Teema: Kas 31-aastasena on veel võimalik??

#3053700:

Tere,

Läksin hiljuti lahku elukaaslasest, põhjus lihtne: erinevad soovid elult. Nüüd olen 32-aastaselt üksi ja mõtlen, kas selles vanuses üldse on võimalik ühel naisel endale veel kedagi leida, kellega pere luua või on juba lootusetult hilja? Kas kellelgi oleks mõni julgustav lugu rääkida sellel teemal? Praegu tundub eluline seis tiba nutune ja kahtlusi on palju, ei teagi kuidas või mismoodi edasi talitada.

Ikka on võimalik. Viska aga õnged vette (kuulutused tutvumisportaalidesse) ja vaata mis näkkab. Prügikala viska vette tagasi.

#3053706:

Ilmselt loll küsimus aga kas ilma tutvumiskuututuste ja rakendusteta tänapäeval enam ei tutvutagi?

Ei.

30ndate algus on just väga hea. Enamasti on inimesel selleks ajaks finantsiliselt jalad all, ei sõltu enam vanematest või kellestki kolmandast. Oled välja kujunenud, on hobid. Tead, millise inimesega klapid, millisega mitte. Samas oled veel piidavalt noor, et võtta ette uusi asju, tutvuda uute inimestega. Naudi parem seda vallalise aega. Enesega rahul olev inimene tõmbab vastassugupoolt paremini ligi kui paaniliselt partnerit otsiv.

#3053700:

Tere,

Läksin hiljuti lahku elukaaslasest, põhjus lihtne: erinevad soovid elult. Nüüd olen 32-aastaselt üksi ja mõtlen, kas selles vanuses üldse on võimalik ühel naisel endale veel kedagi leida, kellega pere luua või on juba lootusetult hilja? Kas kellelgi oleks mõni julgustav lugu rääkida sellel teemal? Praegu tundub eluline seis tiba nutune ja kahtlusi on palju, ei teagi kuidas või mismoodi edasi talitada.

Kus linnas elad?
Võin soovitada kohti, kus on toredad inimesed, kellega tutvuda 🙂

Jumalad, mujal maailmas on taiesti normaalne 30ndates vallaline olla – ega ei pea kahekumneaastaselt kohe abielluma, kolm last ja ebasobiva mehega elu lopuni. Peaasi, et mees on, eks.
Rohkem vaarikust ja enese vaartustamist, naised.

#3053700:

Tere,

Läksin hiljuti lahku elukaaslasest, põhjus lihtne: erinevad soovid elult. Nüüd olen 32-aastaselt üksi ja mõtlen, kas selles vanuses üldse on võimalik ühel naisel endale veel kedagi leida, kellega pere luua või on juba lootusetult hilja? Kas kellelgi oleks mõni julgustav lugu rääkida sellel teemal? Praegu tundub eluline seis tiba nutune ja kahtlusi on palju, ei teagi kuidas või mismoodi edasi talitada.

Mis selle vanusel viga siis on? Täiesti ok ju pere luua.

vanust oli 35, seljataga 10a abielu ja olemas 3 toredat last, olin olnud üksik juba 5a, kui sain omale uue silmarõõmu töölt 😉 Õigem oleks öelda, et tema leidis mind, sest ta nägi tõsist vaeva minu südame võitmiseks. Seega ära nüüd küll pead norgu lase! Kui lahkuminek värske, on kindlasti masendus suur, kuid nüüd tuleb elada endale ja tegeleda asjadega, mis sul silmad särama panevad.

Ma ise sain oma mehega tuttavaks, kui olin 30. Enne seda olin aastaid üksi elanud, mulle meeldis üksi, ei kavatsenudki kunagi kellegagi kokku kolida, suhteid muidugi oli. Aga oma meest kohates käis üks klõps ära ja paari nädala pärast olime kokku kolinud, nüüd läheb 12. aasta koos. Nii et ma ei alahindaks 30ndate eluaastate võimalusi.

Mul on päris paljud tuttavad elukaaslase leidnud just 30ndates ja siis alles pere loonud.

#3054011:

Ettevaatlikuks teeb see, et pole ammu tulnud uute meesterahvastega tutvuda ja olen palju kuulnud, et valetatakse. A la stiilis, et ollakse vaba aga tegelikult kodus naine ja lapsed. Kena kuulda, et on veel neid, kes 30ndates endale on suutnud pere luua, sest mulle on viimasel ajal jäänud mulje, et kui 30ndaks eluaastaks seda pole teinud, siis oled nagu maha kantud juba.

Mis sajandus sa elad oma mõtetes? Tänapäeval on pigem see suund, et pere luuaksegi 30+. Kui ma vaatan enda 30le lähenevaid töökaaslasi, siis keegi ei kiirusta ega tunne end ka kuidagi maha kantuna. Mulle endale tundub tutvusringkonda vaadates, et need mõistlikumas vanuses (kui sarved maha joostud, elu paigas – töö, kodu jne) loodud suhted jäävad suurema tõenäosusega püsima, siis on ka mehed jõudnud sellesse ikka, et kui lapsed saadakse, siis on neist isadena ka asja. Ei ole enam seda hilispuberteedi tormakust ja eneseotsimist, 30ndates inimesed on enesekindlamad, rahulikumad, teavad, mida elus tahavad, on välja kujunenud isiksused.

Natuke litsakas peab olema kuid mitte päris.

#3054029:

Olen 36 aastane mees. Kui soovid tutvuda, siis kirjuta veiks@online.ee.

Selline veiks kõlab muidugi jube ahvatlevalt.

#3053700:

Nüüd olen 32-aastaselt üksi ja mõtlen, kas selles vanuses üldse on võimalik ühel naisel endale veel kedagi leida, kellega pere luua või on juba lootusetult hilja?

Muidugi hilja, selles vanuses minnakse ju pensionile juba.

#3053700:

Tere,

Läksin hiljuti lahku elukaaslasest, põhjus lihtne: erinevad soovid elult. Nüüd olen 32-aastaselt üksi ja mõtlen, kas selles vanuses üldse on võimalik ühel naisel endale veel kedagi leida, kellega pere luua või on juba lootusetult hilja? Kas kellelgi oleks mõni julgustav lugu rääkida sellel teemal? Praegu tundub eluline seis tiba nutune ja kahtlusi on palju, ei teagi kuidas või mismoodi edasi talitada.

Kas sa elad kuskil maakohas, kus abiellusid kõik tüdrukud oma keskkooliaegse “musiga”? Esimest korda kuulen, et tänapäeva noored arvavad, et 32 on vana kaaslase leidmiseks. Enamik ei taha lastest kuuldagi 20ndates ja paljudel pole suhet ega midagi, reisitakse ringi, elatakse välismaal, käiakse ülikoolis, tehakse karjääri, keegi ei taha, et “boyfriendi” olemasolu teda mingis linnas või riigis kinni hoiaks. 90ndatel võis see nii olla, et 32aastane naine pidi teise ringi mehi otsima minema, aga tänapäeval? On noori, kes seksisid esmakordselt alles 20ndate lõpus ja pole kaugeltki laste saamiseks valmis. Ma eriti ei usu, et sa 32 oled, see on nii vanainimese jutt, et 30ndates inimene on liiga vana.

Mina tutvusin oma mehega 31 eluaasta lõpus. Väga hea aeg:) Lapsi ei soovi.

#3054329:

#3054229:

#3054029:

Olen 36 aastane mees. Kui soovid tutvuda, siis kirjuta veiks@online.ee.

Selline veiks kõlab muidugi jube ahvatlevalt.

Perekooli Veiks

Või Verekooli Peiks