgi tellitud just konkreetsesse ehitisse ja mujal suht kasutu. Lisaks on püsivamalt või vähem püsivamalt kinnisasja külge kinnitatud olles seega kinnisasja osa.

Töö panus sõltub paljuski elamispinna tüübist – korter, ridaelamu, eramaja. Kohustuste hulk neis on erinev.

Teise elamispinna kasutamise eest maksta on õiglane. Katusevahetust finantseerima ei pea (konkreetselt kinnisasja parendamiseks suunatud tegevus) aga pesumasina võib küll koos osta. Ja lahku minnes saab seda vallasvara ju vajadusel jagada.

Kui mehe lapse jaoks on ka omaette tuba 24/7 valmisolekus, siis kommunaalide osa oleks 50:50 õiglane. + kokkuleppeline summa nö rendina. + esmatarbekaupade kulud ja mööbli, elektroonika jms. hankimises osalemine – seda kõike on ju eluks tarvis, olenemata kinnisasja omanikust. Koonriga ja teiste kulul elada püüdva isikuga pikka ühist teed ei plaaniks. Kui juba suht alguses majandusküsimustes väärtushinnangud ei klapi, ega see hiljem ei parane.

</p>

Antud juhul muidugi ei ole tegemist möbleerimata elamispinnaga.

Ja vot seda räägin minagi, et elamispinna eest maksta juurde + kommunaalid ja muud jooksvad kulutused (toit, pesuvahendid jne) on ok ja kõige mõistlikum variant. Mitte osta kokku kahepeale mingit vallasvara ja siis hiljem seda jagada nagu lollakas. Mina võtan tooli, sina saad laua…. Ja maja, selle parendus/remont jm tööde eest maksab siiski teemaalgataja. Lisaks ostab sinna sisse kõik suuremad asjad (tehnika, mööbel jne) ise ja vastutab. Ja lihtsalt kasutab mehe panustatud summat osaliselt või täielikult finantseerimiseks.

Ja mees hiljem ei virise ega kauple sel teemal, kuhu raha läks.

Selline kokkulepe omavahel, soovitavalt kirjalik.

Aga selleks peab teemaalgataja ikkagi mingi konkreetse X summa lisaks kommunaalidele välja käima mehele ja ennast kehtestama.

Laste teema sõltub sellest, kui palju mehe laps üldse käib ja mis see oma tuba tähendab. Kas on nagu külalistetuba, kus ka muud külalised viibivad vahel või ongi konkreetselt lapse maitse järgi kujundatud, lastemööbliga, riidekapi jm asjadega. Ja, kas laps külastab kord kuus või pigem elab pool aega nendega. Kui pool aega, siis loomulikult kõik 50/50 ja mitte 1/3.

Seda, kes sellele perele “raamatupidamist” teeb, ma küll ei kujuta ette. Mina küll ei viitsiks ja elaks pigem ilma meheta, kui ühisesse kinnisvarasse ja tõsisesse tulevikku panustada ei taha. Hetkel teemaalgataja ju ei taha. Ja mulle tundub, et tegelikult seal peres natuke see asi selle taga ilmselt on. Mees ei viitsi ega taha panustada kellegi teise elamisse. Ja ei taha naise lapse kommunaale ka enam maksta. Ehk soe soovitus on kõigepealt välja selgitada, kus tegelikult probleem on. Kui siiani on maksnud ja nüüd viimasel ajal enam eriti mitte, siis äkki hakkab lihtsalt armastus otsa saama…

Oleme aasta siin elanud ja kommunaalide teema on algusest peale teema olnud. Mehe lapsele on  oma tuba. Käib nädalavahetused j

<p style=”text-align: center;”>

</p>

Mis puutub mööblisse ja siseviimistlusse, siis sorri, aga mees küll sinu kinnisvara parendamisse panustama ei pea rahaliselt.

No vabandust väga, mööbel ja sanitaarremont on jooksvad kulud, mis ei tõsta kinnisvara väärtust. Neid tarbivad kõik elanikud ja see on pigem kulumaterjal. Kui sa autosse bensiini ostad, teda pesed, osasid vahetad, hooldad, siis see pole ju asja parendamine, vaid jooksvate kulude tasumine.

Aga kui ma oma korterit välja üürin, kas siis üürnik peab sinna ostma uut mööblit ja tegema sanitaarremonti? Kui nii kokku lepitud, siis okei. Aga kui sellist kokkulepet pole, siis kindlasti ei ole see selline kulu, mida peaks üürnik seaduse järgi katma. Isegi mitte uue regulatsiooni kohaselt. Ja ma saan aru, et hetkel probleem selles seisnebki, et konkreetset kokkulepet pole ja inimesed karvupidi koos. Pealegi selle sinu arvates “jooksva kulu” katmiseks pakkusingi välja, et teemaalgataja peaks endale sobivat summat igakuiselt nö üürirahana lisaks küsima ja siis teemaalgataja ise vaatab/otsustab/maksab, kui mingi mööbel vaja osta või kuskil sanitaarremonti teha ja kulu katab osaliselt või täielikult sellest rahast. Aga kindlasti ei ole suuremõõdulisse mööblisse investeerimine jooksev kulu. Või sa päriselt ka arvad, et mees peaks majja ostma uue köögimööbli näiteks? Kes talle selle pärast kinni maksab, kui teemaalgataja ta välja viskab?

<p style=”text-align: center;”>Mitte mingit kohustust ei ole välja üürida möbleeritud korterit, võib olla ka täitsa tühi.

Köögimööbel on natuke teine asi – tihtipeale mõõtude järgi tellitud just konkreetsesse ehitisse ja mujal suht kasutu. Lisaks on püsivamalt või vähem püsivamalt kinnisasja külge kinnitatud olles seega kinnisasja osa.

Töö panus sõltub paljuski elamispinna tüübist – korter, ridaelamu, eramaja. Kohustuste hulk neis on erinev.

Teise elamispinna kasutamise eest maksta on õiglane. Katusevahetust finantseerima ei pea (konkreetselt kinnisasja parendamiseks suunatud tegevus) aga pesumasina võib küll koos osta. Ja lahku minnes saab seda vallasvara ju vajadusel jagada.

Kui mehe lapse jaoks on ka omaette tuba 24/7 valmisolekus, siis kommunaalide osa oleks 50:50 õiglane. + kokkuleppeline summa nö rendina. + esmatarbekaupade kulud ja mööbli, elektroonika jms. hankimises osalemine – seda kõike on ju eluks tarvis, olenemata kinnisasja omanikust. Koonriga ja teiste kulul elada püüdva isikuga pikka ühist teed ei plaaniks. Kui juba suht alguses majandusküsimustes väärtushinnangud ei klapi, ega see hiljem ei parane.

</p>

Antud juhul muidugi ei ole tegemist möbleerimata elamispinnaga.

Ja vot seda räägin minagi, et elamispinna eest maksta juurde + kommunaalid ja muud jooksvad kulutused (toit, pesuvahendid jne) on ok ja kõige mõistlikum variant. Mitte osta kokku kahepeale mingit vallasvara ja siis hiljem seda jagada nagu lollakas. Mina võtan tooli, sina saad laua…. Ja maja, selle parendus/remont jm tööde eest maksab siiski teemaalgataja. Lisaks ostab sinna sisse kõik suuremad asjad (tehnika, mööbel jne) ise ja vastutab. Ja lihtsalt kasutab mehe panustatud summat osaliselt või täielikult finantseerimiseks.

Ja mees hiljem ei virise ega kauple sel teemal, kuhu raha läks.

Selline kokkulepe omavahel, soovitavalt kirjalik.

Aga selleks peab teemaalgataja ikkagi mingi konkreetse X summa lisaks kommunaalidele välja käima mehele ja ennast kehtestama.

Laste teema sõltub sellest, kui palju mehe laps üldse käib ja mis see oma tuba tähendab. Kas on nagu külalistetuba, kus ka muud külalised viibivad vahel või ongi konkreetselt lapse maitse järgi kujundatud, lastemööbliga, riidekapi jm asjadega. Ja, kas laps külastab kord kuus või pigem elab pool aega nendega. Kui pool aega, siis loomulikult kõik 50/50 ja mitte 1/3.

Seda, kes sellele perele “raamatupidamist” teeb, ma küll ei kujuta ette. Mina küll ei viitsiks ja elaks pigem ilma meheta, kui ühisesse kinnisvarasse ja tõsisesse tulevikku panustada ei taha. Hetkel teemaalgataja ju ei taha. Ja mulle tundub, et tegelikult seal peres natuke see asi selle taga ilmselt on. Mees ei viitsi ega taha panustada kellegi teise elamisse. Ja ei taha naise lapse kommunaale ka enam maksta. Ehk soe soovitus on kõigepealt välja selgitada, kus tegelikult probleem on. Kui siiani on maksnud ja nüüd viimasel ajal enam eriti mitte, siis äkki hakkab lihtsalt armastus otsa saama…

Mehe lapsel oma tuba. Käib meie juures iga nv, kõik pühad ja suvi.

Kust see välja tuli, et mina ei soovi ühisesse kinnisvarasse panustada? Olen pakkunud igasugu variante, olen nõus enda oma müüma ja koos ehitama, aga tema ei saa hetkel laenu. Minu poolt ei ole takistust. Aga usalduskriis on tõesti mõlemal, kuna nii palju klaaritud juba sel teemal. Minule lihtsalt ei mahu pähe, et selle 100-200€ pärast kuus üldse teema on. Ja kui see veel pooleks teha, siis ju polegi midagi. Niimoodi asju kirja pannes ja arvamusi lugedes tundub suht ulme. Eks näis, ma nüüd sain kinnitust vastustest, et absurditeema…

+15
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Te lähete sellise suhtumisega lõpuks lahku. Ärge veeretage sente ja kakelge selle pärast. Elus on palju raskemaid olukordi. Müüge kõik maha ja ostke ühine kodu.

Lahkuminek ongi ainuõige lahendus sellise koonriga. Päris pöörane peaks ikka olema, et oma vara hakata müüma ja kokku kolida kiibitsejast ärakasutajaga, kellega jäädki sente saagima ja arvutama, kelle laps mitu suutäit sõi. Pärast oled veel võlgu, kui ühises pelleris oled kuu lõikes rohkem vett peale lasknud. Jube mees!

+24
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul pisut sarnane olukord. Varem poolitasime arveid, nüüd maksab mulle iga kuu kindla summa. See meeldib mulle kõige rohkem, ei pea vaidlema ning tean, mis summaga saan arvestada.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

nii suhte algfaasis reeglina raha ei loeta ja armastatud inimese heaks ei ole millestki kahju. vaadake oma suhtele otsa – see tundub lihtsalt pragmaatiline kooselu ja et kumbki pool ei tunneks ennast ärakasutatuna tulebki excel appi võtta.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nüüd selgus siis tõde. Teemaalgataja on valmis puhtalt lehelt ühiselt alustama, aga mees ilmselgelt ei taha mingit ühist elu ja varasid. Tahabki, et tema korter oleks alles, sissetulek üüritulu näol jookseb ja saab naise elamises olla puuküürnik. Ilmselt tehakse veel süüa ka, koristatakse tema ja tema lapse järelt ja elu on lill.

See on BS, et pangast laenu ei saa. Kui ta oma korteri maha müüb ja kogu säästud sissemakse alla paneb, siis raudselt antakse. Lisaks olete koos kaastaotlejad ja sinu maja müügist ja eelmise laenu jäägi tasumisest üle jääv summa samuti sissemakseks. Kindlasti annab mõni pank laenu ja sinu hetke kodupangale paneks mina kõige suuremad lootused. Aga kui mees mingi musta sissetulekuga “susserdis”, siis sellisel juhul lihtsalt soe soovitus – ära ennast sellisega seo, sest ühine laen liidab rohkem, kui ühised lapsed.

+17
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mind hoopis hakkas huvitama, kui palju see korter talle siis renditulu teenib, kui maksab laenu ja jääb korralikult veel ülegi? Isegi kui rendisumma oleks 500, siis korralikult ülejäämine on tiba liialdatud väljend.

Kus on öeldud, et mees oma korteri laenu maksab?

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kärgpere rahateema. Elame minu majas nüüdseks aasta. Pangalaenu maksan mina. Kuna maja pole veel päris viimseni valmis ja nt haljasused ja asjad käsil, siis need kõik on minu väljaminekud ja mehe poolset rahalist panust sellesse ma ei oota.

99% koduses majapidamises on minu muretsetud nüüd meie kooselu ajal või oli mul enne olemas. Majja kolides me enne rohkemat läbi ei rääkinud rahaasjadest kui selle, et mees ütles, et maksab kommunaalid. Tema andis enda korteri rendile siia kolides. Renditulu katab kõik tema korteriga seonduvad kulud ja jääb ka järgi päris korralikult.

Nüüd oleme aastakese elanud ja pidevalt tõuseb raha teemal riid. Minule tundub õiglane, et ta maksab kommunaalid, temale tundub see ülekohtune, et minu ja minu lapse eest maksma peab. Muud kulud on jaotatud nii, et toidupoes käime enam-vähem võrdselt, sellega pole probleemi kummalgi. Aga kuidagi kõik muu on ikkagi jäänud minu poole tugevalt kaldu. Alates voodipesust kuni muruväetiseni. Kõik puhastustarbed jne jne. Midagi vaheapeal ostab – a la kruvid või selline nipet-näpet. Kõik tehnika ja kodumasinad on minu hangitud. Aga samas tundub veider, et sellised kuluvad asjad on ainult minu kohustus. Ka mööbel suuremas osas, aga midagi on aidanud osta.

Minu seisukoht on, et mis maja küljes, see on ok et mina maksan. Ei eelda ega oota selle koha pealt midagi. Kuna tema on saanud oma korteri rendile anda tänu majja kolimisele, siis pean õiglaseks, et maksab maja kommunaalid.

Tegin ka ettepaneku, et maksan siis ise oma kommunaalid, aga kõik muu mis ühises igapäevases tarbimises, ka pooleks. See justkui ka ei sobinud. Milline oleks õiglane lahendus? Tema hinnangul teen talle liiga kommunaalidega, sest maja on minu ja kui laiali läheme siis on maksnud muudkui, aga midagi talle ei jää. Palun kommentaare…

las läheb elab omas korteris ja käite üksteisel külas.

Voodisse paned oma poolele uue lina ja talle vana.

Pesuvahendid ostad endale ja lapsele ja tema eest peidad. Küll ta lõpuks alla annab ja endale ise ostab.

Tema riideid ära pesumasinasse pane, las tegeleb asjaga ise.

 

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Point on selles, et koos elades võiks olla ühine kodu. Kui rahakott/kodu on eraldi, siis tekibki selline nõme olukord. Mina ka ei tahaks teise koju kolida ja seal “tühja” maksta. Kui koos, siis koos. Pole probleemi..

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tema hinnangul teen talle liiga kommunaalidega, sest maja on minu ja kui laiali läheme siis on maksnud muudkui, aga midagi talle ei jää.

Hähähää. Käod siin muudkui teevad tehteid ja matemaatikat, kõige tähtsam info jääb aga märkamata. Mehel on ju juba selge, et sinuga ta päriselt kokku jääda ei plaani ja tegu on ajutise suhtega. Mõtetega on juba lahkumineku juures. Päris peres inimesed ei tee tulevikuplaane teemal kes kui palju pappi pärast lahkuminekut saab. Mis sa sipled ja niheled, teemaalgataja, selle mehe ümber ja üritad talle meelepärane olla, kus väärikus on? Peab ikka paks kott pähe tõmmatud olema, et ise aru ei saa. See mees elab sinu majas ja magab su voodis ainult nii kaua kui sa maksad. Ja noh, ka tema lapsele majutust pakud muidugi. Kui sulle tõesti väga oluline on, et just see eksemplar peab sul kodus olema, siis võid ju osta teenust, kui rahakott kannatab.

+17
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et teemaalgataja üritab ise puuk olla. Tema aga tahaks investeerida oma kinnisvarasse ja soetada vallasvara, mees las maksab arveid. Kui siis mingil hetkel kõik ihaldatu on kokku ostetud ja maja üles vuntsitud, siis on paras hetk mees palja-käsi välja visata.

Oleks teemaalgatajal ausad kavatsused, teeks ta mehele abielu ettepaneku ja pakuks maja ühisvaraks muutmist.

+3
-23
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mehel on ju juba selge, et sinuga ta päriselt kokku jääda ei plaani ja tegu on ajutise suhtega.

Võib nii olla, aga võib ka mitte olla. Lihtsalt kui oled elus juba peksa saanud, sind on korra juba tühjaks tõmmatud, aga pole enam aega sada korda nullist peale hakata, siis võivad inimesed selliseks muutuda. Ikka mõtled vanemana ka juba selle peale, et mis saab siis, kui lahku lähete, sest selline kogemus on juba ilmselt olemas ja kui eelmisest korrast on väga halvad kogemused, proovid end selle vastu kaitsta.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mine lahku, päriselt. Kui juba nii väiksest asjast kisub tüli, siis ajaga rahatüli kasvab – te ei hakka oerena toimima, sest tegelikult on mehel okas hinges, et elab sinu pinnal.

Meil on majast 10% minu lahusvara, kuna sissemakse tuli nö minu taskust, mis mul juba enne oli. Ülejäänu 90% ühisvara. No ja ei ole nii, et kulutused vaatame, et koguaeg mul 10% rohkem oleks – kes see suudab nii.

Ka enne maja ostu elasime minu korteris ja siis oli ka nii, et minul oli laen ja mehel kommunaalid – kokku maksis ju vähem kui enne üürikas olles üür+kommunaalid.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleks teemaalgatajal ausad kavatsused, teeks ta mehele abielu ettepaneku ja pakuks maja ühisvaraks muutmist.

Segi kammisid või? Et kingiks ära pool maja?

+18
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oleks teemaalgatajal ausad kavatsused, teeks ta mehele abielu ettepaneku ja pakuks maja ühisvaraks muutmist.

Segi kammisid või? Et kingiks ära pool maja?

Ja kingiks mehele, kes juba eos võimalikku lahkuminekut silmas pidades jooksvaid otsuseid teeb, ja kes üritab ise panustada nii napilt, kui vähegi võimalik.

+15
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siin teemas on selgelt näha naiste suhtumist rahasse: “mehe raha on MEIE raha, minu raha on minu raha” Tegelikult päris nii ju ei saa.

Leian, et kõige õigem oleks allpool kirjeldatud variant. Mõtled välja, milline oleks selle maja üürihind. Kui muudmoodi ei oska, siis otsi sama piirkonna heas seisus korterite üürihind ja arvuta sealt ruutmeetri hind. Selle läbikorrutamisel oma maja ruutmeetritega saad orienteeruva rendihinna. Poole sellest maksad Sina (ehk siis jätad endale) ja teise poole kannab mees sulle iga kuu üle.

Selisel juhul mehel Sinu maija midagi kohustust osta pole. Tema kannab sulle raha ja siis kas üksi või koos otsustate mida osta plaanite. Mingeid töid võiks mees ka maja juures teha. Aga kohustust pole.

Toiduraha ja kommunaalide jaoks teete ühise arve, millele kumbki maksab kokkulepitud summa ja püüate selle summaga hakkama saada. Kuna Sul laps ka kodus siia sinu osa suurem. Ilmselt 60%/40%

Arvan, et suhtes olles peavad rahaasjad väga selged olema. Kes sellega ei nõustu, pole ilmselt lahku läinud tõsisest suhtest.

Mina mehena ei koliks eales naise pinnale elama, kui pean kõike pooleks tasuma. Mööbel ja siseviimistlus jäävad ju kõik naisele, kui peaks lahku mindam. Pärast mees on lihtsalt rabanud ja ehitanud ja veel lõpuks tühjade pihhkudega. Peab üürniku risustatud korterisse elama kolima.

Aga edu selle teemaga tegelemisel!

+2
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleks teemaalgatajal ausad kavatsused, teeks ta mehele abielu ettepaneku ja pakuks maja ühisvaraks muutmist.

Segi kammisid või? Et kingiks ära pool maja?

Aga mehelt ei ootaks ju ükski naine midagi vähemat. Kui naine investeeriks aega ja energiat mehe elamisse, olgu see siis või kommunaalmakseid makstes ( mis maja puhul ületavad raudselt kordades keskmise korteri omi), või isegi ühisesse toimetulekusse söögi ostmise näol, siis kiidaks käod kooris takka, et mees on naisele pool maja võlgu. Miks siis nüüd, kui sood kogemata vastupidi juhtuvad olema, peaks keegi sama põhimõtte jätkumist eeldades segi kamminud olema? Jõukam, ehk siis majaomanik, peaks tõestama vaesemale oma ausaid kavatsusi. Aasta juba koos elatud, ime pole et vaene mees kardab, et teda alatult ärakasutada tahetakse.

+1
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lisaks veel, et tema eelkooliealine laps käib siin väga tihti. Tal siin oma tuba. Minu laps pm täisealine ja tema isa maksab elatist. Kuna mu laps toiduga suht valiv, siis temale meelepärast süüa toon eranditult ise.

Kui mehe laps teie juures ei käiks, siis ma ütleks, et jagage kõikide jooksvate kulude – elekter, küte, vesi, toit, prügivedu, internet, tv, netflix – summa kolmeks ja las mees maksab kolmandiku.

Kui mehe laps ka seal käib, nii et tal on seal lausa oma tuba, tundub pooleks jagamine õiglasem, sest kummastki perest on sama palju inimesi ja oma lapsele teed sa eritoitu, mis vist üldisesse arvestusse ei lähe.

A mulle tundub, et teil oleks hädasti perenõustajat vaja

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No ma ei tea, minu arust ainult kommunaalid maksta on liiga vähe. Mul näiteks 310 m2 maja ning talvel kommunaalid 200-300, mitte-kütteperioodil aga ainult 55 eurot. Samas haljastus, korrashoid(lilled, aednik, kojamees) nipet-näpet kõik maksab. Mul eksmehega oli nii, et kommunaale ega muud ma ei küsinud, tema ostis terve pere(tol ajal elas veel laps minuga) toidu ning tegi jooksvaid ehitustöid(materjali ostsin ise loomulikult).

Sinu asemel küsiks ma kindla summa iga kuu-200 kindlasti. Ma ei tea, kui suurt halduskulu su maja nõuab, et seal end igapäevaselt hästi tunda. Mees on ju hetkel võidus, et ta oma kodus ei ela:)

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oleks teemaalgatajal ausad kavatsused, teeks ta mehele abielu ettepaneku ja pakuks maja ühisvaraks muutmist.

Segi kammisid või? Et kingiks ära pool maja?

Aga mehelt ei ootaks ju ükski naine midagi vähemat. Kui naine investeeriks aega ja energiat mehe elamisse, olgu see siis või kommunaalmakseid makstes ( mis maja puhul ületavad raudselt kordades keskmise korteri omi), või isegi ühisesse toimetulekusse söögi ostmise näol, siis kiidaks käod kooris takka, et mees on naisele pool maja võlgu. Miks siis nüüd, kui sood kogemata vastupidi juhtuvad olema, peaks keegi sama põhimõtte jätkumist eeldades segi kamminud olema? Jõukam, ehk siis majaomanik, peaks tõestama vaesemale oma ausaid kavatsusi. Aasta juba koos elatud, ime pole et vaene mees kardab, et teda alatult ärakasutada tahetakse.

Eee… Üldiselt on siin ikka soovitatud naisele igaks juhuks ise tagalat kindlustada. Pigem on hurjutatud neid, kes omandisuhetes naiivsed. Takka ei kiida keegi – vastupidi. Kuulus kanakoibade-ja-panni kujund ju meeles…

Ja mis valu on oma ausaid kavatsusi tõestada rikkamal, rohkem kui vaesemal? Pigem ikka probleem teisele poole kiiva – et võta kinni, kas vaesem noolib kaasat või kaasa vara…

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eile üritasin veel teemat arendada. Käisin veel korra selle variandi välja, et maksan ise pooled kommunaalid, aga siis teeme jooksvad majapidamiskulud ka kõik pooleks. Selle peale arvas, et muruväetis pole üldse tema asi, teda muru ei huvita. Sellega on nüüd siis selge.

+12
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Selle peale arvas, et muruväetis pole üldse tema asi, teda muru ei huvita. Sellega on nüüd siis selge.

Ilmselt sina teda ka eriti ei huvita. Eks sa pead arvutama, kas sul on odavam elada täitsa üksi või kaaluvad tema sealoleku plussid rahalise poole siiski üles. Mina vaatasin, et pean kõvasti peale maksma, siis vaatasin, et ei tasu ära. Ju siis piisavat armastust ka ei olnud, et oleks seda talunud. Kui mulle hakatakse rääkima, et mööbel ja tilk värvi pole üldse mehe asi, kes ju ka seal elab, siis juba tundub imelik jutt. Minu mööblit võib küll kulutada ja kasutada. Üldiselt see päheistumine on solvav, siis läheb kogu suhe kehvaks. Ei usu, et teilgi sellest asjast midagi välja tuleb, pigem lõpeta ära.

+22
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 121 )


Esileht Pereelu ja suhted Kärgpere rahateema