Meil on sellest aastast üks laps rühmas, kes on nagu mingi häirega. Iga kord kui satun õhtuti temaga ühel ajal oma last koju viima, pean kisa taluma. Nagu ta oma ema näeb, kukub jonnima. Sõimab ema, karjub, läheb eest ära ja üldse ei kuula. Ku mu laps peaks kogemata ta poole vaatama, kriiskab emale, et ta vaatas mind. Jube. Kas see on mingi ATH häire või on lihtsalt kasvatamatu laps. Kui õues näen, et tulevad emaga, siis kajab terve kvartal. Ema on vaikne, ei ütle eriti midagi, püüab vaikselt lapsele midagi öelda, aga kasu sellest pole midagi. Ma ei saagi aru, kas ema ei kehtesta end või on mingi häire lapsel.
+9
-27
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.01 22:51; 23.01 23:08;
See on lasteaia stress. Kui laps ema näeb, tunneb ta, et saab kõik oma terve pika päeva paha tuju, ema, kui turvaisiku juuresolekul välja elada.
Meie üks tore lasteaiaõpetaja nimetas seda “ema sündroomiks”.
Kui oma laps nii käitunud ei ole, ega siis ei mõistagi.
Ja üsna sage põhjus selliseks väljaelamiseks on vähene kõne.
Meil kalasteaias on üks selline poiss aga kuna minu lapsel ka kõnega probleeme, vaatan ma hetkel seda ema lihtsalt äratundmisega, et 2a tahasi oli meil sama jant. Ja ma isegi vahel nö aitan teda kaudsete kommentaaridega lapsele.
+13
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.01 23:09; 22.01 23:09;
Ma ei saa aru, mis su probleem on? See ei ole ju sinu laps, kes karjub ja jonnib, ole õnnelik, et sul selline laps pole 😀
Minu lapsed ka kriiskavad tihti rõõmust, kui neile järgi lähen – pole veel näinud, et teised nii käituksid. Ja on olnud ka, kui 5-aastane mossitab, et liiga vara järgi jõudsin, mingi mäng jäi pooleli.
Sina keskendu oma lapsele, mitte teistele. Lasteaias ongi palju lärmi. Käitud aga hetkel nii, nagu sa peaksid hommikust õhtuni kellegi jonni taluma.
+10
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.01 08:43; 23.01 11:47;
Kas see on mingi ATH häire või on lihtsalt kasvatamatu laps.
Kui vanast lapsest jutt käib?
Ütleme siis nii, et igal lapsel sõltumata vanusest võib mõnikord olla paha või ülemeelik tuju. Neid lapsi, kes nutavad hommikul lasteaeda jäädes on päris palju. See on täiesti normaalne. Neid, kes mõnikord õhtuti kisavad ja lollitavad leidub ka, aga nad ei tee seda igapäevaselt.
Minu noorima lapse rühmas käib laps, kes 2-3-aastasena, kes karjus peaaegu alati mõlemal juhul. Ja lasteaias olles ka. Tänaseks on tal diagnoos ja käib rühmas tugiisikuga. Seega teemaalgataja kirjeldatud käitumine võib (aga ei pea) mingile probleemile viidata. Kui laps käib lasteaias, siis üldjuhul õpetajad (kes on lapsega terve päeva koos) oskavad märgata, kas kõik on korras või mitte. Ja kui ei ole, siis räägitakse lapsevanemaga ja antakse nõu, kuhu edasi pöörduda. Lapsed harjuvad teistest veidi erineva kaaslasega kergelt ja õpivad tema eripäradega arvestama.
pea seda käitumist normaalseks või mitte, on tal diagnoos või mitte – see nagunii ei ole sinu asi.
Mina panin su eelmisele postitusele miinuse. Diagnoosiga laste tavarühmas käimisel on teatud reeglid (vajadusel abiisik jne)
Kui karjumine häirib kogu rühma meeleolu ja õppetööd, on arusaadav, et teised lapsevanemad võivad muret tunda. Jah, kui laps vabal ajal nii käitub, ei ole tõesti teiste asi, aga on normaalne huvi tunda, kuidas laps käitub oma lapsega samas kollektiivis olles.
+7
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.01 12:19; 24.01 12:31;
Ma ei ole kindlasti siin kõiki miinustanud. Tegemist on 5-aastase lapsega, täpselt ei tea, võib-olla saab 6 isegi varsti. Lasteaias seega vähemalt kolmas aasta. Ja seda lauset õhtuti, et miks sa nii vara või hilja tulid, seda ütlevad mu lapsed ka, see on tavaline. Aga see kisa ja kriiskamine ei ole normaalne. Üks teine ema rääkis, et tulid ühe bussiga ühel hommikul ja terve tee seesama laps oli bussis karjunud. Ma lihtsalt mõtlesin, et kas emal pole mingeid nippe lapse rahustamiseks, ei pidanud silmas, et ema ka karjuks. Ühel õhtul oli kasvatajal hulk tegemist, et see laps koju läheks, lihtsalt keeldus minemast ja ema seisis ja vaatas pealt. Muidugi mind häirib selline asi. Selle lapse kapp on kohe mu lapse kõrval, keegi ei tohi ta poole vaadatagi kui ta riietub. No milleks ma pean sellist asja taluma, psühholoog või keegi peaks sellise lapsega tegelema. Kui ükskord see laps mu last tõukama tuli, siis küll ütlesin talle, et mine eemale. Ka siis selle lapse ema ei sekkunud. Ega ma kaua enam ei talu kõrvaltvaatamist, pean kasvatajaga rääkima, et mida nad on teinud olukorra lahendamiseks. Probleem ongi tänapäeval selles, et nii palju on probleemseid lapsi tavalasteaias. Kannatavad nn tavalised lapsed.
+8
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.01 22:51; 23.01 23:08;
Ma ei ole kindlasti siin kõiki miinustanud. Tegemist on 5-aastase lapsega, täpselt ei tea, võib-olla saab 6 isegi varsti. Lasteaias seega vähemalt kolmas aasta. Ja seda lauset õhtuti, et miks sa nii vara või hilja tulid, seda ütlevad mu lapsed ka, see on tavaline. Aga see kisa ja kriiskamine ei ole normaalne. Üks teine ema rääkis, et tulid ühe bussiga ühel hommikul ja terve tee seesama laps oli bussis karjunud. Ma lihtsalt mõtlesin, et kas emal pole mingeid nippe lapse rahustamiseks, ei pidanud silmas, et ema ka karjuks. Ühel õhtul oli kasvatajal hulk tegemist, et see laps koju läheks, lihtsalt keeldus minemast ja ema seisis ja vaatas pealt. Muidugi mind häirib selline asi. Selle lapse kapp on kohe mu lapse kõrval, keegi ei tohi ta poole vaadatagi kui ta riietub. No milleks ma pean sellist asja taluma, psühholoog või keegi peaks sellise lapsega tegelema. Kui ükskord see laps mu last tõukama tuli, siis küll ütlesin talle, et mine eemale. Ka siis selle lapse ema ei sekkunud. Ega ma kaua enam ei talu kõrvaltvaatamist, pean kasvatajaga rääkima, et mida nad on teinud olukorra lahendamiseks. Probleem ongi tänapäeval selles, et nii palju on probleemseid lapsi tavalasteaias. Kannatavad nn tavalised lapsed.
See ikkagi ei anna sulle õigustust rääkida tollest lapsest midagi või panna talle diagnoose. Sa pole arst ja see pole sinu laps. Õpetajalt aru küsima minna võõra lapse kohta- sulle ei öelda midagi tema kohta, isikuandmete kaitse ei luba seda. Ma tõmbaks tagasi kogu suhtumisega. Samuti, kui keegi su last lükkab, pole esmane reaktsioon “mine eemale.” Vaid normaalne olnuks öelda, et ära lükka. Vaatamise seisukohast, las see laps paneb siis riidesse, ei pea ju välja tegema.
Ma ei ole kindlasti siin kõiki miinustanud. Tegemist on 5-aastase lapsega, täpselt ei tea, võib-olla saab 6 isegi varsti. Lasteaias seega vähemalt kolmas aasta. Ja seda lauset õhtuti, et miks sa nii vara või hilja tulid, seda ütlevad mu lapsed ka, see on tavaline. Aga see kisa ja kriiskamine ei ole normaalne. Üks teine ema rääkis, et tulid ühe bussiga ühel hommikul ja terve tee seesama laps oli bussis karjunud. Ma lihtsalt mõtlesin, et kas emal pole mingeid nippe lapse rahustamiseks, ei pidanud silmas, et ema ka karjuks. Ühel õhtul oli kasvatajal hulk tegemist, et see laps koju läheks, lihtsalt keeldus minemast ja ema seisis ja vaatas pealt. Muidugi mind häirib selline asi. Selle lapse kapp on kohe mu lapse kõrval, keegi ei tohi ta poole vaadatagi kui ta riietub. No milleks ma pean sellist asja taluma, psühholoog või keegi peaks sellise lapsega tegelema. Kui ükskord see laps mu last tõukama tuli, siis küll ütlesin talle, et mine eemale. Ka siis selle lapse ema ei sekkunud. Ega ma kaua enam ei talu kõrvaltvaatamist, pean kasvatajaga rääkima, et mida nad on teinud olukorra lahendamiseks. Probleem ongi tänapäeval selles, et nii palju on probleemseid lapsi tavalasteaias. Kannatavad nn tavalised lapsed.
See ikkagi ei anna sulle õigustust rääkida tollest lapsest midagi või panna talle diagnoose. Sa pole arst ja see pole sinu laps. Õpetajalt aru küsima minna võõra lapse kohta- sulle ei öelda midagi tema kohta, isikuandmete kaitse ei luba seda. Ma tõmbaks tagasi kogu suhtumisega. Samuti, kui keegi su last lükkab, pole esmane reaktsioon “mine eemale.” Vaid normaalne olnuks öelda, et ära lükka. Vaatamise seisukohast, las see laps paneb siis riidesse, ei pea ju välja tegema.
Võta nüüd natsa hoohu maha. Kui 5-6 aastane laps ei saa aru et karjuda, tõugata ja kriisata ei tohi, siis millal sinu arvates see teadmine selle lapeni jõuab. Öelda ka ei tohi! Teemaalgataja ei ole diagnoosinud ju last, lihtsalt kahtlustab et midagi sel on ebatavalist. Teemaalgataja ei pea ja ei tohigi hakata võõrast last keelama ja kasvatama, aga oma last ta peab kaitsma, selge et palub tal eemalduda oma lapsest. Teised lapsed ei pea kannatama selle lapse tõukamist ja kisa.
Probleem ongi tänapäeval selles, et nii palju on probleemseid lapsi tavalasteaias. Kannatavad nn tavalised lapsed.
Sinu kirjeldusest ei ole seni päris aru saanud, et nn tavalised lapsed nüüd väga kannataks antud juhul. Kas rühmas päeval tavatöö ajal ka toimub see karjumine?
+7
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.01 12:19; 24.01 12:31;
Kui karjumine häirib kogu rühma meeleolu ja õppetööd, on arusaadav, et teised lapsevanemad võivad muret tunda. Jah, kui laps vabal ajal nii käitub, ei ole tõesti teiste asi, aga on normaalne huvi tunda, kuidas laps käitub oma lapsega samas kollektiivis olles.
Mingu küsigu siis õpetajalt, kui teda nii häirib. Mis kasu sellest siinsest lõksutamisest on. Vastikuid inimesi on ikka olemas. Ja probleemi ei paista olevat lastel, vaid sellel teemaalgatajast emal. Mis on vaja seda last jõllitada siis, kui talle see ei meeldi vms.
