Esileht Koolilaps Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 113 )

Teema: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Täpselt selline suhtumine põhjustabki seda, et seitsmeaastane röögib ja märatseb (eeldusel, et pole vaimselt haige), kümnesena saadab õpetaja p…i, 13-aastasena tõmbab raugalt käekoti ja paneb jooksu ja 20-aastaselt sõjaväkke minnes saadetakse ambulantsi ja kurdab seal psühhiaatrile või kaplanile, et tal \”läksid närvid läbi\” kuna seersant käskis ajamata habeme või viksimata saabaste eest 25 kätekõverdust teha.[/tsitaat]

Taolise käitumise põhjus on lapsevanemate ükskõiksus lapse suhtes, laiskus, mugavus ja probleemide lahendamine rihmaga. Seda on uuritud, et kuritegelikule teele kalduvate laste vanematel pole oma jaoks aega olnud või halvemal juhul on neid kodus lausa alavääristatud. Ehk lühidalt kokku võttes on need lapsed kõik nn tööõnnetused -nad on sünnitatud perre, kus neist keegi ei hooli.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Taolise käitumise põhjus on lapsevanemate ükskõiksus lapse suhtes, laiskus, mugavus ja probleemide lahendamine rihmaga. Seda on uuritud, et kuritegelikule teele kalduvate laste vanematel pole oma jaoks aega olnud või halvemal juhul on neid kodus lausa alavääristatud. Ehk lühidalt kokku võttes on need lapsed kõik nn tööõnnetused -nad on sünnitatud perre, kus neist keegi ei hooli. [/tsitaat]
See mittetegelemine on ainult üks võimalik põhjus.Kahtlemata on paljude puhul põhjuseks ka totaalne ninnunännutamine jne.
20-tel ja 30-tel aastatel, isegi kohati peale sõda polnud vajadusel vitsakimbu või püksirihma tutvustamine mingi tabu aga miskipärast inimesed oma maja uksi väljudes lukku ei keeranud (v.a. suuremad linnad ja ka sis vastavad tänavad vms.)vaid panid luua uksele. Äkki muuhulgas ka seetõttu, et mingi sigadusega vahelejäämise korral löödi teinekord tagumik viilikirja, mitte ei saadetud \”psühholoogi\” juurde \”vestlusele\”?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
elenna

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

[small]Sapiens kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kuidas aitab peks lapse järgmist jonnihoogu vältida? See on eesmärk, eks?

Kas kokkuvõttes hirm oma ema-isa ees peaks olema siis suurem kui see mingi x tunne, mis teda endast välja ja jonnima ajab? Nii või?
[/tsitaat]Ei, eesmärk ei ole hirmu tekitamine või jonni täielik keelamine. Eesmärk on peatada liialdatud käitumine ja õpetada \”kuidas oma tunnete ja eluga inimlikult ja rahulikult toime tulla\”.

Please wait...
Postitas:
Sapiens

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

[small]elenna kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Sapiens kirjutas:[/small]
Ei, eesmärk ei ole hirmu tekitamine või jonni täielik keelamine. Eesmärk on peatada liialdatud käitumine ja õpetada \”kuidas oma tunnete ja eluga inimlikult ja rahulikult toime tulla\”. [/tsitaat]

Peksmine, laksimine või sellega hirmutamine ei ole ju õpetamine.
Laksu andmine ei anna mingit õpetust, ei selgita, ei vii arengut edasi. Ma saan aru,et sa arvad laksu peatavat jonnihoogu – nii, lapse ehmub hetkeks vait, teisel korral see enam ilmselt ei toimi. Vaja on ikka tekkepõhjusega tegeleda.
Ja seda teeks rahulik, eakohane ja tark õpetus! Rääkimine-selgitamine jms
Laksu ja peksu andvat vanemat ei pruugi laps enam eriti usaldadagi.

Füüsiline vägivald ei ole õigustatud. Meie riigis, meie ajal. Selles mõttes ei ole siin, vähemalt minuga, midagi edasi arutada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

See mittetegelemine on ainult üks võimalik põhjus.Kahtlemata on paljude puhul põhjuseks ka totaalne ninnunännutamine jne.
20-tel ja 30-tel aastatel, isegi kohati peale sõda polnud vajadusel vitsakimbu või püksirihma tutvustamine mingi tabu aga miskipärast inimesed oma maja uksi väljudes lukku ei keeranud (v.a. suuremad linnad ja ka sis vastavad tänavad vms.)vaid panid luua uksele. Äkki muuhulgas ka seetõttu, et mingi sigadusega vahelejäämise korral löödi teinekord tagumik viilikirja, mitte ei saadetud \”psühholoogi\” juurde \”vestlusele\”?[/tsitaat]

Kurjategijatel on reeglina fooniks väärkohtlemine lapsepõlves. Jah, tõsi, mõnikord võib ninnu-nännutamine olla ka teatud väärkohtlemise liik. Aga seda tüüpi nännutamist polegi siinsed rihmavastased ju soovitanud. Pigem ikka see, et tunne siiralt huvi, mis lapsel mureks ja aita tal see lahendada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
elenna

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

[small]Sapiens kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]elenna kirjutas:[/small]
Peksmine või sellega hirmutamine ei ole ju õpetamine.[/tsitaat]Ma pole rääkinud peksmisest ega sellega hirmutamisest. Väitsin, et mõnele lapsele võib üks laks olla kainestav – seejärel saab hakata talle õpetama, kuidas edaspidi oma jonnihooga paremini toime tulla.
No näed, oma kommentaari muutes/täiendades oled jõudnud minuga sama mõtteni.

Please wait...
Postitas:
Sapiens

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

Minu postitus oli vastuseks teemale laiemalt, teemaalagatajale ja peksu soovitajatele eelkõige.

Ma panen end lapse olukorda – kas keset kõikehaaravat tunnetetulva saabuva laksu peale oleks paukselt võimalik ümber lülituda koostööle, uue õpetuse vastuvõtmisele? Ei ole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

Olen kasvanud rihmaga ja ei ole sugugi kriminaal vaid oma eluga väga hästi toimetulev kahe lapse ema. Tagantjärgi võin vaid öelda, et mul oli äärmiselt tore lapsepõlv, need paar \”sirakat\” pole varem meeles olnudki, kui alles seda teemat lugedes. Ju siis läksid õigesse kohta:)

Oma vanemaid austan ja armastan südamest, see karistusmeetod pole meie suhetes küll midagi rikkunud, mis peaks olema osade siinsete kommentaaride jätk.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

Oma lapsi peksad ka?
See oli eelmise sajandi tase, nüüd enam ei peksta lapsi. Uued väärtused, uued ajad, uued kombed ja reeglid, isegi seadus –

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus

§ 31. Lapse kohtlemise üldpõhimõte
(1) Igat last tuleb alati kohelda nagu isiksust, tema omapära, iga ja sugu arvestavalt.

Lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist.

Kui pekstakse ilma kehalise kahjustuseta, siis küll…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Oma lapsi peksad ka?
See oli eelmise sajandi tase, nüüd enam ei peksta lapsi. Uued väärtused, uued ajad, uued kombed ja reeglid.[/tsitaat]
Lamba mentaliteet – et nüüd on uued ajad ja Brüsselist uued käsud.
Ei kahtlegi, et kui lasteaedades käsitaks näidata kahe mehe anaalvahekorda, et juba varakult kasvatada \”tolerantsust\” jne, siis oleks su argumendid samad – uued väärtused, uued ajad jne.

Erinevus rikastab!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Lamba mentaliteet – et nüüd on uued ajad ja Brüsselist uued käsud.
Ei kahtlegi, et kui lasteaedades käsitaks näidata kahe mehe anaalvahekorda, et juba varakult kasvatada \”tolerantsust\” jne, siis oleks su argumendid samad – uued väärtused, uued ajad jne.

Erinevus rikastab![/tsitaat]

Lastekaitse seadus kehtib alates 1993, Brüsselist nägime siis vaid und 🙂
Muust jutust ei viitsigi aru saada. Peks rikastab, teooriast kohe kindlasti mitte. Peks ei rikasta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen kasvanud rihmaga ja ei ole sugugi kriminaal vaid oma eluga väga hästi toimetulev kahe lapse ema. [/tsitaat]

Palun kasuta elementaarset loogikat. Ega sa ometi tõsimeeli ei arva, et kui hobused on loomad, siis kõik loomad peavad omakorda ka hobused olema?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
kriit

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

Ma reeglina kommenteerin harva, kuid tunnen, et pean midagi ütlema.
Esiteks muidugi seda, et lapsed ja elusituatsioonid on teadagi erinevad. Lastele ei anta sünnitusmajast kaasa juhist, millest ei tohi kõrvale kalduda. Nt mina olen oma 3-aastast hüsteeriliselt karjuvat/jonnivat last püüdnud kallistada (üldsegi mitte mingist headusest, vaid puhtast huvist, et kas töötab), ei töötanud. Laps siples veel hullemini (ei, mitte 30 sekundit, vaid umbes 2 minutit) ja ma lasin ta lahti, sest see tundus hetkel samasugune vägivald, kui nt rihma andmine.
Teiseks – olen jälginud 2 aastat järjest leopardiema Darlat. Mida ta tegi väänikutega, kes ülekäppade läksid? Istus peale. Väga konkreetne ja üheselt mõistetav käitumine. Leian, et inimestemaailmas sõltub see nii vanemast kui lapsest, millist käitumist valida (no kas ignoreerimine, laks vms), aga no asi peab olema üheselt selge – lapse käitumine ei ole aktsepteeritav ja see arvamus edasikaebamisele ei kuulu. Ma isiklikult ei leia, et lapsevanem peaks olema mingi tola, kes lõputult räägib ja seletab. Kui see ei mõju, siis tuleb karmimad abinõud tarvitusele võtta.
Kolmandaks – autoriteet peab olema paigas. Meil oli koolis kunagi üks õpetaja, kes andis tunde suurematele klassidele, kuid kes asendas kord üht meie õpetajat. Selle õpetajaga käis kaasas lugu, kuidas ta olevat kord kahel, tunnis rääkival poisil, kratist kinni võtnud ja nende pead täie hooga kokku löönud. Halb? Muidugi! Aga tema tunnis polnud sellest ajast mitte ühtegi kobinat.
Et siis kogu mu pika jutu mõte oli see, et vanemad ei peaks olema tolad, kes püüavad vältida ja kohanduda ja rääkida-rääkida. Asjad tuleb paika panna. Mul ei ole midagi selle vastu, kui laps üksi oma toas karjub ja hüsteeritseb, aga kui see häirib teisi, siis tuleb selline käitumine lõpetada kohe ja konkreetselt.
Ja ma lõpetuseks tervitaksin kõiki neid, kes siin räägivad mingitest seadustest ja muust jurast. Loomulikult, ma kirjutan kahe käega alla mõttele, et kurjategijad on pärit lapsepõlvest, aga mis siis, kui veel ei ole hilja? Kui vanal ajal ülejäänud külamehed vargapoisile korraliku kitli andsid, siis ta, eeldusel, et ta tahtis samas kohas ka tulevikus elada, enam sellist asja ei teinud. Tänapäeval oleks nad kõik kinni pandud, ok, tingimisi saanud. Aga kas te laiemalt ka näete? Mitte üksikisiku, vaid ühiskonna seisukohalt? Üksikisiku kohapealt oli see räige vägivald, kuid ühiskond sellega võitis.

Please wait...
Postitas:
pr

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen kasvanud rihmaga ja ei ole sugugi kriminaal vaid oma eluga väga hästi toimetulev kahe lapse ema. Tagantjärgi võin vaid öelda, et mul oli äärmiselt tore lapsepõlv, need paar \”sirakat\” pole varem meeles olnudki, kui alles seda teemat lugedes. Ju siis läksid õigesse kohta:)

Oma vanemaid austan ja armastan südamest, see karistusmeetod pole meie suhetes küll midagi rikkunud, mis peaks olema osade siinsete kommentaaride jätk.[/tsitaat]

Kas usud, et kui need peksukorrad oleks ära jäänud, poleks sinust saanud oma eluga hästi toimetulevat kahe lapse ema? 🙂 Me ei saa seda muidugi kuidagi kontrollida aga mul on siiski kuri kahtlus, et oleks vast ikka.

Ja kui siit edasi minna, siis – \”need paar sirakat\”, kas neil ikka on nii elusaatusi muutev jõud? Minu seisukoht on taas, et vast mitte ja kui mitte, siis milleks need? Ma tõesti ei tea ühtegi keerulist last, kes heaks ja mõistlikuks oleks pekstud. Tõsiste probleemide (olge nüüd ikka normaalsed – paar jonnihoogu ja trampimist pole veel tõsine probleem!) tekkides on ikka muust abi/leevendust saadud. Ja tõesti, pole olemas alati ja kõigile toimivate juhistega lapsekasvatamise käsiraamatut.

Please wait...
Postitas:
kaks poega paadis

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

Seadused on ühiskondlik kokkulepe, ehk siis oleme üldisi huve silmaspidades otsustanud, et me ei peksa oma lapsi, ei korralda omakohut, ei põleta alet jne
Nii nagu jutt seadustest tundub sulle jura, tundub jutt mistahes imetajate käitumisest omal järglastega või 150 aasta tagune külaühiskonna inimsuhete eeskujuks võtmine mulle väga kahtlane ja meelevaldne.

Paljudel siikõnelajatel oleks nagu ainult kaks valikut – kas \”ninnu-nännutada\” või rihma anda.
Täiesti halvav hirm tuleb peale, kui mõtlen sellistest üheplaanilistest, rumalatest ja kurjadest emadest, naistest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

Täiesti normaalne käitumine. Üks 7-aastane ägestus ja elas oma viha välja. No ja siis? Osad meist on emotsionaalsemad kui teised. Vabandage täiskasvanud, kas teie mitte kunagi ei vihasta, ei solvu, ei ägestu, ei ütle teisele halvasti? Mis vahet seal on, kui 7-aastane karjus või kui täiskasvanu sähvas sapiselt salvava kommentaari teise inimese pihta? Võib-olla peaks kõik sellised täiskasvanud ravile viima, medikamendid peale panema?

Please wait...
Postitas:
Maxine

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

Siin pole midagi vaielda. Oma lapsi füüsiliselt (kehaliselt) karistavad lapsevanemad on ilmselgelt vähese haridusega rumalad inimesed, kel puudub analüüsivõime ja laiem silmaring ehk teadmised ja oskused lapsega inimlikul viisil toime tulla. Kui me vaatame arenenud riike, kus laste füüsiline karistamine on juba ammu olnud keelatud ja karm kuritegu ning ka ühiskonnas laiemalt taunitud ning võrdleme seda elanike toimetulekuga erinevates riikides, siis on suur vahe selgelt näha. Kodune kasvatus ja sealt alguse saav suhtumine endasse (eneseväärikus) ning kaaskondlastesse on otseses seoses inimese toimetulekuga edaspidises elus. Meil võtab selle arusaamiseni jõudmine aega veel vähemalt ühe põlve kui mitte rohkem. Ehk siis veel vähemalt ühe põlve jooksul jooksevad meie nn majanduspõgenikud massiliselt neisse hästi arenenud riikidesse mõistvat suhtumist otsima.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

minu 7-aastane poiss jonnib ka. peab tunnistama, et palju harvem küll kui mõned aastad tagasi. jonnituuri ajal istub ta oma toas ja lihtsalt nutab kõva häälega, vahepeal kisab kõigile, mis ta neist arvab. jonnist ta ise välja tulla ei oska, kui on umb 20 minutit kisanud, siis lähen tema tuppa, hakkan tal selga sügama vms ja nutuhoog on kui peoga pühitud. peale seda umbes paar, kolm nädalat rahulik.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

no kui ta seda kodus teeb, siis paluksin tal tema tuppa minna ja jonnigu seal kuni ära tüdineb.
Hiljem püüaksin selgitada, mis nende jonnihoogude taga tegelikult on.

Kui selline jonnihoog on avalikus kohas, siis on küll tegu psühholoogi pärusmaaga.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

Kui me vaatame neid nn arenenud riike, siis seal ongi väga hästi näha vabakasvatuse viljad. Seal on lapsed nagu metsloomad. Lapsed pannakse õhtul kell 7 magama (voodisse), et vanemad saaks natuke oma aega. Sisuliselt nagu paned metslooma puuri, kui soovid oma asjadega tegeleda. Külla kaasa lapsi eriti ei võeta, sest sellised lapsed hüppavad poriste saabastega pererahva magamistoas voodis ja tõmbavad pesusahtlid põrandale kummuli.
Lapsed ei ole oma arengutasemelt võrdsed täiskasvanutega. Täiskasvanu peab selgitama ja piirid paika panema, mida sobib ja mida ei sobi. Muidugi tuleb alustada rahuliku rääkimisega. Aga pikalt ei ole täiskasvanul ka otstarbekas oma aega seletamise peale kulutada. Kui ikka laps sõnadest aru ei saa, siis võib ka vitsaga nähvaka ära tõmmata. Ka loomariigis ema naksab ülekäte läinud kutsikat. Hele kiljatus, aga tekib seos: keelatud tegevus=valuaisting.
Hüsteerilised kasvatusteoreetikud, peksu (püksirihmaga korralik nüpeldamine) ei tasu siiski panna samasse ritta vitsanähvakaga või tutistamisega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] peksu (püksirihmaga korralik nüpeldamine) ei tasu siiski panna samasse ritta vitsanähvakaga või tutistamisega. [/tsitaat]

signaal on ikkagi sama = vanem kutsub last korrale läbi valuaistingu

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Palun kasuta elementaarset loogikat. Ega sa ometi tõsimeeli ei arva, et kui hobused on loomad, siis kõik loomad peavad omakorda ka hobused olema?[/tsitaat]

Lihtsalt ei talu neid ärahellitatud jõmpsikaid, kes teevad, mida tahavad. Jonnivad, röögivad kui ainult pähe tuleb. Pole neil ainugi, mis on vits (alati pea pea kasutama, piisab kui on kapi otsas).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Täiesti normaalne käitumine. Üks 7-aastane ägestus ja elas oma viha välja. No ja siis? Osad meist on emotsionaalsemad kui teised. Vabandage täiskasvanud, kas teie mitte kunagi ei vihasta, ei solvu, ei ägestu, ei ütle teisele halvasti? Mis vahet seal on, kui 7-aastane karjus või kui täiskasvanu sähvas sapiselt salvava kommentaari teise inimese pihta? Võib-olla peaks kõik sellised täiskasvanud ravile viima, medikamendid peale panema?[/tsitaat]

Jah, tõepoolest ei ägestu vaid proovin teist inimest mõista. Halvasti ei ütle kellegi kohta ja ei räägi taga – põhimõtete küsimus. Kui solvun, siis seda ei pea küll keegi nägema ega tajuma. Emotsioone ja temperamenti jagub küllaga, kuid elu peab nägema läbi positiivse prisma. Sama õpetan ka lastele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Lihtsalt ei talu neid ärahellitatud jõmpsikaid, kes teevad, mida tahavad. Jonnivad, röögivad kui ainult pähe tuleb. Pole neil ainugi, mis on vits (alati pea pea kasutama, piisab kui on kapi otsas).[/tsitaat]

Aga mis paneb sind arvama, et teemaalgataja lapse puhul on tegemist ärahellitatud jõmpsikaga? Mis siis, kui tal tõesti on keskmisest tundlikum närvisüsteem ja ta ei ole veel õppinud oma ängistuse, viha ja pettumusega paremini toime tulema? Arvad, et vits õpetab talle need asjad selgeks? Kahju küll, aga vits õpetab neid asju ainult maha suruma ja reeglina need mahasurutud tugevad emotsioonid pressivad mingil hetkel ikka kuskilt välja, kas siis mingite muude normaalset ja õnnelikku elu segavate mõttemustrite, vaimsete häirete või füüsiliste haiguste näol. Kas seda tahaksid oma lapsele? Palju õnne tõesti siis.

Ja keegi ei räägi siin ju sellest, et lased lapsel teha mis tahad, mis on jällegi sisuliselt lapse väärkohtlemine läbi hooletusse jätmise. Siin käib jutt sellest, et kui sa näed, et lapsel on mingid pinged, mida ta elab välja läbi taolise jonnimise, siis võta see aeg ja uuri välja, millest tegelikult on asi ning aita lapsel nende pingetega toime tulla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Maxine

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui me vaatame neid nn arenenud riike, siis seal ongi väga hästi näha vabakasvatuse viljad. Seal on lapsed nagu metsloomad. Lapsed pannakse õhtul kell 7 magama (voodisse), et vanemad saaks natuke oma aega. Sisuliselt nagu paned metslooma puuri, kui soovid oma asjadega tegeleda. Külla kaasa lapsi eriti ei võeta, sest sellised lapsed hüppavad poriste saabastega pererahva magamistoas voodis ja tõmbavad pesusahtlid põrandale kummuli.
Lapsed ei ole oma arengutasemelt võrdsed täiskasvanutega. Täiskasvanu peab selgitama ja piirid paika panema, mida sobib ja mida ei sobi. Muidugi tuleb alustada rahuliku rääkimisega. Aga pikalt ei ole täiskasvanul ka otstarbekas oma aega seletamise peale kulutada. Kui ikka laps sõnadest aru ei saa, siis võib ka vitsaga nähvaka ära tõmmata. Ka loomariigis ema naksab ülekäte läinud kutsikat. Hele kiljatus, aga tekib seos: keelatud tegevus=valuaisting.
Hüsteerilised kasvatusteoreetikud, peksu (püksirihmaga korralik nüpeldamine) ei tasu siiski panna samasse ritta vitsanähvakaga või tutistamisega. [/tsitaat]

Sa vist ei ole üheski arenenud riigis elanud või kui ka oled, siis pole sul aimugi, kuidas sealsed pered oma lapsi kasvatavad. Huvitav, kust kasvavad siis need alati naeratavad, sõbralikud ja suurepäraselt elus hakkama saavad inimesed, kui neid nagu metsikud loomi taltsutatakse. Uskumatu, kuidas inimesed armastavad üksikud näited või lausa väljamõeldised üldistada kogu ühiskonnale.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

siis võta see aeg ja uuri välja, millest tegelikult on asi ning aita lapsel nende pingetega toime tulla.[/tsitaat]

Kuidas see uurimine välja peaks nägema?
Kas te psühholoogid siin välistate täiesti, et laps võib olla lihtsalt pahatahtlik? Ma olen paari konkreetse lapse silmis näinud välgatamas puhast õelust.
Ma olen ka veendunud, et mõndasid asju ei saagi muuta, vaid tulebki nimelt valuaistinguga hirmutades alla suruda. Vastasel korral me käituks nagu loomad – loomulikult, kontrollimatult, instinktide ajel. See, et need allasurutud instinktid hiljem võivad lapsed haigusi põhjustada – see on selline psühholoogide väljamõeldud faa-faa. Samast sarjast, nagu seegi jutt, et sarimõrvarite vanematel polnud nende jaoks aega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
kriit

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

[small]kaks poega paadis kirjutas:[/small]
[tsitaat]Seadused on ühiskondlik kokkulepe, ehk siis oleme üldisi huve silmaspidades otsustanud, et me ei peksa oma lapsi, ei korralda omakohut, ei põleta alet jne
Nii nagu jutt seadustest tundub sulle jura, tundub jutt mistahes imetajate käitumisest omal järglastega või 150 aasta tagune külaühiskonna inimsuhete eeskujuks võtmine mulle väga kahtlane ja meelevaldne.

Paljudel siikõnelajatel oleks nagu ainult kaks valikut – kas \”ninnu-nännutada\” või rihma anda.
Täiesti halvav hirm tuleb peale, kui mõtlen sellistest üheplaanilistest, rumalatest ja kurjadest emadest, naistest.
[/tsitaat]

No mis ma ikka vaidlen. Lihtsalt peaks mainima, et see külaühiskond sai piisavalt kaua aega hakkama, tõestades, et lastelt vanemate austamist, reeglitest kinni pidamist jne nõudmine, on täiesti töötav ja ühiskonda korrastav praktika, mitte miski alaarenenud talupoegade vaimupimedusest johtuv juhutegevus. Ja mis meil on siis seadustest ja kokkulepetest tulenevalt? – Tänapäeval tänaval iga vastutulijaga ülbavad ja keskmist sõrme näitavad süüdimatud tatikad ning ennast ja teisi surnukssõitvad rullnokad? Kuidas nende lugu edasi läheb, seda me veel koos vaatame. Selline \”arenenud\” ühiskond on meil olnud ju suhteliselt vähest aega. Võrdlus erinevate lääne- või idariikidega pole alati kohane ja on sageli kultuuriliselt põhjendamatu. Muuseas, ma ei õigusta vägivalda, aga omakohus meeldiks mul küll mõningatel juhtudel palju rohkem kui haleda Eesti kohtusüsteemi hambutud karistused.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui me vaatame neid nn arenenud riike, siis seal ongi väga hästi näha vabakasvatuse viljad. Seal on lapsed nagu metsloomad. Lapsed pannakse õhtul kell 7 magama (voodisse), et vanemad saaks natuke oma aega. Sisuliselt nagu paned metslooma puuri, kui soovid oma asjadega tegeleda. Külla kaasa lapsi eriti ei võeta, sest sellised lapsed hüppavad poriste saabastega pererahva magamistoas voodis ja tõmbavad pesusahtlid põrandale kummuli.
Lapsed ei ole oma arengutasemelt võrdsed täiskasvanutega. Täiskasvanu peab selgitama ja piirid paika panema, mida sobib ja mida ei sobi. Muidugi tuleb alustada rahuliku rääkimisega. Aga pikalt ei ole täiskasvanul ka otstarbekas oma aega seletamise peale kulutada. Kui ikka laps sõnadest aru ei saa, siis võib ka vitsaga nähvaka ära tõmmata. Ka loomariigis ema naksab ülekäte läinud kutsikat. Hele kiljatus, aga tekib seos: keelatud tegevus=valuaisting.
Hüsteerilised kasvatusteoreetikud, peksu (püksirihmaga korralik nüpeldamine) ei tasu siiski panna samasse ritta vitsanähvakaga või tutistamisega. [/tsitaat]

Minul oli võigas lugeda seda \”eduka\” kahe lapse ema kommentaari, kes uhkusega selgitas, et teda on rihmaga kasvatatud. Sellise väljendi kasutamisega seab ta end ühele pulgale mõistuseta loomaga, kellega tulebki rääkida peksu keeles ehk \”rihmaga kasvatada\”.

\”Rihmaga kasvatamine\” tähendab eesti keeles, et lapsevanem tunnistab ainsa karistusvahendina rihma. Teiste sõnadega napib tal mõistust, et oma last mingil muul moel kasvatada ja suunata kui füüsiline valuaisting.

Paljud toovad siin eeskujuks loomariiki. Loomad ei oska rääkida.

Mis mõttes pole täiskasvanul \”otstarbekas\” oma aega \”pikalt selgitamise\” peale kulutada? Täiskasvanu on lapsest märksa kõrgema arengutasemega ja võiks ometi aru saada, et

1) kui laps ei mõista tema juttu või ei suuda jälgida, siis tuleb rääkida teistmoodi (mitte karjudes, mitte kuskilt eemalt nähvates, mitte käsutades-kamandandes, mitte alandavaid solvanguid loopides)
2) kui lapses tärkab igasuguse jutu peale trots ja vastuhakk, siis ta kas ei mõista teo tõsidust (ja tihti vanem ka liialdab teo tõsidusega ning elab end sõimeldes lihtsalt välja – pidades seda ise ekslikult \”rääkimiseks\”) või olete lapse nii maha trampinud, et tal ei ole kunagi õigust oma arvamust avaldada omaenda isiku ja elu üle – jällegi, muutke ennast!
3) OMA LAPSE JAOKS AEGA VÕTTA ON ABSOLUUTSELT ALATI OTSTARBEKAS!

Kui kõik muu on tähtsam kui oma lapsega tegelemine ja SISULINE rääkimine temaga (mitte segi ajada käskiv-haukuvate korraldustega teisest toanurgast), siis miks teil üldse on lapsed?

Minu lapsed ei ole koerakutsikad, kes mõistavad ainult valuaistingut, ja keda mina mõistan ainult siis, kui nad toovad kuuldavale heleda valukiljatuse järjekordse vitsasähvaka või rihmanähvaka peale. Ei, ma pean OTSTARBEKAKS nendega rääkida. Ainult nii saavad nemad aru, mida mina mõtlen, ja mina aru, mida nemad mõtlevad.

Meie perekonnas on nimelt kõik mõtlemis- ja kõnevõimelised olendid.

Ja muide. Kõigil ajastutel on olnud pätte, vargaid, kaabakaid. Lugege vanu kohtutoimikuid. Ajast aega on inimesed olnud samasugused ja rohi umbes sama roheline.

Ning mitte kunagi, ka mitte taluühiskonnas ei ole peetud OTSTARBEKAKS oma järglasele põhimõtteliselt teisel vestlusminutil kätega kallale minna, ikka põhimõttel, et \”las teab oma kohta\”. Vanarahvatarkus ütleb pigem seda, et täna hoolitsed sina oma lapse, homme tema sinu kui vanainimese eest. On kõigi huvides lapsest inimene kasvatada ning kätega rääkiv inimene seda ei oska. Tema kasvatab üles \”tubli kahe lapse ema\”, kes uhkusega räägib: \”Mina kasvasin rihmaga.\”

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
kypsiseke

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

Ka minul on kodus selline poiss, kes käib esimeses klassis, on juba saanud 8a, aga ikka vahel läheb nii endast välja, et millegiga maha ei suuda tükk aega rahustada.
Mainin selle ära, et nii varem lasteaias kui ka nüüd koolis käitub väga eeskujulikult, alati olen saanud kiita kui tubli ja viisakas poiss on. Kodus aga täielik vastand. Eriti nüüd selle kooliga on asi natuke hullemaks läinud, arstid ütlevad, et ta lihtsalt elavama ja emotsionaalsema loomuga, et koolis hoiab end vaos ja siis kodus laseb end lõdvaks ja tahab maandust vms. Aga tema jonnihoog näeb siis välja tavaliselt nii, et tahab näiteks kuskile minna, mina ütlen et ei saa ja sellele juba järgneb hüsteeria sõna otseses mõttes. Alguses hakkas suure häälega jua pisaratega nutma, siis nutab nii et hing kinni ja hakkab köhima ja lõpuks ka oksendama nutukrambist. Kui mina üritan temaga rahulikult rääkida ja seletada, et ei saa ja miks ei saa jne, siis läheb veel rohkem endast välja ja tahab lausa kätega kallale tulla, siis karjub veel et kõik tahavad temast lahti saada ja keegi ei hooli temast ja kõik tahavad tema surma ja et eks ma siis ükskord tapan end ise ära jne, ühesõnaga hakkab mind ähvardama igast asjadega. Sülle ma teda võtta ei jõua ja varsti ka jõuga kinni hoida mitte, poiss kaalub 47kg. Olen rääkinud heaga ja kurjaga jne, nurgas ta istuma ei ole nõus, vitsa olen ka andnud, aga see pole ka aidanud, röögib ikka edasi..
Õma pisema õega noritakse tüli kodus pidevalt, meelega minu ees kiusatakse, et mind närvi ajada ja pean ausalt tunnistama, et viimastel kuudel olengi ise juba üks närvipundar, elan antidepressantide ja rahustite najal ja siiski nutan päeva jooksul päris palju, sest minu mõistus enam üle ei käi. Igal pool kodus väljas käitub poiss igati viisakalt ja kenasti ja keegi ei usugi mind, et ta minuga kodus selline on, kui mul õhtul mees kodus, siis ta ka ei jonni. Aga minuga on täiesti hull… Lihtsalt ma juba tunnen, et lõpetan ise varsti hullumajas…
Mainin veel ära, et poiss on nüüd 2 aastat tarvitanud ka epilepsiaravimeid ja need tegid ta ka natuke närvilisemaks, neuroloog ei oska ka soovitada midagi muud, kui aga söötke magneesiumit sisse…

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

täielik õudus on see teema siin. Kuu palju ränka vägvalda inimeste eludes. Põlvkonnad vahelduvad, keegi ei analüüsi põhjuseid, kõik jätkub…iial pole om a 7 a löönud, pole märatsenud, kui tekib pingesituatsioon, keerame asja pigem naljaks, kükitan ta juurde, räägime.alati toimib. Füüsiline kontakt on tähtis igapäevaselt, paid, kallid, turvatunne, hoolivus. Vanem peab vastutuse võtma. Laps on kodu peegel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 113 )


Esileht Koolilaps Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.