Esileht Ajaviite- ja muud jutud kas ainult mulle tunduvad palju asjad tavalised?

Näitan 23 postitust - vahemik 31 kuni 53 (kokku 53 )

Teema: kas ainult mulle tunduvad palju asjad tavalised?

Postitas:
Kägu

Minu jaoks ei tundu need tavalised asjad. Kolleegidega pole veel välja jõudnudki, jõulupidu on ka ainult kord aastas. Lehti ma ei riisu ka surmaähvardusel – seega minu puhul oleks see täiesti erakordne sündmus.
Tore kui inimesed ka pisikesena näivatest asjadest rõõmu tunnevad. Kui ei oska pisiasja üle rõõmustada, siis ka suurem asi ei tundu eriline.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Pisiasjade üle rõõmu tunda ja erilisi hetki lähedastega jagada on tore. Ainult, et ma ei saa aru, kuidas sobitub eelnevaga FB vms?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina olen sama mõelnud. Näiteks asutuse jõulupidu oli sellel aastal minu arust päris mage, olen käinud ikka parematel pidudel. Samas kolleeg (kes, ma tean, ei käi ka eriti kuskil üritustel) rääkis pärast, et nii lahe oli. Minu arust vahva, et oli ka neid, kes pidu nautisid ja kelle jaoks see oligi midagi lahedat ja teistsugust igapäevaelule. Inimesed on nii erinevad, mõne arust peab kihlasõrmuse hind algama neljakohalisest summast, teise jaoks on suur asi kui üldse kätt palutakse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eks see väikestest asjadest rõõmu tundmine ja selle jagamine sotsiaalmeedias on tunnetuse küsimus ka. Kena peole mineku outfiti või lahedalt serveeritud õhtusöögi pildistamne ja selle jagamine mõõdukates kogustes pole hullu. Aga kui inimene käib 4-5 korda nädalas trennis ja igast trenniskäigust pildi kuhugi riputab siis läheb paljuks. Säravamate või erilisemate hetkede jagamisest saan aru aga kõik hetked ei ole ju erilised…

Nõus. Ja mina ei saa aru, et korrutatakse seda rõõmutundmise olulisust väikestest asjadest, aga kui see tõesti mulle mitte midagi ei paku? Kui mulle meeldib suurelt mõelda ja tegutseda ja suurte asjade/ kordaminekute üle rõõmustada? See oleks nagu kuritegu?

Kohusetundest (?!) kedagi laikida? Hermer, pole selle pealegi tulnud!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
talent

Mina olen sama mõelnud. Näiteks asutuse jõulupidu oli sellel aastal minu arust päris mage, olen käinud ikka parematel pidudel. Samas kolleeg (kes, ma tean, ei käi ka eriti kuskil üritustel) rääkis pärast, et nii lahe oli. Minu arust vahva, et oli ka neid, kes pidu nautisid ja kelle jaoks see oligi midagi lahedat ja teistsugust igapäevaelule. Inimesed on nii erinevad, mõne arust peab kihlasõrmuse hind algama neljakohalisest summast, teise jaoks on suur asi kui üldse kätt palutakse.

Just! Vahet ei ole, mis värvi kass on – peaasi, et hiiri püüab😉

Please wait...
Postitas:
Kägu

a kas pole hea, kui tänu sotsiaalmeediale hakkad oma elu vaatama teise pilguga? muidu nagu ei peakski vahvaks seda, et tegid midagi. kui saad aga jagada, tunned ise ka rohkem rõõmu oma tegemiste või olemise üle. õpid ise rohkem nägema ja rõõmustama oma elu üle. ja kui teised ka veel kiidavad ja imetlevad.
kuigi tundub et kuskil söömine ja toodud toidu pildistamine on tobe… siis mu tuttav kokk ütleb, et teda omakorda küll rõõmustab, kui tema tehtud toitu peetakse pildistamise vääriliseks ja klient jagab oma rõõmu selle üle.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Keskpäraste naljade üle naermine on ju plahvatuslikult kasvanud: vaadake kõiki neid komöödiaõhtuid ja suvetuure – üks jama ajab teist taga, aga saalid on rahvast täis ja kõik möirgavad naerda. Ma nägin esimest korda nüüd hiljuti telekast mingi “Klassikokkutuleku” osa. No comments.

Aga film purustas kuulu järgi vaatajarekordeid ja neid osasid tehti aga juurde.

Mandumine on üleüldine. Pole ime, et intelligendid, need tegelikud, kapselduvad omaette ega pista nina oma turvalisest keskkonnast enam välja, et vältida madalalaubalist, kuid seda rohkem ennast täis kriitikat. Väljas aga möllab labasus ja pseudoõilsus, mis võtab järjest enam võimust.

Nagu ütles Varro Vooglaid: meil olid alles hiljuti Eino Baskin, Ita Ever ja Egon Nuter. Täna on meil Peeter Oja ja Märt Koik.

Kas Vooglaid on Everi ja Nuteri maha kandnud? Noh, eks mõistliku inimese jaoks pole Vooglaidu üldse kunagi eksisteerinud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas Vooglaid on Everi ja Nuteri maha kandnud? Noh, eks mõistliku inimese jaoks pole Vooglaidu üldse kunagi eksisteerinud.

Et lihtsalt midagi öelda?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kohusetundest (?!) kedagi laikida? Hermer, pole selle pealegi tulnud!

Vean kihla, et sina teed näiteks jõulukingitusi nii mõnelegi just kohusetundest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil on nt üks sõber, kellel on iga kahe kuu tagant uus silmarõõm. Ja meile räägib sellest silmarõõmust alati, kui eriline suhe neil nüüd on, kui hea klapp neil on ja et see nüüd küll on täiesti päris värk. Ja iga kord, kui oleme neid kahte koos näinud, saame juba kaugelt aru, et neiul ei ole mingit huvi, mingit head klappi neil ka ei paista olevat jne. Ja siis paari kuu pärast mõlemad oma teed lähevadki.

Aga eks seda ikka ole – ma sotsiaalmeedias seda nii pahaks ei panegi, kuna pole mu reageerimist vaja sinna. Tihti aga päriselt inimestega rääkides on küll seda, kus räägitakse mingist eriti naljakast olukorras ja ma ei oska reageerida.. Et pole nagu eriti naljakas.

Ja siis veel see tüüp inimesi, kellel on alati kõike rohkem. Nt keegi kurdab, et on palju tööd. Siis kindlasti on seltskonnas inimene, kes peab tõestama hakkama, et tal on ikka palju rohkem tööd. See mingi enda märtri rolli panemise komme, kiiresti kaob suhtlemise isu ära nendega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kohusetundest (?!) kedagi laikida? Hermer, pole selle pealegi tulnud!

Vean kihla, et sina teed näiteks jõulukingitusi nii mõnelegi just kohusetundest.

Mille peale veame?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kohusetundest (?!) kedagi laikida? Hermer, pole selle pealegi tulnud!

Vean kihla, et sina teed näiteks jõulukingitusi nii mõnelegi just kohusetundest.

Mille peale veame?

Kui sa jõule ei tähista, siis sa ei tee, hea küll.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See ongi naljakas. Mina muigan ka selle peale, kui FB-s esitletakse kui super perekonda, suur hoolimine ja maailma kõige parem partner. Tegelikkus kardina taga on see, et suhe on pingeline, petmised, valed, tülid, austuse puudus jne. Milleks vaja seda teatrit FB-s teha. Tuttavad ju teavad ,et kuidas on tegelik seis. Muidu jah ülivõrdes kõik, nagu pubekatel, vihkan ja armastan.

See on paraku tõsi. Olge enam vähem kindlad, et kui fb postitused on täis “mina musiga”-stiilis pilte, siis on selle perekonna lood mädad. Väidan, sest mul on sõbralistis vähemalt kaks sellist perekonda, tegelikult rohkemgi, ma kõiki ei jälgi. Ma ei heida seda neile ette, see on ilmselt postitaja – enamasti või ka alati just naise – viis halva olukorraga toime tulla. Aga sellistele kägudele endile teadmiseks, et niisugused postitused liiga tihti reedavad koduseid probleeme. Kui soovite neid varjata, võtke pigem ülivõrdeid maha.

Ja täpselt sama käib ka rohuliblede ja punaste kleitide, oma ilusa keha või “imetoredate” kolleegide presenteerimise kohta. See ON kattevari ja see torkab silma.

Lihtsalt meenus, et mul üks tuttav oli facebookis sarnase sisuga postitust jaganud ja sõbrannaga seal all veel kommenteerinud ka kuidas just nii on alati. Seejärel aga ei läinud nädalatki mööda vist kui hakkas ise ka postitama nt pilt endast ja kiri juures: musi ütles, et ma näen alati nii super välja või järgmine pilt söögist: kallimaga väljas söömas jne jne.
Mina küll pole kindel, et ta mees nüüd nädala pärast petma hakkas ja suhe halvaks läks. Pigem jäi mulle mulje, et inimene leidis lõpuks ka kellegi, kellega soovis natuke eputada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ka olen nõus mõne eelnevaga, kes arvavad, et pisiasjadest rõõmu tundmine teeb inimese elu paremaks ja helgemaks. Õnn on inimese enda teha, ega seda asjata ei öelda, ega sõltu peamiselt keskkonnast, rikkusest, tarkusest jne, vaid inimese oskusest tunda rõõmu selle üle, mis tal on, mitte kibedust selle üle, mida pole.
Hoopis iseasi on aga see sotsiaalmeedias imeilusate õhkavate piltide ja tekstide postitamine, see tekitab alati tunde, et midagi on väga valesti, kui mitte omakeskis ei tunta rõõmu pisiasjadest, vaid jahitakse laike ja püütakse hirmsasti eksponeerida oma õnne. Õnnelik inimene ei eksponeeri, vaid tunneb rõõmu oma õnnest ise. Õnnetud inimesed postitavad, et tekitada teistes tunne, et nad on õnnelikud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olen ka ilmselt “käesolevasse teemasse”. Selle väikese erinevusega, et ma tahaksin vist enam-vähem iga päev midagi FB-sse kirjutada, aga reaalselt teen seda ca 5 korda aastas (paar pilti ja paar postitust). Ma ei tea kas ma olen siis “liiga tundlik” vms, kuid nii palju on pisiasju, mis mul meele heaks teevad ja tahaks neid positiivseid hetki kogu oma tutvusringkonnaga jagada. Mitte enese näitamise pärast, vaid lihtsalt jagamise pärast. Olgu selleks siis lihtsalt ilus talve/kevade/suve/sügisilm (mis viimastel aastatel väga iseenesestmõistetav polegi), mõni naljakas seik alevist kus ca ühe aasta elan (mind ei olnud kodus kui kuller paki tõi ja ta jättis selle minu maja lähedale poodi, see oli väga äge, kui seda pakku müüjate käest küsimas käisin) jne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Hoopis iseasi on aga see sotsiaalmeedias imeilusate õhkavate piltide ja tekstide postitamine, see tekitab alati tunde, et midagi on väga valesti, kui mitte omakeskis ei tunta rõõmu pisiasjadest, vaid jahitakse laike ja püütakse hirmsasti eksponeerida oma õnne. Õnnelik inimene ei eksponeeri, vaid tunneb rõõmu oma õnnest ise.

Siit tuleb välja eestlaste loomus – ära näita rõõmu, ära kaetatakse, kuri silm pannakse peale, ega see rõõm õige asi ole, ära tehtud, niikuinii valetab, küll see pill tuleb pika ilu peale jne jne jne

Miks on rõõmustamine meil selline patt, et seda võib teha vaid salaja, omaette, et jumala eest keegi ei kuuleks ega näeks. Avalikult rõõmsad on kas teesklejad või peast kindlasti lihtsad.

Olge rõõmsad ja ärge üle analüüsige, miks fb sõbrad oma ilusa elu pilte jagavad. Fb selleks ju ongi. Mida te seal siis näha tahaksite? Pressiteateid?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mitte rõõmustamine ei ole patt, vaid suurustlemine, kiitlemine, hooplemine. Seda ju oma lastele ka õpetame, et ei ole viisakas hoobelda ja eputada, eriti kui sõbral läheb kehvemini. Lapsed kipuvad ju just sedasama tegema – endal pole millelagi kiidelda, aga sõpradele hoobeldakse. Täiskasvanute puhul on see siis rõõmustamine?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mitte rõõmustamine ei ole patt, vaid suurustlemine, kiitlemine, hooplemine. Seda ju oma lastele ka õpetame, et ei ole viisakas hoobelda ja eputada, eriti kui sõbral läheb kehvemini. Lapsed kipuvad ju just sedasama tegema – endal pole millelagi kiidelda, aga sõpradele hoobeldakse. Täiskasvanute puhul on see siis rõõmustamine?

Autistid ei pidavat selliseid vahesid tegema. Neile on spetsid õpetanud, et naerunägu võrdub rõõm. Et igakord ei võrdu, on juba kõrgem matemaatika. Seega ei imesta, et asjad on paljudel kägudel ikka väga sassis. Autism olevat levinud vaktsiinide pärast. Ei tea, kui õige see vaktsiinide jutt on, aga et autism on levinud, see on küll õige.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Elu koosneb pisiasjadest. Mõni oskab nendest rõõmu tunda, mõni mitte. Pidudehooaeg on käes, satute peole vaadake, alati on mõni inimene kelle ümber kaaslased tunglevad ja naeravad, need on need inimesed kes oskavad oma poeskäigust nii rääkida, et tundub nagu oleks ümbermaailmareisil käinud. Teine räägib oma reisist ja esimese viie minuti jooksul tuleb tukk peale. Või saavad kaks inimest jõulupakist villased sokid. Üks kommenteerib ohh nii pehmed ja ilusa mustriga, panen need jalga, istun pehmes tugitoolis, mõtlen tänutunde ja soojade varvastega sinu peale, teine poetab sokid pettunult kotti ja mõtleb phähh sokid, nagu mul endal poleks raha sokke osta, nii igav, nii tavaline, nii nõme.

See nüüd läheb küll teemast suure kaarega mööda – teemaalgataja räägib pisiasjade ülevõimendamisest, mitte sellest, et keegi neid ei märka või sellest kuidas midagi edasi anda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

satute peole vaadake, alati on mõni inimene kelle ümber kaaslased tunglevad ja naeravad, need on need inimesed kes oskavad oma poeskäigust nii rääkida, et tundub nagu oleks ümbermaailmareisil käinud. Teine räägib oma reisist ja esimese viie minuti jooksul tuleb tukk peale.

Jah, ja FB-s postitajad on need viimased enamasti. Esimeste postitusi loengi tavaliselt hea meelega, kui teiste hulgast üles leian.

Või saavad kaks inimest jõulupakist villased sokid. Üks kommenteerib ohh nii pehmed ja ilusa mustriga, panen need jalga, istun pehmes tugitoolis, mõtlen tänutunde ja soojade varvastega sinu peale,

Ja kui see kommentaar (uu, kui pehmed ja ilusa mustriga, mõtlen tänutundes ja soojade varvastega …) FB-s ilmub, siis ei valda lugejat mitte suur kaasrõõm, vaid tukk tuleb peale, vahel koos iiveldusega. Palun vabandust.

Rohkem vaimukust ja maitset! Vaimukale ja maitsekale postitusele antakse isegi kerge suurustlemisnoot andeks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Rohkem vaimukust ja maitset!

No ma ei tea… Ise muidu oled vaimukas ja maitsekas?

Arvestades asjaolu, et see teemagi siin on nii tavaline ving, kuidas ikka teised FB-s nii nõmedad on, siis vaevalt fb-sgi keskmine inimene mingit vaimukust või maitset jõuab lakkamatult produtseerida, et nõudlik perekooli kägu rahulduks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga mis siis? Las riisub lehti ja teavitab sellest. Las ostab uue punase kleidi ja teavitab sellest. Mulle isiklikult meeldib näha kui inimestel hästi läheb.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No ma ei tea… Ise muidu oled vaimukas ja maitsekas?

Muidugi. Ma arvestan lugejatega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Näitan 23 postitust - vahemik 31 kuni 53 (kokku 53 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud kas ainult mulle tunduvad palju asjad tavalised?