Teema: Kas 10.klasside katsed on rasked kui…

#3372948:

…laps põhikoolis on ôppinud väga hästi?

Mis iganes põhikoolis siis. Sest ega ju päris niisama ka viisi ei laota.

Ma just hiljuti lugesin siit, et näiteks 32.KK katsed on lihtsad. Minu laps täna käis tegemas. Ja ausalt ütelda, tuli sealt tagasi kurva näoga, et halvasti läks.

Tahaks uskuda, et see oli nn ülemõtlemine, aga natuke hakkasin ise ka muretsema. Et mis siis, kui ei saagi kuskile sisse.

Oma kooli ei jää, sest kolime.

Minu meeelest on tal koolis pidev tempo, kontrolltööd, tuupimine, pinge. Ja siis läheb katsetele ja ei oska mitte midagi☺.

On see võimalik?

Muidugi on võimalik. Lapsevanemad hakkavad juba 1. klassist peale õpetajatelt hindeid välja pressima. Kui ei pressi, siis helistab vanem KOV-i ja õpetaja lastakse lahti. Nii et õpetajad lihtsalt kirjutavad häid hindeid välja.
No aga ühel hetkel saabub loomulikult tõehetk.
Kui juba 32. kk katsed olid rasked, siis mnjaaa…Kutsekooli?

Katsed on oma olemuselt eristustest, mille eesmärk on tegijad tulemuste/punktide järgi ritta seada. Omaette eesmärk pole see, et keegi peaks töö veatult tegema. Järjestamine on prioriteet.
Seepärast võibki tunduda, et ma midagi ei osanud ja läks halvasti.

meie pere tavakooli läbiviieline (põhikooli jooksul oli veerandihinnetes paar-kolm nelja) nt oli suht masenduses, kui nelikkatsetelt tuli, aga ometi sai soovitud kooli soovitud suunda sisse ja sugugi mitte viimaste hulgas. 32. kooli katseid pidas ta küll lihtsaks, samas nii mõnigi sõbranna oli ikka päris mures, et kas saab ikka sisse.

pärast 32. tulemuste selgumist ei maksa lootust kaotada, seal koolis toimub pingeridades nii suur liikumine, et esialgsest vastuvõetute nimekirjast ei pruugi lõpuks klassis enam kedagi olla.

Minu üks klassiõde oli klassis üks parimaid, aga kukkus kõik katsed kolinal läbi – närvid vedasid alt. Lõpuks hakati meie kooli poolt mingeid kõnesid tegema ühte lähedalasuvasse kooli ja ta võeti sinna vastu ja lõpetas vist kuldmedaliga. Ise käisin ka paljudel katsetel, eliitkoolide omad tundusid mulle rasked, kuid sisse sain igale poole. Tavakoolide omad tundusid mulle tehtavad ja sain ka sisse. See toimus muidugi ca 10a tagasi. Ikkagi arvan ma, et tunne, et oli raske, ei tähenda, et kindlasti ukse taha jääks. Mina loobusin vist ca 5 koolikohast. Eks siis keegi teine sai omale 🙂

Ühiskatsed ongi väga rasked ja vajab tugevat ettevalmistust. Ainult koolitundidest ei piisa, läbi tuleb võtta ka teemad 5-8 klass.
Laps võiks proovida ka kolmikkatseid, need on kergemad kui ühiskatsed aga jällegi raskemad kui 32kk omad.

#3373637:

Ma tean, et kui laps tuleb olümpiaadilt ja ütleb, et oli väga lihtne, siis on kaks varianti:

1) laps tõepoolest toob sealt maksimumpunktid ära;

2) laps ei saanud aru, mida ülesandes tegelikult küsiti ja kirjutas seetõttu kõik mööda.

Kui laps tuleb ja oigab, et raske oli, siis läks tõenäoliselt suhteliselt hästi. ????

kui laps käis olümpiaadil, siis ta ei pea üldse eliitkoolide 10.kl katsetel osalema, vaid võetakse vastu vaid vestlusvooru põhjal.

Muidugi võivad katsed rasked olla. Mul kodus enam-vähem samasugune laps, kes katsed tegi 3 aastat tagasi ja mitte üheltki katselt ei tulnud tagasi jutuga, et jube lihtsad olid. Isegi mitte 32kk katsetelt. Kolmikkatsetele ja teiste tavaliste gümnaasiumite katsetele ta ei jõudnudki, sai kohe G4 oma esimese eelistuse kooli ja suunale sisse ning rohkem katseid ei teinud. Tegi VHK, 32 ja G4 katsed ja igaltpool sai protsentuaalselt maksimumist suht sarnase tulemuse st umbes 50-70% v.a üks aine G4 katsel, milles sai üle 90% tulemuse tänu valikvastustele ja see ta soovitud suunale kergelt sisse aitaski. Tavalises põhikoolis oli lihtsalt üks tubli ja kohusetundlik viieline, lõpetas kiitusega, õppis täpselt nii vähe ja nii palju kui viieliseks olemiseks vaja oli. Ei olnud üheski aines geenius ja ei käinud olümpiaadidel. Kogu põhikooli aja käis mitmes trennis või huviringis ja teadis, et peab tunnis kuulama ja võimalikult palju ära jõudma teha, muidu jääb trenni ja huviringide jaoks vähe aega. Kuna need ja sealne seltsielu väga meeldisid, siis kool oli lihtsalt üks kohustus, mis tuli ära teha. Praegu tagantjärgi ütleb laps, et põhikool oli väga lihtne, kui kuulasid ja tunnis kaasa tegid ning natukene õppisid, siis polnud mingi vaev teha ära põhikooli lõpueksamid ja olla viieline. Katsete ülesanded olid ikkagi natuke keerulisemad ja isegi kõige tublimal tavakooli lapsel oleks tasunud käia mõnes eliitkoolis ettevalmistuskursusel. Minu laps kâis ja sai kohe aru, et tugevama konkursidga suundadele tal kandideerida ei ole mõtet ning mängis eelistused ringi. Tema klassikaaslaste tulemused katsetel näitasid samuti, et sellised tavalised viielised kõrgema konkursiga suundadele (reaalkallak) sisse ei saanud G4 koolidesse. Sinna said reaalainetes andekad ja olümpiaadidel käivad lapsed.
Kuhugi kindlasti sinu tubli ja viieline laps sisse saab, seda ei pea kartma. Tuleb eelistused õiged panna G4 katsetel või riskida ja ebaedu korral leppida kehvema kooliga lihtsalt. Edukat katsetamist!

#3374127:

Tuleb eelistused õiged panna G4 katsetel või riskida ja ebaedu korral leppida kehvema kooliga lihtsalt.

kui su laps plaanib ikka nelikkatsetele minna, siis õigesti eelistuste panemine on tõesti asi, millele tuleb sel juhul tähelepanu pöörata. mul on kaks last lõpetanud põhikooli ja katsetanud G4 koolidesse. üks sai, teine ei saanud. vanema lapsega saigi tehtud see viga, et ta pani esimeseks eelistuseks gag reaalsuuna, tollal me lihtsalt ei teadnud, et see klass komplekteerub peamiselt olümpiaadidel edukatest. minu oma oli reaalainetest huvitatud ja inglise keel ei olnud eriti tugev, nii see valik sündis. väga vale valik. punktid olid muidu suht head, märksa paremad kui nooremal lapsel, kes mõni aasta hiljem matemaatika-inglise keele suunda kandideeris ja sisse sai. ja kui tahta lihtsalt heasse kooli saada ilma suunaeelistuseta, siis tuleb gag-i rootsi keel valida 🙂 seda pakutakse üsna lahkelt ka neile, kes soovitud suunda ei pääse.

kui eelistuste pingereast veel rääkida, siis on olnud aastaid, mil nt 21. kool võttis vastu need, kellel see oli esimene valik (ja välja jäid paremate punktidega kandidaadid, kes panid selle kooli teiseks). kuidas nad praegu teevad, ma ei tea. kohati tundub, et koolidest ja suundadest nö õige pingerea tegemine on suurem oskus kui katsetel piisava arvu punktide kogumine.

teemaalgatajale võin öelda veel ka seda, et on koole, kes võtavad katsetega vastu pubtalt tunnistuse põhjal ja sinna saab su laps ju kindlasti. nt mustamäe gümnaasium on üks selline. sinna on põhikoolis tublil õpilasel olnul lihtne sisse saada, kuid tegelikult ei ole seal koolis üldse nii lihtne püsida, G2 alustas kolmandiku võrra vähem õpilasi.