Teema: Kas 1500 eur kuus on suur palk?

Mul on ka umbes 1500 kätte palk, väga väikeseks nimetaks seda palka. Väga raske on üksi koos ühe lapsega ära elada ja mingit laristamist ei ole. Isa toetab last üpriski heldelt, tänu sellele on normaalne äraelamine, aga suur see palk nüüd küll ei ole.

1500 ei ole suur ei netos ega brutos. Aga väike see ka ei ole ja on täitsa võimalik ära elada.

#3761519:

Mudugi on 1500 väga suur palk. Mul on 3ülalpeetavat ja paar aastat tagasi ostetud korter, millest ainult kommunaale maksan. Ärge naerge, aga kuu sissetulek on mul 850€. Millest kommunaal 200€ net20€ staarman kanalid 13€ lasteaia maksud 2lapse pealt 50€. Umbes 560€ jääb üle söögi peale ja lastele riiete ja muu vajamineva asjade ostuks. Ühtki laenu ei ole, järelmaksu pole. Kui mul selline palk oleks, siis ei oskakski sellega midagi muud teha kui ainult paneks 500€ kuus kõrvale, sest olen harjunud ja oskan vajalikke asju soodsamalt osta, aga sellist palka näen ma ise reaalselt äki alles 10aasta pärast.

Kõik ei ela kohas, kus kahe lapse lasteaiatasu kokku on 50 eurot. Ime, et selliseid omavalitsusi veel on. Mul lapsed Tallinnas lasteaias käisid, siis oli kahe lapse lasteaiakulu u 200 eurot kuus (see oli enne seda, kui linn toiduraha osaliselt kompenseerima hakkas). Nii et kõik oleneb ka elukohast, see, mis ühes kohas on OK, on teises kohas, ääri-veeri äraelamiseks sobiv. Juba kinnisvara hinnad on kordades erinevad.

#3761878:

#3761255:

Tallinnas väike, mujal Eestis okei.

Tallinnas maksab liiter piima ja paar sokke kaks korda rohkem kui mujal Eestis?

Pigem vastupidi, aga Tallinnas jälle mingid muud asjad kallimad kui mujal.
Maksin just lapse autokooli arve ära ja minu suureks üllatuseks oli Tln hind u 150  € kõrgem kui nt Pärnus. Teater, kino, söögikohad – see kõik on päälinnas kallim. Olgu, sa ütled, et need pole vajalikud kulutused, aga ka laste huviringid on Tln oluliselt kallimad ja tasuta ei saa üldse midagi.

#3761878:

#3761255:

Tallinnas väike, mujal Eestis okei.

Tallinnas maksab liiter piima ja paar sokke kaks korda rohkem kui mujal Eestis?

Üürid on väikelinnaga võrreldes mitu korda kõrgemad ja eks kinnisvara hinnad ostuks samuti.

Mul oli pikemat aega mitu töökohta ja siis pigem tundus kui mitte-midagi-erilist-palk, kõik kulus ära, eks natukese sai säästa ka. Peale lapse saamist ja tööle tagasi osalise tööajaga minekut tundub täitsa hea, tahaks sedagi saada.   Hea see, et vahepeal õnnestus kodulaenu makstud ja auto vahetatud, nüüd saab ka vähemaga hakkama.

1500€ bruto on korralik palk. Mediaanpalk on meil pea 20% väiksem. Keskmise kahe lapsega pere netosissetulek koos lastetoetustega on meil u. 2100-2200€. Pooled peavad vähemaga toime tulema, pooled teenivad rohkem. 1500€ bruto on oluliselt rohkem. Kui ei oska sellega elada nii, et raha üle jääks, siis tuleks tõsiselt peeglisse vaadata.

#3764328:

Mul ainuüksi kahe lapse lasteaia kulu 1200.-, mõlemad ühes Tallinna eralasteaias, sees söögid, huvialaringid ja väljasõidud.

Kas eralasteaed on sinu hinnangul valik või möödapääsmatu kulutus?

#3764711:

Meil on ju ka maailma suurim üksikemade osakaal. Üksi lapsi kasvatades on see väga väike palk.

Ka üksi lapsi kasvates ei ole ju automaatselt teise vanema rahaline tugi puudu. Sõna otseses mõttes üksikemasid, kelle lapse isa on teadmata, on siiski marginaalne hulk.

#3764782:

#3764741:

Ka üksi lapsi kasvates ei ole ju automaatselt teise vanema rahaline tugi puudu.

Sageli siiski on puudu või on see tugi marginaalne. Siit aina loen, kuidas iga senti saetakse, mida lastele maksta vaja on. Kahe sissetulekuga perekonna sissetulekuga ei saa võrrelda.

See ei ole ju nii lihtne üksühene seos, et kahe vanemaga on raha rohkem. Esiteks, ka kahe vanemaga peres võib ainult üks teenida. Teiseks, ennekõike oleneb kõik sellest, mitu ülalpeetavat on palgateenija kohta – ühe lapsega üksikema on ilmselgelt oma 1500eurose palgaga paremas seisus kui nelja lapsega pere, kus mõlemad vanemad 1500€ teenivad.

#3764782:

Sageli siiski on puudu või on see tugi marginaalne. Siit aina loen, kuidas iga senti saetakse, mida lastele maksta vaja on.

See sageli tugi marginaalne tundub olema probleemi ohtra kajastamise tõttu tekkinud väärmulje. Statistikaameti andmetel elas 2019a allpool suhtelise vaesuse piiri u. 27% ühe täiskasvanuga lastega perekondadest. Teisisõnu ülejäänud 73% netosissetulek oli vähemalt 911€ või rohkem (suhtelise vaesuse piir korda 1,3, et ka vähemalt ühe alla 14 aastase lapse osa oleks hulka arvestatud). Et mediaan-netopalk samal aastal oli 948€ ja enamus üksikvanemaid on naised, kellede sissetulek on teadupärast palgalõhe jagu veel väiksem, tuleb oletada, et enamus üksikvanemaid sai oma laste jaoks piisavalt suurt elatist, või muidu elanuks enamus neist suhtelises vaesuses. Teisiti sõnastades mediaansissetulek on summa, millest 50% inimesi teenib rohkem, 50% vähem. Üksikvanematest enam kui 70% sissetulek (palk, lapsetoetus ja elatis) oli mediaani juures või ületas seda. Keskmise üksivanema sissetulek ületab keskmise kooselava paari oma. Ainuke viis kuidas see võimalik saab olla, on et keskmine lapse lahuselav vanem loovutab olulise osa oma sissetulekust.

Muuseas 27% suhtelises vaesuses olemist ei tähenda veel, et 27% ei saanud oma lastele elatist. Ka lapsele elatist saades langes vanem koos lapsega suhtelisse vaesusesse, kui tema enda brutopalk oli alla 14 aastase lapse puhul 600€ või vähem, üle 13 aastase lapse puhul 800€ või vähem. Kui ta lastetuna oma palgast elades niikuinii vaesuses oleks elanud.

Mida statistika aga ei kajasta on elatist maksvate vanemate vaesus. Alla mediaanpalga teeniva vanema puhul tähendab juba ühele lapsele seadusega nõutud elatise maksmine suhtelisse vaesusesse sattumist. Juba kahele lapsele seadusega määratud elatise maksmiseks peab aga teenima selgelt üle keskmise palka, et mitte vaesusesse langeda. 1500€ brutopalgast selleks täna enam ei piisa.

#3765913:

#3765833:

Mida statistika aga ei kajasta on elatist maksvate vanemate vaesus.

Suurem osa mehi jätab siis küll elatise maksmata, kui sissetulek on napp, aga kuskil vaesuses ei ela. Ikka üksikvanemad, kellest on üle 90 protsenti naised, on need vaesed.

Tõesta. Ma selgitasin just statistikaameti andmetele toetudes, et üksikvanemad, vaatamata vaesusriskile, elavad hoopiski märgatavalt paremini, kui avalik arvamus seda paista laseb. Et üle 70% üksikvanemate sissetulek on parem, kui pooltel Eesti palgatöötajatel, mis viitab sellele, et enamus neist saab oma lastele elatist. Selgita nüüd, millele sinu väide tugineb.

#3765939:

Minu väide tugineb sellel, et kuigi sissetulek võib olla suurem, siis üksi on siiski raskem toime tulla kui mitme sissetulekuga perekonnas. Elatis, mis makstakse, ei ole nii suur, et kompenseeriks teist töölkäivat inimest perekonnas. Üksi peab leidma eluaseme, maksma laenu, seda üleval pidama. Kuigi sissetulek võib olla suurem, on ju ka kulutused suuremad ja kokkuvõttes elatakse vaesemalt.

2020 aastal avaldatud lastele tehtavate kulude uuring näitab just vastupidist pilti. Täna seadusega kehtestatud elatis on piisavalt suur, et katta pea täielikult kõik lapse vajadused, nii et lapsega elava vanema enda vahendid vabanevad lapse arvelt jõukama elu elamiseks, kui ta vaid enda palgast üksi elades seda endale lubada saaks. Ka statistikaameti vaesuse kohta käivad andmed näitavad, et elatisi pigem makstakse ja üksikvanemate vaesuse tase on märgatavalt väiksem, kui see avaliku arvamuse põhjal olema peaks. Võibolla ehk elataksegi vaesemalt, kui teise lapsevanemaga ühises peres elades, kuid ometi jõukamalt, kui päris üksi. Üksi elav elatise maksja aga elab igas mõttes vaeselt. Viimane võib ka olla põhjus, miks ei minda kõigepealt lahku, et alles siis endale uut kaaslast otsida.

#3766006:

#3765949:

Üksi elav elatise maksja aga elab igas mõttes vaeselt

Võib olla, aga ise ei tea ühtki sellist inimest, ilmselgelt on neid küllaltki vähe. Mehed jooksevad ikka uue naise juurde, mitte selleks minema, et üksi elada. Naised mõnikord jätavad ka mehed teise mehe pärast maha, aga seda juhtub märgatavalt harvem.

No ma ei tea. Statistikaamet selle sama andmestiku pealt jälle ütleb, et üksikvanemaid elab rohkem vaesuses kui lastega peresid.

#3766082:

#3766069:

No ma ei tea. Statistikaamet selle sama andmestiku pealt jälle ütleb, et üksikvanemaid elab rohkem vaesuses kui lastega peresid.

Kõige rohkem vaeseid ongi üksikvanemate hulgas, kes üksi lapsi kasvatavad. Mina pole selle vastu vaielnud. Üks teine inimene väidab, et ikka elatise maksjad on jube vaesed, aga üksinda lapsi kasvatavad naised püstirikkad, sest neile makstakse elatist.

Vabandust, ei saa isegi aru, miks ma sind tsiteerisin. Kirjutasin ikka just temale vastuseks.