Ma ei suudaks eales koos mehega kasvatada last, kes on pärit võõrast munarakust.
Bioloogiliselt on see alateadvuses alandav tunne, seda enam kui mees ei tahaks näiteks uut last.
Samuti kui uue suhtega tuleb pagas kaasa- eksnaisega jagatavad laps/ lapsed kes elaksid minu juures.
Kuumarabanduse oled saanud? Joo külma keefiri peale, hakkab kergem.
Ja kas keegi käsib?! Ära siis tee. Keda kotib…
Ma ei suudaks eales koos mehega kasvatada last, kes on pärit võõrast munarakust.
Bioloogiliselt on see alateadvuses alandav tunne, seda enam kui mees ei tahaks näiteks uut last.
Samuti kui uue suhtega tuleb pagas kaasa- eksnaisega jagatavad laps/ lapsed kes elaksid minu juures.
Kui sind keegi sunnib ja sa tõesti ei taha, helista politseisse. Vägivald on meil lubamatu, eriti mis puudutab vägivaldset kooselu.
Teemaalgatajale: targem annab järele. Mati ütles seda, Mati tegi toda… Ja nii päevast päeva. Mismoodi see kooselu üldse saabki võimalik olla?
Mina suudan elada mehega, kellel varasemast laps. Küll aga ei taha ma iial seda last kasvatada, isegi mitte siis kui tema emaga peaks midagi juhtuma.
Suures plaanis on kärgperendus okse. Meie pere puhul küll on eksnaine ja -laps kaugel. Oleks ligemal, oleks ma ammu Türisalu pangal või abielu lahutanud. Lapsel ja lapsel on paraku vahe. Kulla eksnaised, õpetage oma lapsed külas olles käituma, siis ehk on nad oma isade koju ka külla oodatud.
Tõesta, et see oli mees, kes teema tegi.
Kasvõi see fakt, et ma ei ole kohanud siin mitte ühtegi teemat, mille oleks teinud naine, aga kus ta mängib, et on mees. Ma olen kindel, et ka sina ei tea selliseid.
Pealegi, naine ei oska meest mängida. (ja kasutada mingeid väljendeid a`la peksan pihku vms)
Teine fakt on see, et perekool on paksult täis omastarust selgeltnägijaid, kes kõik midagi omastarust “näevad”, aga tegelt ei halligi. AINULT möödaarvamised. Ilmselt ka sina.
Isegi mind on selgeltnägijad nimetanud nii Jälkuriks, Pardifileeks, Ornitoloogiks, Mehikeseks, vanemaks naiseks, nooreks plikaks ja kelleks kõik iganes.
Ei ole ma ükski neist.
Seega, teemaalgatus on täitsa pädev.
…….
Aga mis teemasse endasse puutub, siis mulle tundub samuti, et naised pigem ei salli rohkem oma uue mehe lapsi, kui mehed.
Mees tuleb sellega veel kuidagi toime, aga naine reeglina mitte. On muidugi erandeid, kes on suure südamega või ise viljatud jne, aga siiski pigem mitte. See munaraku mõju ON tugevam, kui seemneraku teema.
Munarakk on palju suurem ka.
Mina suudaks küll. Ainult kui me teed selle mehega lahku peaks minema, kel on laps, kes elas meiega. siis läheb ta ära oma lapsega koos. Ja sellest oleks lõpmata valus.
Nii ma ei saagi aru kuidas mehed nii suudavad. Kasvatad nt 10a, st oled nagu pere. Ja siis enam pole last ka.
Jah ja siis osad naised imestavad, miks neil meest pole. Mul on ka sõbranna selline: mehel ei tohi olla kindlasti varasemalt last, kindlasti peab tal olema normaalne elamine (midaiganes see tähendab), kindlasti peab tal olema auto, mingi normaalne töökoht (st hea palk+ “prestiižne” töökoht – hästi teeniv ehitaja nt ei kõlba) ja üleüldse ridamisi nõudmisi. Aga see, et “mees võiks mulle lihtsalt meeldida”, sellist punkti nõudmistes ei ole. Ja nii ta ongi 37 ja vanatüdruk. Ja mitte seetõttu, et ta ei tahaks meest või lapsi – ta on viimastel aastatel hakanud rääkima doonorsperma kasutamisest, et vist tuleb ikka ette võtta – vähemalt nii palju on reaalsusesse jõudnud.
Minu mehel on ka varasemast laps. Muidugi ei olnud ma sellest vaimustuses, aga tutvumise ajal olin ise juba 30 ja andsin endale aru, et kui ma käin kohtamas peamisel 30-40aastaste meestega, siis väga suure tõenäosusega selles vanuses juba on inimetsel lapsed. Sama kehtib ju ka naiste kohta. Ja ma lihtsalt jälgisin, millised on suhted, mitte ei mõelnud endale välja kinnisideesid.
Praeguseks oleme abielus 7 aastat, meil on 2 ühist last ja 3. tulekul. Kõik toimib. Mehe vanema lapsega saan normaalselt läbi. Lapsed saavad ka üksteisega täpselt nii hästi läbi nagu suurema vanusevahega õed-vennad ikka. Mehe eksiga mina loomulikult ei suhtle, sest puudub vajadus. Ainuke asi, mis teeb natuke jamaks majanduslikult minu jaoks asja, on reisimine – kuna ka ma ise pean õigeks, et perereisidel on ka mehe vanim poeg kaasas, siis reisime üpris suure perega, mis tähendab suuremat majutusvajadust, sh kuna tegemist on nüüd juba teismelise poisiga, eelistan, et ma ei maga temaga ühes toas ja saan natuke privaatsust magamise ajal, mis iganes poosides ma siis magan 😀 Aga no see selline pisidetail. Varsti reisime veel suurema seltskonnaga 😀
Mina suudaks kasvatada ka. vanema lapse puhul (nt meie puhul oli laps 5-aastane, kui tutvusime) ei pea ma talle enam ema eest olema, eriti, kui tal on ema olemas. ka koos elades olen ma ikka lihtsalt isa naine, kes juhtumisi ka toidab ja hoolitseb riiete puhtuse jmt eest. Võibolla alguses oleks imelik võõra lapse riideid pesta (loe: masinasse panna ja välja võtta), aga sellega kohaneb kiiresti. Ja kui tegemist oleks väga väikese lapsega. nt 1-3aastasega, kes elab isaga, siis ilmselt ma arvan, et seal lihtsalt aja jooksul kasvaks juba kokku lapsega, kuna laps ise hakkab otsima emalikku tähelepanu (isegi kui tal nö “toimiv” ema on olemas, aga igapäevaselt on vajadus suurem kui ainul tnädalavahetustel).
Aga inimesed ongi erinevad. Mina olen juhtumisi see, kes on mõelnud ka lapsendamisele (mitte vajadusest, vaid soovist aidata), aga mees on vastu.
Kuumarabanduse oled saanud? Joo külma keefiri peale, hakkab kergem.
Miks siis mees võib sarnase teema teha aga naine mitte?
Sest enamasti tuleb meestel kasvatada võõraid lapsi, kes tulevad naisega kaasa.
Naised teevad seda haruharva.
Kärgperendus on okse, valige no ometi hoolikamalt omale partnereid ja kui on valitud, siis hoidke no ometi oma suhet nagu silmatera!!!
Mina suudan elada mehega, kellel varasemast laps. Küll aga ei taha ma iial seda last kasvatada, isegi mitte siis kui tema emaga peaks midagi juhtuma.
Suures plaanis on kärgperendus okse. Meie pere puhul küll on eksnaine ja -laps kaugel. Oleks ligemal, oleks ma ammu Türisalu pangal või abielu lahutanud. Lapsel ja lapsel on paraku vahe. Kulla eksnaised, õpetage oma lapsed külas olles käituma, siis ehk on nad oma isade koju ka külla oodatud.
Sinu jutt on okse. Rumal ja hüsteeriline. Sinu õnneks su mees ilmselt ei teagi, millise õeluskotiga koos elab. Ja lapsele peavad käitumist õpetama mõlemad vanemad, ütle oma mehele otse, et õpetagu laps käituma. Õigus, sa ei julge ilmselt. Mees jätab su maha muidu, parem salaja perekoolis ussitamas käia. Väga ebameeldivad on sellised salakavalad naisolevused, kes mehe ees teevad head nägu, aga seljataga susserdavad nii, et maa nust. Piinlik
mina elan koos kärglapsega, aga tema eest vastutama ja teda kasvatama ma ei hakka. e-kooli ei vaata, tema toa ja riiete korrashoiu eest ei vastuta ja mis kell koju tuleb, pole minu asi. kõige sellega tegeleb tema isa.
võtan seda teismelist kui sõpra ja hea lihtne suhe on, lihtsam kui oma lapsega, kellele pean pidevalt kodupolitseinikuks/õpetajaks/ajaviitjaks/psühholoogiks olema.
Mina suudan elada mehega, kellel varasemast laps. Küll aga ei taha ma iial seda last kasvatada, isegi mitte siis kui tema emaga peaks midagi juhtuma.
Suures plaanis on kärgperendus okse. Meie pere puhul küll on eksnaine ja -laps kaugel. Oleks ligemal, oleks ma ammu Türisalu pangal või abielu lahutanud. Lapsel ja lapsel on paraku vahe. Kulla eksnaised, õpetage oma lapsed külas olles käituma, siis ehk on nad oma isade koju ka külla oodatud.
Sinu jutt on okse. Rumal ja hüsteeriline. Sinu õnneks su mees ilmselt ei teagi, millise õeluskotiga koos elab. Ja lapsele peavad käitumist õpetama mõlemad vanemad, ütle oma mehele otse, et õpetagu laps käituma. Õigus, sa ei julge ilmselt. Mees jätab su maha muidu, parem salaja perekoolis ussitamas käia. Väga ebameeldivad on sellised salakavalad naisolevused, kes mehe ees teevad head nägu, aga seljataga susserdavad nii, et maa nust. Piinlik
Mina ei tee mehe ees head nägu. Ta teab, et mulle selle lapse käitumine ei meeldi ja kodurahu huvides ei ööbi see laps ka enam meie pool kui siiakanti satub, vaid vanaema ja vanaisa juures. Mainisin, et elavad kaugel, seega kokkupuude on harv.
Mina ei oleks ka nõus mitte mingil tingimusel mingite võõraste lastega koos elama. Tahan enda omi. Isegi see ei tuleks kõne alla, kui laps elaks muidu emaga, aga käiks külas. Esiteks igasugune eksnaise pidev figureerimine meie elus ajaks oksele ja teiseks peaks omi lapsi planeerides sellega ka arvestama, et osa mehe sissetulekust läheb alimentideks.
Minul ei oleks kaaslase lapse vastu midagi. Olen ise lahutatud naine, 3 lapsega. Ei näe vahet selles, mitut suud on vaja toita, mitme lapse riideid pesta või ajaksin joont, et kui pole minu liha ja veri, siis käid paljajalu kui jalatsid väikseks/katki läksid. Lapsed on lapsed, ükstapuha mis vanuses, sellega pole kordagi probleemi olnud. Minu ainuke tingimus on, et täiskasvanute omavahelised suhted peaksid olema ausad, viisakad ja üksteist austavad.
mina elan koos kärglapsega, aga tema eest vastutama ja teda kasvatama ma ei hakka. e-kooli ei vaata, tema toa ja riiete korrashoiu eest ei vastuta ja mis kell koju tuleb, pole minu asi. kõige sellega tegeleb tema isa.
võtan seda teismelist kui sõpra ja hea lihtne suhe on, lihtsam kui oma lapsega, kellele pean pidevalt kodupolitseinikuks/õpetajaks/ajaviitjaks/psühholoogiks olema.
Sama siin. Meil on mõlemal lapsed, kes elavad suurema osa ajast meie juures. Mehe 6a last kohtlen nagu tegu oleks mõne sugulase või sõbra lapsega. Jooksvalt loomulikult suhtlen ja suunan, aga kasvatuslik töö ja emotsionaalne töö on lapsevanemate teha. Koristame ja süüa teeme ja pesu masinasse tõstame nagunii mõlemad, ses suhtes pole vahet, et mina pesen tema lapse pesu ja tema katab minu lapsele laua. Rääkisin mehele kohe suhte algul, et emaks olemine, nii super kui see ka pole, on samas vaimselt kurnav 24/7 töö ja ma ei jaksa lisaks oma lastele veel kedagi emmetama hakata. Minu roll on toetada meest lapsevanemaks olemisel, mitte hakata ise tema lapse vanemaks. Lapse ema elab samas linnas. Oleks teine vanem pildilt täiesti ära või lausa surnud, siis oleks teine asi, siis peaks vist uus kaasa ikkagi rohkem vanemlikku rolli täitma. Alati kehtib, et mida külvad, seda lõikad. Kui lood lapsega lähedase suhte, siis on sul tulevikus üks lähedane noor inimene rohkem.
Kärgperendus ei ole kellegi esimene valik, aga kui elu niimoodi läheb, siis on sellel plusse ka. Pere on suurem, lastel on seltsi, kulud lapse kohta (nii materiaalsed kui mõttelised) on väiksemad. Näed suhte algul kohe ära, milline on su kaaslane lapsevanemana – selles peegeldub tugevalt iseloom ja väärtushinnangud, mis nö esimese suhte puhul ei pruugigi avalduda aastaid. Lapsevanemana on avardav näha kõrvalt teise pere veidi teistsugust kasvatust ja hakkad enda käitumise ja reaktsioonide üle teistmoodi järele mõtlema.
Rääkisin mehele kohe suhte algul, et emaks olemine, nii super kui see ka pole, on samas vaimselt kurnav 24/7 töö ja ma ei jaksa lisaks oma lastele veel kedagi emmetama hakata.
Loodan, et sa mehelt siis enda laste suhtes ka midagi ei oota. Korterinaaber ja sellest piisab.
Loodan, et sa mehelt siis enda laste suhtes ka midagi ei oota. Korterinaaber ja sellest piisab.
Ei ole vist võimali võimalik võrrelda neid nõudmisi, mida esitab mehele mitme lapsega üksikema vs naine, kel veel lapsi ei ole.
Selge see, et esimesed on palju leebemad.
Aga mida ta siis mehelt peaks veel ootama, mida sa loodad?
Lastel on ju isa tõenäoliselt olemas. Mingit kurja võõrasisa?
Kus need nõudmised siis leebemad on?
Mismõttes KUS?
Kas või siin samas teemas, palun.
Loe teemaalgataja väidet (ei suuda üldse) ja loe kägu 29.06.2020 18:14. (pole üldse mingit probleemi)
Pigem, kui ise tahad midagi öelda, siis selgita ja too ise näiteid, mitte ära küsi totakalt, et kus.
Sest see on valdavalt everywhere.
Koos mõne üksiku erandiga, nii ühes, kui teises suunas.
Et lastetu naine on leebe ja kolme lapse ema on tulehark. (viimasel on muidugi pisut vähem šansse meest leida)
Mismõttes KUS?
Kas või siin samas teemas, palun.
Loe teemaalgataja väidet (ei suuda üldse) ja loe kägu 29.06.2020 18:14. (pole üldse mingit probleemi)Pigem, kui ise tahad midagi öelda, siis selgita ja too ise näiteid, mitte ära küsi totakalt, et kus.
Ise ajad siin üht-teist sassi. Tsiteerisid mind, kus ütlesin, et ärgu see naisterahvas siis ka mehelt mingit poolehoidu oma lapse osas oodaku, kui ta ise on mehe laste suhtes nii vaenulik. Sina hakkasid selle peale jahvatama, et lastetu suhtumine on teine kui mitme lapsega üksikema oma. Muidugi võib olla, aga mina vastasin ju konkreetsele inimesele, kellel on samuti lapsed. Naistel on tihtipeale selline suhtumine, et mehe lapsed on võõrad, kes mind ei huvita, minu kodu pole mingi läbikäiguhoov, kuhu need kasvatamatud jõnglased oodatud oleks, aga oma lapsed, see on ju hoopis teine lugu. Nemad on oma pere liikmed, kellesse peab mees väga hästi suhtuma. Sellisele suhtumisele juhtisin tähelepanu, mis on väga levinud. Ju see tuleb loodusest, et iga emane kaitseb oma poegi, võõraid tõrjub. Ja kui inimene pole sealt loomariigist väga kaugele arenenud ja ei oska mõistusega oma käitumist analüüsida, siis nii ongi. Mida vähem ressursse on (raha, aega), seda verisem see võitlus võõraste laste vastu on. Seega ongi see eriti sage nähtus lihtsamate inimeste hulgas, kes ei teeni palju, arengutase on madal jne. Neid mehi on nähtud küll, kes oma lapsed jätab sinnapaika, uuel naisel laseb neid kohelda kui kõntsa, ei suhtle enam lastega, sest see tekitab ju kodus tüli, aga naise lastega tegeleb küll. Sest mehed on väga mõjutatavad, teevad valdavalt seda, mida hetkeline voodipartner nõuab, mingi mõistus on vähestel peas.
mina elan koos kärglapsega, aga tema eest vastutama ja teda kasvatama ma ei hakka. e-kooli ei vaata, tema toa ja riiete korrashoiu eest ei vastuta ja mis kell koju tuleb, pole minu asi. kõige sellega tegeleb tema isa.
võtan seda teismelist kui sõpra ja hea lihtne suhe on, lihtsam kui oma lapsega, kellele pean pidevalt kodupolitseinikuks/õpetajaks/ajaviitjaks/psühholoogiks olema.
Tegelikult nii ongi õige ja kõik rahul.
Tsiteerisid mind, kus ütlesin, et ärgu see naisterahvas siis ka mehelt mingit poolehoidu oma lapse osas oodaku, kui ta ise on mehe laste suhtes nii vaenulik.
Sa EI öelnud VAENULIK. Sa ütlesid korterinaaber. (korterinaaberi tähenda vaenulikku)
Samuti see kägu, keda sa osatama kippusid, ei kirjutanud, et ta oleks vaenulik.
Pigem et on lihtsalt sõber ja emaks ei hakka.
Sina läksid miskipärast kohe tema ootuste kallale.
Aga tal ju polegi neid, lihtsalt soovib, et mees samuti oleks tema lastele sõber. Kasvõi kui hea korterikaaslane, jah.
Vaenulikkus on sul peas, naine.
Sa EI öelnud VAENULIK. Sa ütlesid korterinaaber. (korterinaaberi tähenda vaenulikku)
Samuti see kägu, keda sa osatama kippusid, ei kirjutanud, et ta oleks vaenulik.
Pigem et on lihtsalt sõber ja emaks ei hakka.Sina läksid miskipärast kohe tema ootuste kallale.
Aga tal ju polegi neid, lihtsalt soovib, et mees samuti oleks tema lastele sõber. Kasvõi kui hea korterikaaslane, jah.Vaenulikkus on sul peas, naine.
Minu jaoks on selline peremudel tõesti vaenulik, kus laste vahel vahet tehakse ja ei ole perekonda, vaid suva korterinaabrite kamp. Aga mõnele meeldib, parem ikka kui mitte midagi. Minu arust võiks sellised inimesed mitte kärgperesid luua, teete ainult lapsed õnnetuks. Tigetsege omaette koos oma lastega, teiste omad jätke rahule.
Ja sina tutvu rohkem eesti keelega, siis saad ehk teada, mis asi on osatama kippumine ja mis on tsiteerimine.
Kui sa ütled, et minu kodu pole mingi läbikäiguhoov mehe lastele, siis see on vaenulik.
Kägu 29.06.2020 18:14, keda sa osatasid, ei kasutanud sellist väljendit.
Ja kust sa selle võtsid, ei tea, siin lehel esineb 4 korda sõna hoov
(2 neist minu praeguses postis, 2 sinu)
Seega, jään enda juurde, et sul on peas vaen.
Kägu 29.06.2020 18:14, keda sa osatasid, ei kasutanud sellist väljendit.
Õige, seda kasutas teine kägu. Aga sina lõpeta oma loll jutt osatamisest, see ei sobi siia konteksti.
Õige, seda kasutas teine kägu. Aga sina lõpeta oma loll jutt osatamisest, see ei sobi siia konteksti.
Kuna sa ei saanud aru, mis kägu mida räägib, siis lausa sobis siia konteksti.
Pigem täna tähelepanu juhtimise eest, et sa eksisid ja mine vabanda käo ees, keda ülekohtuselt osatama kukkusid.
Ühtlasi õpi kägudel vahet tegema.
See ei ole keeruline.
Kuna sa ei saanud aru, mis kägu mida räägib, siis lausa sobis siia konteksti.
Pigem täna tähelepanu juhtimise eest, et sa eksisid ja mine vabanda käo ees, keda ülekohtuselt osatama kukkusid.Ühtlasi õpi kägudel vahet tegema.
See ei ole keeruline.
Sina õpi ära, mida tähendab sõna “osatama”.
Sina õpi ära, mida tähendab sõna “osatama”.
Mulle juba hakkab tunduma, et lisaks sellele, et sa ei saa aru, kellega või mis teemal sa räägid, ei tea sa veel ka ise selle sõna tähendust.
Üldse ei imesta. Õpi.
Mulle juba hakkab tunduma, et lisaks sellele, et sa ei saa aru, kellega või mis teemal sa räägid, ei tea sa veel ka ise selle sõna tähendust.
Üldse ei imesta. Õpi.
Sa ei saa aru, mis on tsiteerimine, mis on mõnitavalt kordamine? Äkki enda peas on midagi viltu? Oma mõnitamise oled ise juurde mõelnud.
