Teema: Kärgperendus, ühise kinnisvara ostmine ja selle pärandamine

Mis see kärgperendus siia puutub? Samad probleemid ka tavalises peres.

Tegelikult peaks ideaalis olema nii, et kes vanemaid hooldab (ka kasuvanem käib siia kategooriasse), see lõpuks ka kinnisvara pärib. Kui jätta mitme peale, siis on probleemid alati samad – keegi peab kellelegi maksma, et saada terve maja, samas kui remondi või vanemate hooldamise ajal on võib-olla teised pere lapsed olnud nii hõivatud-hõivatud oma pereeluga…

Läbi tuleks mõelda ka see, mis saab siis kui selgub, et kooselu ikkagi ei suju. Kas saaksite siis mõlemad oma elu edasi elada ja samaväärsed korterid endale soetada. Lisaks tuleb läbimõelda ka see, et üks teist homme sureb. Mis saab siis. Hea on kui teil on ees 40 aastat õnnelikku elu. Aga elu näitab, et inimesed lahkuvad keskeas. Eriti mehed, kes tööhullud ja tervises ei hooli, on suure suremusega 50ndates eluaastates. Kas naine on niivõrd ettevõtlik ja heas füüsilises vormis, et tuleb üksi majas toime. Tuleb üks laenumaksetega toime. Kas mees on niivõrd ettevõtlik, et suudab majas üksi elada ? Mina samas olukorras otsiks võimalusi jätta korterid alles. Üürida korterid välja ja saadud tulust üürida suurem elamine. Maja ostmine ja sisseelamine on niivõrd suure stressi faktoriga, et teil peab mõlemal olema väga hea stressitaluvus ja palju kainet mõistust, et veel tekkiv suhe juba alguses ei puruneks. Maja ei liida teid pereks, pigem lammutab, kui te enne juba pere pole.

Meil on hetkel täpselt sama teema, millega tegeleme. Oleme elukaaslasega mõlemad teisel ringil ja mõlemal meil on laps. Kuna minu esimene mees suri ootamatult, siis olen varaliste suhete osas väga ettevaatlik, sest tean, et elu on kahjuks täis ootamatusi. Ei soovi kunagi olla sellises seisus, et minu enda vaeva ja rahaga renoveeritud majja kolib sisse elukaaslase eksnaine. Nimelt kui elukaaslasega midagi juhtub, siis kuni 18 aastaseks saamiseni on tema lapse eestkostjaks lapse ema (kes ei ole kahjuks väga meeldiv inimene) ja võib hallata poolt kinnisvarast seni kuni laps saab täisealiseks.
Meie lahendame maja ostmisel olukorra nii, et abiellume ja teeme vastastikuse testamendi. Sellisel juhul läheb lapsele pärandist sundosa ja pärandusest ta ilma ei jää. Sundosa on rahaline ja seega ei saa tekkida eelkirjeldatud olukorda.

Minu teada vastastikust testamenti ilma teise osapoole teadmata muuta ei saa. See üüripinnal elamine ei ole lahendus. Meie oleme aasta aega üüripinnal elanud, sest neljakesi kummagi kahetoalisse ära ei mahu. Nüüd oleks aeg oma kodu osta.
Kui oled ikka harjunud oma kodus elama, siis üürikorteris on ebamugav elada. Tahaks ikka enda käe järgi köögimööbli tellida, garderoobikapid ehitada ja sooviks ka normaalse diivani peal istuda, mitte elada kellegi teise enda arvates hästi läbimõeldud sisustusega ja kulunud korteris. Suuremaid üürikorterid on tavaliselt enamus möbleeritud- meie korteri omanik ütles, et tal ei ole seda mööblit kuskile viia ka. Vana katkise voodi ja madratsi viisime ise maale hoiule, et saaks vähemalt enda voodiski magada 🙂
Keeruline seletada- noh , eks saaks ka selle unelmate üürikorteri, aga see oleks rahaliselt suisa lollus.

Kägu kirjutas:

Vatsastikkuse testamendi korral siiski võib emb kumb teha teise teadmata hiljem oma testamendi. Mina olen sarnases olukorras ühe poole laps ja pidanud seda päranduse pärast muretsemist pealt vaatama 25 aastat (äkki oma laps jääb ilma, äkki teine laps pärib kõik). Tõenäolisem, et lähete enne lahku kui suremiseks ja pärimiseks läheb. Jätke kumbki oma kinnisvara alles ja üürige välja, kolige selle raha eest koos üüripinnale.

Vastastikuse testamendi puhul (eeldab abielus olemist) üks pooltest teise teadmata testamenti teha ei saa. Vastastikuse testamendiga saab väga hästi määrata, et üleelanud abikaasa on pärija ja järelpärijad on mõlema poole lapsed võrdsetes osades. Kas saab kehtestada ka seda, et üleelanud abikaasa ei saa maja võõrandada ilma mõlema järelpärija nõusolekuta, ma ei tea, seda peaks notarilt küsima, kui lähete testamenti tegema.

Meie oleme abielus ja hetkel on meie vastastikuse testamendi klauslite kohaselt nii, et pärime abikaasaga teineteise järelt. See tähendab seda, et üleelanud abikaasa otsustab ühise vara saatuse ja pärimise.

Siis, kui meie (minu ja abikaasa) vanemad peaksid lahkuma ja nende vara küsimus tuleb päevakorda, siis teeme testamendi muudatuse kohe. Seda nii, et minu vanemate järel oleks sisuliselt kasusaaja minu ja mehe ühine poeg ja mehe vanemate surma korral tema poeg

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Vatsastikkuse testamendi korral siiski võib emb kumb teha teise teadmata hiljem oma testamendi. Mina olen sarnases olukorras ühe poole laps ja pidanud seda päranduse pärast muretsemist pealt vaatama 25 aastat (äkki oma laps jääb ilma, äkki teine laps pärib kõik). Tõenäolisem, et lähete enne lahku kui suremiseks ja pärimiseks läheb. Jätke kumbki oma kinnisvara alles ja üürige välja, kolige selle raha eest koos üüripinnale.

Vastastikuse testamendi puhul (eeldab abielus olemist) üks pooltest teise teadmata testamenti teha ei saa. Vastastikuse testamendiga saab väga hästi määrata, et üleelanud on pärija ja järelpärijad on mõlema poole lapsed võrdsetes osades. Kas saab kehtestada ka seda, et üleelanud abikaasa ei saa maja võõrandada ilma mõlema järelpärija nõusolekuta, ma ei tea, seda peaks notarilt küsima, kui lähete testamenti tegema.

Vastastikune testament ei eelda abielus olemist. Meil on vastastikune testament ja pole abielus. Oleme teineteise pärijad. Mehel on 1 täiskasvanud laps, mul lapsi pole. Kui mõlemad surnud oleme, eks siis meie pärijad (ka mul on noori sugulasi) omavahel jagavad vara ära.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Vatsastikkuse testamendi korral siiski võib emb kumb teha teise teadmata hiljem oma testamendi. Mina olen sarnases olukorras ühe poole laps ja pidanud seda päranduse pärast muretsemist pealt vaatama 25 aastat (äkki oma laps jääb ilma, äkki teine laps pärib kõik). Tõenäolisem, et lähete enne lahku kui suremiseks ja pärimiseks läheb. Jätke kumbki oma kinnisvara alles ja üürige välja, kolige selle raha eest koos üüripinnale.

Vastastikuse testamendi puhul (eeldab abielus olemist) üks pooltest teise teadmata testamenti teha ei saa. Vastastikuse testamendiga saab väga hästi määrata, et üleelanud on pärija ja järelpärijad on mõlema poole lapsed võrdsetes osades. Kas saab kehtestada ka seda, et üleelanud abikaasa ei saa maja võõrandada ilma mõlema järelpärija nõusolekuta, ma ei tea, seda peaks notarilt küsima, kui lähete testamenti tegema.

Vastastikune testament ei eelda abielus olemist. Meil on vastastikune testament ja pole abielus. Oleme teineteise pärijad. Mehel on 1 täiskasvanud laps, mul lapsi pole. Kui mõlemad surnud oleme, eks siis meie pärijad (ka mul on noori sugulasi) omavahel jagavad vara ära.

Kui on selline testament tehtud nagu sul, et sina pärandad oma vara mehele ja mees oma vara sulle, siis muidugi on võimalik, nagu siin üks kägu varem kirjutas, teha hiljem oma testament ümber, nii et teine ei tea. Vastastikune testament pärimisseaduse mõttes on üks dokument, milles abikaasad avaldavad ühiselt oma tahet ja seda teise poole teadmata muuta ei saa.

testamendiga peaks olema võimalik ette näha ka järelpärimine. See tähendab,e t sa pärandad küll mingi asja Jürile, aga samas näed ette, et peale Jüri surma pärivad need edasi Mari ja Juuli. St et sinult päritud asju ei saa Jüri ise edasi pärandada. Seda tasub notarilt üle uurida, kas on võimalik.

Ma ise kaalusin seda, kuna meil ka mehel on varasemast laps, aga lõpuks ikak ei hakanud pilli lõhki ajama. Meil see teema, et ma olen ise jurist ja kui ma oleksin nii keerulise skeemiga välja tulnud, siis mees oleks ilsmelt end väga nurkaaetuna tundnud, et naine on jurist ja lihtsalt “tegi ära”. Otsustasin loota, et me mehega elamel piisavalt kaua, et oma maja tulevikus maha müüa ja kanaaridele kolida pensionit veetma 😛

Testamenti saab ka teha nii, et seni kuni üks majaostjatest elus on, seni ei ole lastel õigust majale.
Meil oli testament tehtud majale selliselt, et mees jättis vara naisele, tingimusega, et naine vara müüa ei saa ja oma surma korrab pärandab selle edasi lapsele. Lihtne ja loogiline.
Kas see lahendab siis ka surija probleemi, kes eeskätt ilmselt on tahtnud oma lapsele kõike jätta, mitte abikaasale?
Eeldatavasti, kui keegi seda maja ka kunagi sisi lastest endale peaks tahtma, siis ikka ainult see, kes seal praegugi sees elab ja kui keegi ei taha, siis hiljem lähebki kõigi laste vahel jagamisele.