Teema: Karistamatud teismelised

#4058962:

Ajudega (sageli vaimsele vägivallale toetudes) probleemide lahendamine on 10x jõhkram, kui ükskord füüsiliselt väärtuste selgitamine.

No ok, ilmselt on sul siis selline ellusuhtumine.

Aga kunagi saab selline laps, kellele pole midagi seletatud – sest “ajudega probleemide lahendamine on vaimne vägivald ja 10x jõhkram kui füüsiline karistus” ju suureks. Mis teda siis peaks tagasi hoidma, kui temaga pole räägitud, asju seletatud? Ainult hirm karmi karistuse ehk siis suure trahvi/vanglasse paneku ees? Mitte: “Ma ei viska prügihunnikut naabri maa peale, kuna alatu on teha nii” vaid: “Ma ei viska prügihunnikut naabri maa peale, kuna kardan, et siis karistavad jõustruktuurid mind”. Aga kui leiab mingi nö. seadusliku võimaluse (mingi asja, mille kohapealt on seaduses auk vms.) naabril elu kibedaks teha, siis keerab kohe mõnuga?

Nagu öeldud, ma ei ei eita kategooriliselt karistusi. Kuid absoluutselt ei saa aru sellisest suhtumisest, et ära püüagi lapse juures ajudega läheneda. rääkida, selgitada (sest see olevat vaimne vägivald), kui näed midagi laita – ainult karista.

Minumeelest tohib karistus (kui vanem on rahulikult läbi kaalunud, et karistust on vaja) käia ainult paketis rääkimisega. Rääkimine ja selgitamine peab olema enne. Ilma rääkimata ja asju selgitamata karistama kukkumine on jube.

See viimane näitab minu meelest, et inimese on lapse kasvatamisel oluline ainult pealispind – ja absoluutselt mitte sisu ehk see, kuidas laps näit. teistesse inimestesse suhtub ja mõtleb. Peaasi, et vitsa kardab. Aga kui kaua ta kardab? Laps kasvab ju suureks. Ja tal seal vitsahirmu varjus puudub empaatia, puudub arusaamine, miks ta peaks teistega arvastama ja mitte tegema halba…?

Mäletan, kuidas kunagi ammu Mihhail Lotman rääkis, et inimest takistada halba tegemast võib kaks asja – häbi või hirm. Lotman ütles, et häbi on vaba inimese tunne, aga hirm (selles kontekstis, mõeldud ei ole näit. hirmu pimeduse ees vms.) on orja tunne. “Ma ei kiusa endast nõrgemat, kuna mul oleks häbi nii teha” – nii mõtleb vaba inimene.  “Ma kiusaksin endast nõrgemat, aga ma kardan, et keegi virutab mulle veel valusamini” – nii mõtleb ori.

#4058870:

Stiilis “mina küll kunagi ei abiellu”, “mina küll lapsi ei taha”, “tahaks elada ägedas suurlinnas”. Noh saadake vanemaks ja kõik loksub peas paika, et see vanemate värk oli ikkagi õige ja hea, tullakse tagasi põhiväärtusteni. Enne tuleb läbida see eneseotsinguiga, kus kõik mis on kodune, on nõme, ja ükskõik, mida kodu pakub, ikka tahaks midagi teistsugust. Siis tõmbabki käsi sodima – see on uus, teistmoodi ehk siis lahe. Mingi igav väikekodanlik turvaline maja on ehitud laheda, äkilise, uue maailma sõnumit kandva aktsiooniga. Märk endast maas: mina olen nüüd siin.

Jah, selles juttus on iva täitsa olemas.

Täiendaks ainult niipalju, et võib olla, et noor loksub aja jooksul samasuguseks kui vanemad. Aga kui ta on teist tüüpi inimene, siis ta ei pruugi päris samasuguseks loksuda ja seegi on okei, kui ta elab suurlinnas ka keskealise ja vanana ega tule kunagi väiksesse majakesse tagasi. Erinevat eluvalikut ei tohiks võtta reetmisena. Noor omakorda peaks mõistma, et ole lahe, aga arvesta teistega. Lase neil “mittelahe” olla, ära suru neile näit. sodimisega oma värki peale.

#4059215:

#4058962:

Ajudega (sageli vaimsele vägivallale toetudes) probleemide lahendamine on 10x jõhkram, kui ükskord füüsiliselt väärtuste selgitamine.

No ok, ilmselt on sul siis selline ellusuhtumine.

Aga kunagi saab selline laps, kellele pole midagi seletatud – sest “ajudega probleemide lahendamine on vaimne vägivald ja 10x jõhkram kui füüsiline karistus” ju suureks. Mis teda siis peaks tagasi hoidma, kui temaga pole räägitud, asju seletatud? Ainult hirm karmi karistuse ehk siis suure trahvi/vanglasse paneku ees? Mitte: “Ma ei viska prügihunnikut naabri maa peale, kuna alatu on teha nii” vaid: “Ma ei viska prügihunnikut naabri maa peale, kuna kardan, et siis karistavad jõustruktuurid mind”. Aga kui leiab mingi nö. seadusliku võimaluse (mingi asja, mille kohapealt on seaduses auk vms.) naabril elu kibedaks teha, siis keerab kohe mõnuga?

Nagu öeldud, ma ei ei eita kategooriliselt karistusi. Kuid absoluutselt ei saa aru sellisest suhtumisest, et ära püüagi lapse juures ajudega läheneda. rääkida, selgitada (sest see olevat vaimne vägivald), kui näed midagi laita – ainult karista.

Minumeelest tohib karistus (kui vanem on rahulikult läbi kaalunud, et karistust on vaja) käia ainult paketis rääkimisega. Rääkimine ja selgitamine peab olema enne. Ilma rääkimata ja asju selgitamata karistama kukkumine on jube.

See viimane näitab minu meelest, et inimese on lapse kasvatamisel oluline ainult pealispind – ja absoluutselt mitte sisu ehk see, kuidas laps näit. teistesse inimestesse suhtub ja mõtleb. Peaasi, et vitsa kardab. Aga kui kaua ta kardab? Laps kasvab ju suureks. Ja tal seal vitsahirmu varjus puudub empaatia, puudub arusaamine, miks ta peaks teistega arvastama ja mitte tegema halba…?

Mäletan, kuidas kunagi ammu Mihhail Lotman rääkis, et inimest takistada halba tegemast võib kaks asja – häbi või hirm. Lotman ütles, et häbi on vaba inimese tunne, aga hirm (selles kontekstis, mõeldud ei ole näit. hirmu pimeduse ees vms.) on orja tunne. “Ma ei kiusa endast nõrgemat, kuna mul oleks häbi nii teha” – nii mõtleb vaba inimene. “Ma kiusaksin endast nõrgemat, aga ma kardan, et keegi virutab mulle veel valusamini” – nii mõtleb ori.

Loomulikult tuleb lapsega enne rääkida, kuid jutt käib sellistest lastest, kellele sõnad lihtsalt ei jõua kohale.

Sina manipulerid siin praegu minu väidetega, nt selle ajudega probleemide lahendamine = vaimne vägivald. Mina ei väitnud ju niimoodi, sina keerasid mu väite kõverpeeglisse. Muuseas, see, mida tegid, on puhtakujuline vaimne vägivald.

Häbi ei ole vaba inimese tunne, häbi on ainult inimestele omane manipulatsioonivahend. Mõnikord saab seda õilsa eesmärgi heaks tööle rakendada, mõnikord (sageli nii ongi) kasutatakse häbistamist lihtsalt selleks, et inimest kellegi teise (mitte selle inimese enda) huvides tegutsema sundida.

Hirm on orja tunne küll, aga inimesed ongi kõik ühiskonna ja selle loodud süsteemide orjad. Vabadus on tunnetatud paratamatus (st mõistmine, et vabadust ei ole).

Inimese sisusse võib süvenemata suhtudes nii rääkides (formaalsust täites) kui ka peksa andes (ma vähemalt tegin midagigi).

liberaalsuse probleem ongi selles, et see on omaette diktatuur, mis ei jäta inimesele valikuvõimalust.

Korralik keretäis lapsele võib olla lühim ja efektiivseim tee soovitud lahenduseni. Mõistmine võib tulla lapsel aastaid hiljem.

Mina nt olen ühelt  täisealiselt lapselt juba kuulnud kahetsust, et talle lapsena teatud olukordades lihtsalt peksa ei antud. Sest see peks (vaimne vägivald), mis on talle täiskasvanuna lapseea rumala allumatuse tõttu osaks saanud, on 10x kibedam.

#4059537:

Mul on nii kahju, et inimesed ei taha või ei saa valida oma koduks konservatiivset või liberaalset riiki. Ikka püütakse elukoha riiki muuta samasuguseks konservatiivseks, kuigi konservatiivseid riike on ju maailmas küll ja veel olemas. Mina pean ütlema, et minule meeldib kordades rohkem elada sellel libetaalsel ajastul. Ei igatse ma tagasi ühtegi varasemasse aega. Ka teismelised meeldivad mulle oma kõiketeadlikkuses. Raskeid lapsi on olnud igas ajastus.

Õnneks maailm ei ole veel jagatud riikide kaupa liberaalseteks ja konservatiivseteks, kuigi liberaalid-globalistid sellest unistavad ja teevad selle teostamiseks kõike, mis võimalik, sealjuures kasutavad ka vägivalda.

Väide, et raskeid lapsi on igal ajastul olnud on samaväärne väitega, et õunahaigusi on õunapuudel alati olnud. Selline väitja isegi ei soovi süveneda sellesse, mis haigused need õuntel on, mis on nende tekitajad ja loomulikult ei huvita seda väitjat see, kuidas neid õunahaigusi ravida. Sellisele inimesele on kasulik, et õunahaigused eksisteerivad.

Teisisõnu: sulle on kasulik, et liberaalne süsteem eksisteerib (see kasu on enamiku jaoks ilmselt nii väike ja närune, et enamik ei saa aru, miks inimene nii näruse kasu eest on nõus üldse tegutsema, kuid inimesed ongi kõige närusemad loomad planeedil Maa).

See sinu sõnul “leebe” liberaalsus on võtnud väga võika diktaatori rolli ja see liberaalsus ründab just kõige nõrgemaid ühiskonnas, st lapsi.

Mina ei tahaks praegusesse liberaalsesse Eestisse küll lapsi muretseda, sest ega ei olegi võimalust normaalset, inimlikku ja südametunnistusega inimest selles süsteemis üles kasvatada. On võimalik üles kasvatada teisi jalge alla tallav silmakirjalik koletis või siis väärkasvatuspõhimõtetest hulluks läinud inimvare.

#4056714:

Ega väikelapsed paremad ei ole – rikuvad igal pool avalikku korda. Edasi saavad neist avalikku korda rikkuvad teismelised, siis avalikku korda rikkuvad täiskasvanud. Lõpuks elame samasuguses vabakäiguhullaris nagu USA.

Ise tahtsime liberaalsust. Nüüd elame selle viljade keskel.

Hehh, nii räägivad need, kes mitte kunagi USAs pole käinud. USA-s on eraomand püha lehm ja teise inimese territooriumile tungimine on ise piisav, et sulle kuuli tagumikku võib lasta. Politsei on seal samuti palju karmim ja nalja ei mõista.

USA rahvastik kordades religioossem ja konservatiivsem kui Eesti. Seal annab president vannet käsi Piiblil.

Mina olen keskealine ja võin öelda, et minu lapsepõlves olid lapsed palju vähem ohjatud ja vanemate kontroll minimaalne. Väljas käis tõeline ellujäämiskursus, kus tuli ise hakkama saada narrijate ja kakukullidega. Lollusi tehti tohutult. Nüüd ei käigi lapsed enam väljas, vaid vahivad toas oma helendavaid ekraane.

#4060289:

#4059537:

Mul on nii kahju, et inimesed ei taha või ei saa valida oma koduks konservatiivset või liberaalset riiki. Ikka püütakse elukoha riiki muuta samasuguseks konservatiivseks, kuigi konservatiivseid riike on ju maailmas küll ja veel olemas. Mina pean ütlema, et minule meeldib kordades rohkem elada sellel libetaalsel ajastul. Ei igatse ma tagasi ühtegi varasemasse aega. Ka teismelised meeldivad mulle oma kõiketeadlikkuses. Raskeid lapsi on olnud igas ajastus.

Õnneks maailm ei ole veel jagatud riikide kaupa liberaalseteks ja konservatiivseteks, kuigi liberaalid-globalistid sellest unistavad ja teevad selle teostamiseks kõike, mis võimalik, sealjuures kasutavad ka vägivalda.

Väide, et raskeid lapsi on igal ajastul olnud on samaväärne väitega, et õunahaigusi on õunapuudel alati olnud. Selline väitja isegi ei soovi süveneda sellesse, mis haigused need õuntel on, mis on nende tekitajad ja loomulikult ei huvita seda väitjat see, kuidas neid õunahaigusi ravida. Sellisele inimesele on kasulik, et õunahaigused eksisteerivad.

Teisisõnu: sulle on kasulik, et liberaalne süsteem eksisteerib (see kasu on enamiku jaoks ilmselt nii väike ja närune, et enamik ei saa aru, miks inimene nii näruse kasu eest on nõus üldse tegutsema, kuid inimesed ongi kõige närusemad loomad planeedil Maa).

See sinu sõnul “leebe” liberaalsus on võtnud väga võika diktaatori rolli ja see liberaalsus ründab just kõige nõrgemaid ühiskonnas, st lapsi.

Mina ei tahaks praegusesse liberaalsesse Eestisse küll lapsi muretseda, sest ega ei olegi võimalust normaalset, inimlikku ja südametunnistusega inimest selles süsteemis üles kasvatada. On võimalik üles kasvatada teisi jalge alla tallav silmakirjalik koletis või siis väärkasvatuspõhimõtetest hulluks läinud inimvare.

Eestlased pole kunagi suurem asi konservatiivid olnud. Käinud välismaa tuttavatega vabaõhumuuseumis ja nad alati pungitavad silmi kui loevad ehal käimisest ja noorte aidas koos magamisest. eee kas tõesti teil niimoodi oli lubatud või…

Sinusugused viljelevad imporditud konservatismi, mis pole Eestile omane. Ma ei tea miks sa end neist nn liberaalidest eestipärasemaks pead või õigemaks. Täiega võõrkeha oled.

Ei pea nagu hakkama tikutulega tõendeid otsima, kuidas konservatiivsetest riikidest soovitakse massiliselt lahkuda. Tahad eestlasi välja suretada, siis impordi oma islamilaadset konservatiivsust.

#4061130:

#4060289:

#4059537:

Mul on nii kahju, et inimesed ei taha või ei saa valida oma koduks konservatiivset või liberaalset riiki. Ikka püütakse elukoha riiki muuta samasuguseks konservatiivseks, kuigi konservatiivseid riike on ju maailmas küll ja veel olemas. Mina pean ütlema, et minule meeldib kordades rohkem elada sellel libetaalsel ajastul. Ei igatse ma tagasi ühtegi varasemasse aega. Ka teismelised meeldivad mulle oma kõiketeadlikkuses. Raskeid lapsi on olnud igas ajastus.

Õnneks maailm ei ole veel jagatud riikide kaupa liberaalseteks ja konservatiivseteks, kuigi liberaalid-globalistid sellest unistavad ja teevad selle teostamiseks kõike, mis võimalik, sealjuures kasutavad ka vägivalda.

Väide, et raskeid lapsi on igal ajastul olnud on samaväärne väitega, et õunahaigusi on õunapuudel alati olnud. Selline väitja isegi ei soovi süveneda sellesse, mis haigused need õuntel on, mis on nende tekitajad ja loomulikult ei huvita seda väitjat see, kuidas neid õunahaigusi ravida. Sellisele inimesele on kasulik, et õunahaigused eksisteerivad.

Teisisõnu: sulle on kasulik, et liberaalne süsteem eksisteerib (see kasu on enamiku jaoks ilmselt nii väike ja närune, et enamik ei saa aru, miks inimene nii näruse kasu eest on nõus üldse tegutsema, kuid inimesed ongi kõige närusemad loomad planeedil Maa).

See sinu sõnul “leebe” liberaalsus on võtnud väga võika diktaatori rolli ja see liberaalsus ründab just kõige nõrgemaid ühiskonnas, st lapsi.

Mina ei tahaks praegusesse liberaalsesse Eestisse küll lapsi muretseda, sest ega ei olegi võimalust normaalset, inimlikku ja südametunnistusega inimest selles süsteemis üles kasvatada. On võimalik üles kasvatada teisi jalge alla tallav silmakirjalik koletis või siis väärkasvatuspõhimõtetest hulluks läinud inimvare.

Näeme Venemaa näiteks kui “hoolivaks” ja “südamlikuks” muutuvad inimesed sinu poolt unistatud ja armastatud konservatiivses diktaatoririigis. Miks sa sinna ei ole kolinud? Minne fänne oma karmi isandat, kes sulle nuuti annab, aga sina armastad nagu truu koer.

Venemaa ei ole konservatiivne riik. Venemaal käib samasugune liberastlik isaõiguste nõudmine ja laste mitme vanema vahel solgutamine ja nende närvide tapmine.

Küll peab ikka harimata ja ajuloputatud inimene olema, et Venemaad nimetada konservatiivseks riigiks.