Olen koos olnud oma mehega 8 aastat ja meil on väike laps alla 2a. Olen teda korra juba maha jätnud enne lapse sündi. Mehel on hobi mis tundub kohati, et on tähtsam kui pere. Ise väidab, et ei ole aga aastatega see ainult süveneb. Tunded ei ole mul enam sellised ta vastu nagu oli alguses. Ma ei tahagi et ta enam õieti kodus on. Olen harjunud olema lapsega kahekesti. Mingit musitamist, kallistamist, õrnutsemist, ilusate sõnade ütlemist meil pole. Oleme sellest rääkinud ja andsin talle teise võimaluse, kui laps sündis, mitte midagi pole õieti muutunud. Mõni aeg tagasi sain tuttavaks endast vanema mehega, kellel on täiskasvanud laps. Me oleme suhelnud juba mõnda aega ja ma tunnen end jälle naisena, et keegi tahab ja vajab mind. Alles hiljuti ta ütles, et kui mees peaks sellest teada saama, et me suhtleme ja viskab sind välja, siis tulete koos lapsega minu juurde elama. Enda mõtetes olen mõelnud seda, et laps läheb lasteaeda, mina tööle ja siis üürime endale korteri/ või siis äärmisel juhul lähme tema juurde elama. Et alustaks uuesti oma eluga. Mis teie arvate, kas teie minu asemel/ jutu põhjal valiksite selle teise mehe. Iga asi siin elus juhtub põhjusega. ja ma usun, et too õhtu seal sünnipäeval, kui ma teda kohtasin, et äkki temaga ongi mu uus elu/algus. Oeh ei teagi kohe mida teha… Nii raske on kusagilt alustada.. ei ole mul raha, töökohta, elamist. Elan hetkel mehega koos üürikas. Samas ma nii kardan seda lahkuminekut aga ma tunnen, et on vaja muutust ja ma ei taha endan temaga koos olla. Tänan, kes vastasid! Päikest!
Teema: Kas anda elule uus võimalus või mitte?
Kui sa tõesti tahad praegusest mehest lahku minna, siis mina soovitaks sul võtta üürikorter. Mitte mingil juhul ära torma selle uue mehe juurde elama, pea seda meeles! Ela oma üürikas, saage vahepeal kokku, las laps harjub temaga, harju ise temaga. Vaata, kas kõik on ikka nii roosiline nagu hetkel näib.
Las jääb harva ööseks, siis näed, kas on midagi tema juures, mis sind häirib. Kui on tõesti väärt mees, las siis toetab sind rahaliselt kuidagi…ma ei tea.
sa oma mehele oled rääkinud, et sa praegu lihtsalt elad tema kulul ja loed päevi, et temast vabaneda. mugav oled, süüdistad meest, et ta sinust ei hooli, aga kas sa ise parem oled?
Kas sina oled mehega õrn, ütled ilusaid asju jne. Ootad, et aind mees muutuks ja hakkaks sind kätel kandma?
Ma arvan, et mees tunneb täpselt sama palju NAISEST puudust.
Jälle tüüpiline lugu, kus inimene tutvustab oma olukorda vales järjekorras mis jätab endast soodsama pilti jätta üritava mulje:
1) Mul on paha mees kes on selline ja selline, ja kes ei tee seda ja seda
2) Saatus ise saatis mu teele mehe kes on nüüd mu armukeseks
Võibolla prooviks järgmine kord nii:
1) Olen otsustanud astuda kõrvalsuhtesse
2) Õigustan seda otsust sellega, et minu vajadused on rahuldamata. Ma ei lõpetanud vana suhet enne ära, sest olen mehest sõltuv ja nüüd olen omadega pisut puntras.
Kõik sellised keerulisemad olukorrad aitab pikemas perspektiivis lahendada ausus. Ausus enda ja oma lähedaste vastu.
kaks viimast vastajat: üksinda ei ole võimalik üht suhet soojana hoida, selleks läheb ikkagi kaht osapoolt tarvis. teie arvates on naine oma mehe unarusse jätnud ja vastupidi ei saa kuidagi olla? ja nüüd peab naine sitsima ja pingutama, ka üksinda. rahaliselt sõltuv või mitte, igal NAISEL saab sellisest suhtest kord kõrini kus tema peab olema alati aktiivne pool ja meest ümmardama ja musitama ja patsutama, et mees natukene tähelepanu pööraks. mehed, kes arvavad, et kui nemad korteri üüri maksavad, siis naise kanda jäägu suhte eest hoolitsemine, ainuisikuliselt – te eksite. (pealegi on 2-aastase lapsega päev läbi tegelemine väsitavam kui enamik töid)
aga teise mehe juurde ära küll koli – ikka lasteaed, töö, üürikas, alles siis ehk kunagi selle teise mehega kokku.
No kui nüüd ikka ilusti lugeda, siis tegelikult on just nendel \”kahel viimasel\” vastajal õigus. Niikaua oli kõik ju ok, kuni uus mees ilmus.
Sest no kui ei oleks siis – MILLE jumala pärast laps saadi?
Praegu ilustatakse ennast ja mustatakse meest, et põhjendada kõrvalsuhet.
Ei väida, et mees pole milleski süüdi, aga kohe kindlasti pole mees kõiges süüdi, nagu siin väietakse. Pealegi, ei lõhu mees perekonda, vaid naine- kelle on kõrvalsuhe. See on nagu ok?
\”Kui välja peaks tulema ja mees välja viskab\” – no mida see mees muud peaks tegema?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kaks viimast vastajat: üksinda ei ole võimalik üht suhet soojana hoida, selleks läheb ikkagi kaht osapoolt tarvis. teie arvates on naine oma mehe unarusse jätnud ja vastupidi ei saa kuidagi olla? ja nüüd peab naine sitsima ja pingutama, ka üksinda. rahaliselt sõltuv või mitte, igal NAISEL saab sellisest suhtest kord kõrini kus tema peab olema alati aktiivne pool ja meest ümmardama ja musitama ja patsutama, et mees natukene tähelepanu pööraks. mehed, kes arvavad, et kui nemad korteri üüri maksavad, siis naise kanda jäägu suhte eest hoolitsemine, ainuisikuliselt – te eksite. (pealegi on 2-aastase lapsega päev läbi tegelemine väsitavam kui enamik töid)
aga teise mehe juurde ära küll koli – ikka lasteaed, töö, üürikas, alles siis ehk kunagi selle teise mehega kokku.[/tsitaat]
Kas see sobib, kui ütlen, et 50% vastutavad mõlemad pooled oma kooselu toimimise eest aga afääri eest vastutab 100% truudusetu pool? (sest tal oli ka teisi valikuid)
Peaksid arusaama, kas siis ka ei taha oma mehega koos elada kui see vanem mees näiteks sureb ära homme. Mis teed, jääd paigale, ootad uut meest? Nii ei saa ju, see on praeguse mehe julm ärakasutamine.
Minema kolida tuleb ikka selliste mõtetega, et sa tahad abielu lõpetada ja kolid üürikasse elad oma lapsega edasi üksi ja sul polegi mingit muud meest vaja ja sul ükskõik kas uus mees tuleb ka kaasa või ei. Ei saa sedasi ühe juurest teise juurde.
[small]Mr M kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kas see sobib, kui ütlen, et 50% vastutavad mõlemad pooled oma kooselu toimimise eest aga afääri eest vastutab 100% truudusetu pool? (sest tal oli ka teisi valikuid) [/tsitaat]
loomulikult.
Kui mees petab naist mingite põhjendustega, siis seakisa tõuseb taevani
Kui naine hoorab võõra mehega, kusjuures lapse kõrvalt, siis kiidetakse takka
Petmist ei õigusta miski seljataga ja kes sellele kaasa kiidavad, on ise ka LIBUD
Ka selle vanema mehega tekib argipäev ja rutiin. Mis sa siis teed? Ega tema ka üksi pikalt ei jaksa musitada, kallistada, õrnutseda ja ilusaid sõnu õelda, et sina end lillena tunneksid. Alusta ikka iseenda sisse vaatamisest ja sellest, miks teie praegune elu on nagu ta on. Kui palju sa ise hoolivust oma mehe vastu üles oled näidanud? Sa saad muuta iseennast, aga mitte kedagi teist.
Hobid on head asjad ja see on hea, kui inimestel on hobid. Mida sa mõtled \”tähtsamad kui pere\” all? Kuidas sind su mehe hobid segavad?
Kui sa tahad uut algust, siis alusta sellest, et otsi omale töö ja saa iseseisvamaks.
Sinu asemel ei valiks ma kumbagi mees, valiks iseenda ja elaks üksi ning siis vaataks alles edasi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Ei saa sedasi ühe juurest teise juurde.[/tsitaat]
Miks ei saa? Kõik mis juhtub, on võimalik! Ja seda ikka juhtub ju, eriti naistel, kes majanduslikult meestest sõltuvad on.
Suhete puhul ei tea kunagi ette, mis tulemuseni üks või teine käitumine viib. Ka ühe mehe juurest (otse) teise juurde minek võib hästi lõppeda!
Loomulikult on mõistlik kahe suhte vahel pausi pidada ja omaette elada jne. Aga see on ju suuresti ainult teoorias nii. Teine suhe on ju täna juba alanud. Mida annab topeltsuhte pidamine? Et petad oma meest veel seni kuni iseseisvaks saad? Ega keegi sinu eest otsustada ei saa. Kui sisetunne ütleb, et oma mehega enam koos ei taha olla, siis tegelikult oleks aus teda sellest teavitada. Ja kui uus mees on nõus toetama, siis üüriks (ainult lapse harjutamise tõttu) tema kulul korteri, samal ajal lasteaia ja töökohaga tegeledes.
Majanduslik iseseisvus tuleb siiski saavutada, sest meestest majanduslikult sõltumine on ikka väga kehva viis endaga toime tulekuks!
ehk siis kokkuvõtvalt: sa elad praeguse mehe kulul kuni uus \”suss\” kindlalt jalas on?
mind teeks ettevaatlikuks mees, kes fantaseerib sellest, et minu mees mind kodust välja viskaks ja siis ma peaksin tulema tema juurest abi paluma.
kui ta tahaks sinuga lihtsalt mõlemapoolset mõnusat kohustustevaba suhtlust ja seksi nautida, siis oleks ta olukorraga rahul ega fantaseeriks sinu pere lagunemisest. kui tema poolt oleks tegu tõesti suure armastusega, siis ta ei ootaks millal saab sind teise mehe tagant üles korjata nagu shaakal lõvi tagant saagijäänuseid – siis ta võitleks sinu eest ja ärgitaks sind meest maha jätma. aga tema tahab olla hoopis see, kes vaese äravisatud sinukese armulikult üles korjab … ja ainult katsu sa talle siis selle eest mitte piisavalt tänulik olla.
mees otsib armukeseks rahatu, töötu, elukohata ja väikese lapsega naise, kes oma elu korraldamiseks abi vajab ja siis unistab, et see naine oleks ka oma mehe poolt mahajäetud – ma näen seal küll mehe väga suur võimu- ja kontrollivajadust. ei imestaks, kui see \”uus elu\” selle mehega kujuneks tema teenindamiseks ja vägivalla kannatamiseks. ei soovita.
muutust on sul vaja jah, aga mitte meest vahetada, vaid mõtteviisi muuta. ära looda, et saad eluaeg koos oma lastega meeste raha peal elada, see lootus läheb enamasti naistele väga kalliks maksma. lapsi tuleb vanusega juurde, meestele pakkuda on järjest vähem, mehed teavad, et sa oled sundseisus ja seega on iga järgmine sind eelmise tagant üles korjav mees eelmisest jubedam. vähe on neid naisi, kes meeste kulul elades oma väärikuse säilitada oskavad ja sa ei tundu seda tüüpi olema.
10 punkti viimasele armukese psühhoanalüüsi eest.
Arvan, et väga suures osas vastab see tõele.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
