Esileht Koolilaps Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

Näitan 17 postitust - vahemik 91 kuni 107 (kokku 107 )

Teema: Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

Postitas:

ütleme nii et lapsele tundubki, et lapsevanem eelistab nooremat. premeeriks mõlemaid, või kiidaks mõlemaid hea käitumise eest, mõne hea teo eest. kiita saab tihti noorem. miks? sest vanem ei pingutagi. tema kiita ei saa. seega talle tundub et nooremat muudkui kiidetakse ja hoitakse.
meil on küll nii. asjad korras, siis hakkame kooke tegema. noorem korjab oma asjad kokku. vanem mitte. kooke tahavad mõlemad teha. ikka saadan vanema enda järelt koristama. ta läheb vihaga tagasi. edasi on vaja see viha kuhugi jälja valada. noorema peale. mina saan jaole ja lohutan kaebama tulnud nooremat.
kuidas asi paistab vanema lapse poolt. nooremaga tehakse kooki ja teda hellitatakse. aga miks? seepärast et tema koristas ära ja nagu lubatud hkkame kooki tegema kui asjad korras ja suurema meelepaha käest päästes ma lohutan teda.
suuremale tundub veel, et \”minuga sa pahandad koguaeg\”. aga miks? seepärast et asjad on laiali ja ta kiusab väiksemat ja ei pea korrast ja lepetest kinni.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 02.02 10:52; 02.02 11:11; 02.02 11:21; 02.02 16:01; 02.02 20:00; 03.02 07:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]premeeriks mõlemaid, või kiidaks mõlemaid hea käitumise eest, mõne hea teo eest.
[/tsitaat]Saadki seda teha, aga erineval ajal: väikest kiidad kohe, vanema saadad koristama. Noorema suunad seni midagi muud tegema, et ta vanemale ette ei jääks. Siis kiidad vanemat koristamise eest ja alles siis hakkate kooki tegema. St mingi aja näitad vanemale rõhutatult, et nad saavad võrdselt kiita.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

me oleme nii teinud. siis suurem teeb veel meelega eriti aeglaselt. teab kui ootame teda, siis ta nimelt tahab ärritada oma aeglusega.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 02.02 10:52; 02.02 11:11; 02.02 11:21; 02.02 16:01; 02.02 20:00; 03.02 07:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]me oleme nii teinud. siis suurem teeb veel meelega eriti aeglaselt. teab kui ootame teda, siis ta nimelt tahab ärritada oma aeglusega.[/tsitaat]

Jah, ilmselt on see vanem sinu armastuse osas ebakindel. Ja siis ta meelega püüabki kõike teha võimalikult ärritavalt. Samas olen 100% kindel, et tema tegelik (ehkki võibolla teadvustamata) eesmärk on saada seeläbi teilt pidevalt signaale selle kohta, et te armastate teda tingimusteta.

Nooremat on lihtne armastada, sest ta on loomult kuulekas. Vanem ilmselt nii lihtsa iseloomuga ei ole, aga ta tahab tunda, et teda kõigest hoolimata armastatakse sama palju kui nooremat.

Raske juhtum, aga parim, mis sa teha saad, on mitte kohelda lapsi täisti võrdselt, vaid kohelda neid nii, et vanem ka TUNNEKS, et neid koheldakse võrdselt.

Muide, mina oma vanema õega ka ei saanud terve eluaja läbi, õde lahkus siit ilmast alla kolmekümnesena, nii et nii see jäigi. Asi selles, et inimestena me olime liiga erinevad ja tema tahtis domineerida, mulle see aga üldse ei sobinud. Tagant järgi mõtlen, et vanemad oleksid saanud ehk palju ära teha, kui nad oleks meie suhteid püüdnud ise juhtida ja siluda, aga nad ei teinud, vaid suhtusid umbes samuti, et ärge tülitsege, teistel on siis halb elada. Aga nad ei saanud aru, et ilma targa arbitraa¸ita oli meil võimatu mitte tülitseda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 31.01 23:59; 01.02 01:42; 01.02 14:08; 03.02 00:36; 03.02 21:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

minule näib endale, et suurem on just armastuse osas täiesti kindel. pigem ehk noorem, kes tahab olla hea laps, äkki mõtleb et teeb kõike hästi, siis on ema rahul.
mulle endale tundub, et suurem laps on armastuse osas nii kindel, et ta julgeb olla nn paha ja nimelt teha tegusid, millega soovib teisi ärritada.
ma mõtlen oma loogikakaga, et kui ma ei tulleks end kindlalt, kas ma korjaks veel tuliseid süsi oma pea kohale. minu arust on nii, et et laps mõtleb-ükskõik mis ma teen, nad ikka armastavad mind, seepärast saan ma ka halvasti käituda ja tähelepanu püüda. ja tähelepanu ta tõesti sab ja püüab. niimoodi et teine laps saab vähem tähelepanu.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 02.02 10:52; 02.02 11:11; 02.02 11:21; 02.02 16:01; 02.02 20:00; 03.02 07:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[/I][/I]esiteks, teemaalgatajale – selline jonnituur seitsmesel ei ole ka sugugi midagi ebatavalist. enamasti on nii, et lapse enese murranguline iga langeb kokku ka lisaks veel kooliminekuga, mis on omakorda lasteaiaga võrreldes täiesti murranguline ja seetõttu lapsed lähevadki kodus katki. kui ise näed, et lapse pinged on enne jonnihoogu kuhjunud, no las ta siis laseb välja need. suuna aga oma tuppa ja las peksab seal patja. keda see kahjustab. pärast rahunemist aega arutleda ja kallistada küll.

teiseks, mina usun ka, et vahel on vits võluvahend. lapse kasvatamine on juba oma olumuselt läbi ja lõhki vägivaldne tegevus. eriti, kui tegu on iseloomult jõulisema natuuriga, läheb vägikaikavedu vingemaks. samas, me kõik tunnistame, et laps peab ühiskonna reegilitega kohanema ja neile alluma. ei saa lasta lapse enda aru järgi toimetada. laps on nõrgem füüsiliselt, aga võimest mõista, aru anda ja tagajärgi ette näha. verbaalse teksti mõistmine tuleb igal lapsel erinevalt. seega ei ole see rääkimine lihtsalt mõtekas. peksutamine ja vitsutamine ei ole ka, kui sellega kaasneb vaid mõistmine, et nina all tõmban saba jalge vahele ja siis jooksen eemale ja hammustan. ma vanasti vaatasin seda inglise telesarja supernanny. eks on ju seegi vägivald, kui jaurav laps suruti jõuga istuma oma pahalapsetoolile ja välja ei tohtinud sealt tulla enne, kui maha rahunes. algul oli ikka kõva jauramine ja tõeline vägikaikavedu, hiljem aga kogu pere võitis sellest. oluline oli hoida jõu ja armastuse vahekorda paigas.

vitsa võlu võib olla abiks juhul, kui lapse verbaalsest sõnumist aru saamine on puudulik ja tõesti, valu läbi võtab kiiremini õppust. hirm aitab last hoida vahel tegemast tegusid, mida ta tegema ei pea. näiteks, rääkides, et ära jookse autoteele, võid auto alla jääda ja sa võid vigastada end jne, siis mis emotsioon lapsele sellest jutust tekib? ikka seesama hirm. kui nii teed, juhtub midagi paha. on lapsi, kelle piisab sõnast – ära pane kätte pliidile, kõrvetab – ja hirm on loodud, teine laps paneb käe pliidile ja tunnetab hirmu oma naha kaudu. vits peab ka andma vaid õpetuse korraks ja ongi kõik. ehk ema andis nähvaka, meelde jäi eluks. kelle peal vitsa näib tihedamalt kasutada tarvis, sel puhul lapsevanem peab tõesti otsima abi spetsialistilt. see lapsevanem, kes oma kahe lapsega hullumas, sel pole vitsaga midagi teha, temal on tarvis lastepsühholoogiga üks kohtumine vaja kokku leppida.

kuulge, on täiskasvanuidki, kes sõnadest aru ei saa, no ei ole antud seda annet, miks siis eeldada, et kõik lapsed saavad?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.02 20:18; 03.02 20:53;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat][/I][/I]esiteks, teemaalgatajale – selline jonnituur seitsmesel ei ole ka sugugi midagi ebatavalist. enamasti on nii, et lapse enese murranguline iga langeb kokku ka lisaks veel kooliminekuga, mis on omakorda lasteaiaga võrreldes täiesti murranguline ja seetõttu lapsed lähevadki kodus katki. kui ise näed, et lapse pinged on enne jonnihoogu kuhjunud, no las ta siis laseb välja need. suuna aga oma tuppa ja las peksab seal patja. keda see kahjustab. pärast rahunemist aega arutleda ja kallistada küll.

teiseks, mina usun ka, et vahel on vits võluvahend. lapse kasvatamine on juba oma olumuselt läbi ja lõhki vägivaldne tegevus. eriti, kui tegu on iseloomult jõulisema natuuriga, läheb vägikaikavedu vingemaks. samas, me kõik tunnistame, et laps peab ühiskonna reegilitega kohanema ja neile alluma. ei saa lasta lapse enda aru järgi toimetada. laps on nõrgem füüsiliselt, aga võimest mõista, aru anda ja tagajärgi ette näha. verbaalse teksti mõistmine tuleb igal lapsel erinevalt. seega ei ole see rääkimine lihtsalt mõtekas. peksutamine ja vitsutamine ei ole ka, kui sellega kaasneb vaid mõistmine, et nina all tõmban saba jalge vahele ja siis jooksen eemale ja hammustan. ma vanasti vaatasin seda inglise telesarja supernanny. eks on ju seegi vägivald, kui jaurav laps suruti jõuga istuma oma pahalapsetoolile ja välja ei tohtinud sealt tulla enne, kui maha rahunes. algul oli ikka kõva jauramine ja tõeline vägikaikavedu, hiljem aga kogu pere võitis sellest. oluline oli hoida jõu ja armastuse vahekorda paigas.

vitsa võlu võib olla abiks juhul, kui lapse verbaalsest sõnumist aru saamine on puudulik ja tõesti, valu läbi võtab kiiremini õppust. hirm aitab last hoida vahel tegemast tegusid, mida ta tegema ei pea. näiteks, rääkides, et ära jookse autoteele, võid auto alla jääda ja sa võid vigastada end jne, siis mis emotsioon lapsele sellest jutust tekib? ikka seesama hirm. kui nii teed, juhtub midagi paha. on lapsi, kelle piisab sõnast – ära pane kätte pliidile, kõrvetab – ja hirm on loodud, teine laps paneb käe pliidile ja tunnetab hirmu oma naha kaudu. vits peab ka andma vaid õpetuse korraks ja ongi kõik. ehk ema andis nähvaka, meelde jäi eluks. kelle peal vitsa näib tihedamalt kasutada tarvis, sel puhul lapsevanem peab tõesti otsima abi spetsialistilt. see lapsevanem, kes oma kahe lapsega hullumas, sel pole vitsaga midagi teha, temal on tarvis lastepsühholoogiga üks kohtumine vaja kokku leppida.

kuulge, on täiskasvanuidki, kes sõnadest aru ei saa, no ei ole antud seda annet, miks siis eeldada, et kõik lapsed saavad? [/tsitaat]

No aga ametlikustame (seadustame) siis selle peksmise, et kõik võivadki kõigile kolaka anda, kui neile tundub, et tegemist jonniga. Miks mitte kasutada siis sagedamini seda igati hästi mõjuvat võluvahendit – ühiskond oleks kohe kõvasti leplikum ja taltsam. Lubame seda teha nt lasteaia-ja kooliõpetajatel, töö juures ülemustel ja teistel kolleegidel, klienditeenindajatel, ilma piiranguteta. Kusjuures valutugevuse võib ka iga peksu kasutaja ise valida.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 31.01 21:34; 31.01 21:37; 31.01 21:51; 31.01 22:55; 31.01 22:56; 31.01 23:32; 03.02 20:46; 03.02 22:08;
To report this post you need to login first.
Postitas:

saa oma kolakavajadusest üle.
näägutamine on jällegi vaimne vägivald, ja tuleb tunnistada, siinses teemas oled sa seda väga võikalt harrastanud. kas sa oma lapsi ka niiviisi näägutad? lõputult? tunde?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.02 20:18; 03.02 20:53;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]minule näib endale, et suurem on just armastuse osas täiesti kindel. pigem ehk noorem, kes tahab olla hea laps, äkki mõtleb et teeb kõike hästi, siis on ema rahul.
mulle endale tundub, et suurem laps on armastuse osas nii kindel, et ta julgeb olla nn paha ja nimelt teha tegusid, millega soovib teisi ärritada.
ma mõtlen oma loogikakaga, et kui ma ei tulleks end kindlalt, kas ma korjaks veel tuliseid süsi oma pea kohale. minu arust on nii, et et laps mõtleb-ükskõik mis ma teen, nad ikka armastavad mind, seepärast saan ma ka halvasti käituda ja tähelepanu püüda. ja tähelepanu ta tõesti sab ja püüab. niimoodi et teine laps saab vähem tähelepanu. [/tsitaat]

See on sinu loogika – ära püüa seda üle kanda oma lapsele. Laps võib mõelda hoopis teistmoodi või ka risti vastupidi sellele, mida sina loogiliselt pead. Seega, lõpeta arvamine, ja püüa sisuliselt aru saada, milles asi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 31.01 23:59; 01.02 01:42; 01.02 14:08; 03.02 00:36; 03.02 21:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]saa oma kolakavajadusest üle.
näägutamine on jällegi vaimne vägivald, ja tuleb tunnistada, siinses teemas oled sa seda väga võikalt harrastanud. kas sa oma lapsi ka niiviisi näägutad? lõputult? tunde?[/tsitaat]

Paluks mitte oma kolakavajadusi teistele omistada. Eesti harimatu inimmassi kallal ongi vaja tunde näägutada, ehk paarile jõuab siis midagi kohale ka. Näed, sinulegi hakkas kohale jõudma, kui rumala pika kommentaariga sa esinesid. Ja minu lapsed on säravad, targad terve närvisüsteemiga isiksused, kes ei vaja ei näägutamist ega karistusi. Huvitav, kust sa selle peale küll tulid, et laste kallal saab tunde näägutada? Omast kogemusest?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 31.01 21:34; 31.01 21:37; 31.01 21:51; 31.01 22:55; 31.01 22:56; 31.01 23:32; 03.02 20:46; 03.02 22:08;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu 8a poisiga suht sama lugu. Eriti sarnane sellele, mida kirjutas kypsiseke, kuigi mingeid ravimeid ta ei saa (epilepsiat pole), samas on k2itub halvasti ka tuttavate juures. Koolis kõik suurepärane (käitumine hea, hinded viied), aga kodus… praktiliselt iga päev läheb ta millegi peale endast välja. Siis sõimab mind, et olen paha ema ja arvab, et teda pole siia vaja, räägib, et ei taha elada ja tapke mind ära või lubab end ise ära tappa, röögib, peksab jalgadega vastu seina jne… Teda ei saa rahustada kui hoida süles ja kallistada – ta lihtsalt ei lase seda teha – hakkab oma peaga mind peksma, üritab hammustada, karjub täiest kõrist appi – ühesõnaga teeb kõik mis võimalik, et lahti pääseda. Kõige parem on lasta tal üksi rahuneda. Samas kui \”hoog\” üle läheb on jälle maailma kõige armsam laps, tubli, rõõmsameelne, väikese vennaga sõbralik. Süüdistasin ka palju ennast ja oma kasvatust. Nii mõnigi sõbranna arvas, et peaksin talle vitsa või laksu andma. Häbi mulle – ükskord andsingi laksu, see tuli kuidagi automaatselt peale seda kui ta mind lõi. Ja oi kui palju ma olen tema peale häält tõstnud…Oi kui halvasti ma end tundsin ja tunnen siiani…
Mõtlesin, et appi, kuhu ma jõudnud olen… Pöördusin psühholoogi poole. Seal me nüüd oleme mõned korrad käinud. Pojal arvatakse olevat aspergeri sündroom (diagnoosi veel lõplikult pole pandud, aga tundub, et nii see ikkagi on). Ja sel puhul ei tohi kindlasti kurjaga kasvatada. Lapse aju lihtsalt teistsuguse ehitusega ja teda tuleb teisiti suunata.
Panen siia ühe lingi, kus selle kohta päris hea info (Minu pojal siis olemas peaaegu kõik tunnused)
http://www.facebook.com/note.php?note_id=161534350539556 – Kõige selgem ja lihtsam kirjeldus Aspergeri Sündroomi kohta TÜ Kliinikumi arstidelt
Jõudu ja rahulikku meelt kõigile sellise probleemiga emmedele, issidele, õdedele ja vendadele ja teistele lähedastele. Ei pruugi jah kõigil olla asperger, aga… ärge lööge oma lapsi. Püüdke neid mõista!!!! Tean kui raske see on kui järjekordne kisakoor lahti, aga ma õpin… või vähemalt üritan.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mulle tundub üha enam, et see on mingi tänapäevane esoteerika vorm – leiutada kõikvõimalike sündroome ja termineid erinevate pätitempude puhul.
Omal ajal arvati, et keegi on kaetanud või needuse peale pannud, tänapäeval lihtsalt teised väljendid nagu Asperger või ATH. Kokkuvõttes siiski sama jura uues kastmes.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 31.01 17:35; 31.01 23:21; 31.01 23:49; 01.02 00:38; 01.02 22:41; 03.02 23:57;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga copy ja saada menti siis IDEALIST!Rihma ma küll ei soovita aga vana hea kasevitsa küll!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sellest jutust jääb küll mulje, et iga teine kasvatamatu laps on ATH. Vahepeal oli moes ka indigolaste teema, aga miskipärast on see nagu aktuaalsuse kaotanud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu laps ka natuke raskema käitumiskavaga. Ma suisa vihkan neid HÄID TÄDISID kes nt poes tulevad hurjutama. Nt. olin jõulude aeg lastega poes ja mu hüpi arvas äkki, et on vaja keset poodi jaurama pista. Minu peres toimib hästi rahu säilitamine ja see nn jonnihoog läheb mõne aja jooksul mööda. Siis aga kui ma stoilise rahuga(endal käed taskus rusikas ja surun maha enda ärritumist)nö kaupa edasi vaatasin tuli HEA TÄDI. Oi mis sa lapsekene nutad, kas sa ei saanud seda asja , kas emme ei ostnud sulle jne ja siis hakkas HEA TÄDI mind õpetama – et tema ikka mitu last kasvatanudja teab kuidas kasvatusasjad käivad ja mis ma tulin väsinud lastega poodi ja mis ma siis toon lapsi üldse poodi kui ma neile neid asju ei osta jne. Lõppes see asi sellega, et HEA TÄDI suutis mu endast nii välja ajada, et ma karjusin talle näkku, et mitut hüpit ta kasvatanud on, kas ta üldse teab kuidas hüpit kasvata ning kui ta niihea ema on , mingu koju omade hästi kasvatatud laste juurde, mis ta teiste lapsi kasvatab. Kogu saa asi päädis sellega, et mu hüpi jäi vait ja vaatas üllatunud näoga ja küsis – mis sa emme karjud, see tädi ju ei saa aru miks ma jauran(seda siis 5 aastane)

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

:)))ega su enda erutus-pidurdusprotsessid ka just kiita ei ole, kui mingi võõra tädi peale avalikus kohas karjuma pistad.

Mulle jälle meeldib, kui küla lapsi kasvatab. Kohe selline vahva sünergia ja osaduse tunne tekib, mis siis, et sisulises plaanis on nende tädide jutt väga lihtsustatud jne, aga tore on ikka, kui keegi ELUST osa võtab. Avalik ruum ikkagi! 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

Minu arvates tehakse osade lastega saatuslik viga. Olen hüperaktiivne ja võin jaurata. Kui 5aastane laps oskab öelda, MIKS ta jaurab, siis … Oleme me ikka kindlad, et tegu on \”hüpikuga\”?
Siis polegi midagi imestada, et varapuberteet VI klassis viskab üle laua teisele lapsele kustukummiga vastu nägu ja ütleb: \”Ma ei saa sinna midagi teha, et ma nii teen. Mul on ju diagnoos\”.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 17 postitust - vahemik 91 kuni 107 (kokku 107 )


Esileht Koolilaps Kas 7-aastase jonnihoog arutu karjumise ja selili viskamisega on normaalne?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.