No ega see luti- ja mähkmeteema üksi nüüd mingi eriline näitaja pole.
Minu laps läks lasteaeda ja sai talvel 3 a. Lasteaeda minnes rääkis täiesti vabalt kõik asjad ära, suutis vabalt jutustada ümber raamatute sisu või mitme päeva eest toimunud sündmusi, sõnavara oli meeletu. Riietus pea täiesti ise, ainult jope luku alguse ja paelte sõlmimisega oli vaja abi. Aga kõik sukkpüksid-kombed-botased jne sai ise selga ja seljast ära. Oskas ise minna WCsse, ajada oma asjad, pühkida (pärast pissimist), pesta ja kuivatada käed. Sõi ilusti ja puhtalt, lusikat hoidis juba õigesti. Nuuskas ise nina. Tundis käitumisreegleid, oskas asju jagada, oma korda oodata. Mõtles tohutu fantaasiaga igasugu rollimänge välja, organiseeris teisi lapsi mängima (aga oskas ka koostööd teha ja teiste, üldjuhul küll muidugi suuremate laste antud mängijuhiseid järgida — ta eakaaslased lihtsalt ei rääkinud üldjuhul veel nii palju ega võtnud ühismängude organiseerimise initsiatiivi). Sõitis kaherattalise tõuke- ja jooksurattaga. Ronis väga osavalt.
Aga kui pidevalt taga ei ajanud, siis pissilemineku unustas alalõpmata ära ja üldse tegi kergesti püksi, kuigi muidu ju suutis ennast WCs täiesti ise teenindada. Ning magades kippus piss püksi tulema. Nii et uneajaks ja kodust väljaspool, kus pissiloigud oleksid olnud väga ebamugavad, panin talle ikkagi mähkme.
Ja kodus uinus ta lutiga kuni 3-aastaseni ning vahel pistis ka päevaajal korraks luti suhu. Ma ei pidanud üldse vajalikuks seda harjumust iga hinna eest võõrutada (kodust välja lutte ei viinud pärast 1 a sünnipäeva). Loobus ise vavatahtlikult, kui valmis oli.
Nii et ainult mähkmete või luti järgi ma küll laste arengutaset ei otsustaks, seal on ikka palju muid faktoreid ka. Ja lapsed arenevad eri aspektides erinevalt.
Ma vaatan praegu oma noorema lapse pealt samuti, et muudes asjades on ta oma vanuse kohta kindlasti üle keskmise asjalik, arukas ja oskaja, aga potitamine edeneb selgelt alla keskmise, ehkki ta on alates 8 kuu vanusest järjekindlalt potil käinud. Aga ta lihtsalt ei soovi vajadusest märku anda, omal initsiatiivil potile minna ja märjad püksid teda absoluutselt ei sega — tee siis, mis tahad ja olgugi vanust juba mitu kuud üle kahe. Et kui mingi mähkmejutu järgi otsustada, siis tõesti, ongi nagu mingi totuke või saamatu. Aga igasugustes muudes asjades absoluutselt ei ole.
Ja üldsegi, kui 2-aastastel on mõnekuune vanusevahe veel mingigi tähendusega, siis paari aastaga see tasandub ära. Muidugi jäävad individuaalsed erinevused, üks laps on taiplikum, teine osavam, kolmas musikaalsem jne, aga igatahes määrab juba aasta-paari pärast seda tunduvalt enam geneetika ja keskkond, mitte enam see, et üks on sündinud oktoobris ja teine mais. Kui Su laps just tõesti mingiks geeniuseks ei osutu, siis ega ta eakaaslaste seas lolliks ei jää. 🙂 Need imikute ja paariaastaste laste võrdlemised, et kes juba istub ja kes räägib ja kes potil käib ja kellel mitu hamnast on, on niikuinii rohkem vanemate enesetunde teema, mitte sisuliselt oluline küsimus — normintellekti ja normfüüsisega lapsed hakkavad seda varem või hiljem tegema niikuinii kõik ning 30-aastasena on täiesti suva, kas sa said mähkmevabaks 1,5- või 4-aastasena, ütlesid esimese sõna 8 kuu või 2 a vanuses, oskasid sukkpükse jalga sikutada kahesena või viiesena.
