Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas anda kass ära..või koer?

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 120 )

Teema: Kas anda kass ära..või koer?

Postitas:
Kägu

Olen pidanud koera ja kassi. Kass on ikka palju puhtam loom ja õpib kohe liivakastis käimise ära. Koeraga läheb ikka aega enne kui puhtust pidama õpib. Samuti on ei vaja kass pesemist. Koer suudab ennast ära määrida.

Mis sellest kasu on, kui kõik kodud, kus kassid elavad, kuse järele haisevad? Kassiomanikud muidugi keelduvad seda tunnistamast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Fb on täis kasse, kelle jaoks ei ole enam peret ja kodu ning ma alati imestan kust need tulevad. Aga nüüd tean, kui loen kommentaare.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen pidanud koera ja kassi. Kass on ikka palju puhtam loom ja õpib kohe liivakastis käimise ära. Koeraga läheb ikka aega enne kui puhtust pidama õpib. Samuti on ei vaja kass pesemist. Koer suudab ennast ära määrida.

Mis sellest kasu on, kui kõik kodud, kus kassid elavad, kuse järele haisevad? Kassiomanikud muidugi keelduvad seda tunnistamast.

Kõik? Käid inspekteerimas? Kassipissi lõhn on laisa pererahva süü. Kui korralikult liiva vahetada- siis ei haise. Isased küll sirtsutavad, aga kui ära lõigata, siis kaob see komme kohe.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis sellest kasu on, kui kõik kodud, kus kassid elavad, kuse järele haisevad? Kassiomanikud muidugi keelduvad seda tunnistamast.

Mina olen 19 aastat kassiomanik olnud. Ükski minu kassidest pole õnneks kunagi kuhugi mujale pissinud, kui oma kasti. Samuti pole minu tuttavate kassid mujale pissinud. Õnneks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis sellest kasu on, kui kõik kodud, kus kassid elavad, kuse järele haisevad? Kassiomanikud muidugi keelduvad seda tunnistamast.

Ma pole kassi- ega üldse loomaomanik, aga see väide, et KÕIK kodud haisevad, on ilma igasuguse kahtluseta vale. Mul on praegu võrrelda kolme tuttava kodu, kellel on kass(id). Kõigil käin aeg-ajalt külas ja tunnen nende kodus “leiduvad” lõhnad kenasti ära. Ühe tuttava esikus lööb kassipissi lõhn vastu. Sellel kassil olevat kombeks jalanõude peale sirtsutada. Nii et probleem, loodetavasti nad tegelevad sellega. Teise ja kolmanda kodudes, võin vanduda, pole MITTE MINGIT kassikuse lõhna, no mitte kõige vähematki. Ühel neist on kaks kassi, teisel üks. Ühel on täiesti tubased loomad, teise kass käib õues ka. Nii et minu poolt selline täiesti objektiivne kõrvalseisja hinnang, su väide ei vasta tõele.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kusjuures jäin mõtlema, et ma lapsena oleksin tulevikus ikka väga solvunud kui ükskõik kumb loom, kes perre on võetud ära antaks. Olgu see koer või kass. Nii ei tehta, see on mõnitamine ja alla andmine. Väga suur vahe oleks jah kui karvad lendaks ja tegu oleks elu ja surma küsimusega loomale, aga see, et kass kuskile pissib ja stressis on on väga suuresti probleemiga tegelematuse küsimus.

Tegelikult oleks pidanud sellele mõtlema juba enne koera võtmist, mitte lihtsalt koju tooma. Feliway oleks pidanud juba sel hetkel difuuseris olema, kassi natuke ümber harjutama ja üksteise lõhnadega harjutama. Kassile pakkuma turvatunnet ja koera keelama kui liiga ülemeelikuks läheb.

Praegu tundub kõik maru emotsiooni ajel, et umbes mõeldi koer võtta, mindi järgi. Ei olegi nii kerge, ah, anname ära kellegi. Ma lihtsalt ei saa aru kuidas või miks inimesed neid loomi siis võtavad kui ei ole loomasõbrad. Arvatakse, et võetaksegi loom ja kuidagi ta siis lihtsalt eksisteerib, kasvab ise üles ja on koheselt kuulekas ja pahandusi ei tee jne? Maru naiivne mõtlemine ka, et mingi koeraga, kes ajutiselt on saab läbi, et siis on sama kui suurem ja aktiivne kutsikas võtta, kes pea 24/7 kassi territooriumi üle võtab ja olemas on.

Kuigi tegelt ei imesta enam millegi üle.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kusjuures jäin mõtlema, et ma lapsena oleksin tulevikus ikka väga solvunud kui ükskõik kumb loom, kes perre on võetud ära antaks. Olgu see koer või kass. Nii ei tehta, see on mõnitamine ja alla andmine. Väga suur vahe oleks jah kui karvad lendaks ja tegu oleks elu ja surma küsimusega loomale, aga see, et kass kuskile pissib ja stressis on on väga suuresti probleemiga tegelematuse küsimus.

Tegelikult oleks pidanud sellele mõtlema juba enne koera võtmist, mitte lihtsalt koju tooma. Feliway oleks pidanud juba sel hetkel difuuseris olema, kassi natuke ümber harjutama ja üksteise lõhnadega harjutama. Kassile pakkuma turvatunnet ja koera keelama kui liiga ülemeelikuks läheb.

Praegu tundub kõik maru emotsiooni ajel, et umbes mõeldi koer võtta, mindi järgi. Ei olegi nii kerge, ah, anname ära kellegi. Ma lihtsalt ei saa aru kuidas või miks inimesed neid loomi siis võtavad kui ei ole loomasõbrad. Arvatakse, et võetaksegi loom ja kuidagi ta siis lihtsalt eksisteerib, kasvab ise üles ja on koheselt kuulekas ja pahandusi ei tee jne? Maru naiivne mõtlemine ka, et mingi koeraga, kes ajutiselt on saab läbi, et siis on sama kui suurem ja aktiivne kutsikas võtta, kes pea 24/7 kassi territooriumi üle võtab ja olemas on.

Kuigi tegelt ei imesta enam millegi üle.

Said nüüd end tühjaks rääkida ja osatada korralikult? Kasu sinu jutust teemaalgatajale mingit polnud. Ainult näägutamine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kusjuures jäin mõtlema, et ma lapsena oleksin tulevikus ikka väga solvunud kui ükskõik kumb loom, kes perre on võetud ära antaks. Olgu see koer või kass. Nii ei tehta, see on mõnitamine ja alla andmine. Väga suur vahe oleks jah kui karvad lendaks ja tegu oleks elu ja surma küsimusega loomale, aga see, et kass kuskile pissib ja stressis on on väga suuresti probleemiga tegelematuse küsimus.

Tegelikult oleks pidanud sellele mõtlema juba enne koera võtmist, mitte lihtsalt koju tooma. Feliway oleks pidanud juba sel hetkel difuuseris olema, kassi natuke ümber harjutama ja üksteise lõhnadega harjutama. Kassile pakkuma turvatunnet ja koera keelama kui liiga ülemeelikuks läheb.

Praegu tundub kõik maru emotsiooni ajel, et umbes mõeldi koer võtta, mindi järgi. Ei olegi nii kerge, ah, anname ära kellegi. Ma lihtsalt ei saa aru kuidas või miks inimesed neid loomi siis võtavad kui ei ole loomasõbrad. Arvatakse, et võetaksegi loom ja kuidagi ta siis lihtsalt eksisteerib, kasvab ise üles ja on koheselt kuulekas ja pahandusi ei tee jne? Maru naiivne mõtlemine ka, et mingi koeraga, kes ajutiselt on saab läbi, et siis on sama kui suurem ja aktiivne kutsikas võtta, kes pea 24/7 kassi territooriumi üle võtab ja olemas on.

Kuigi tegelt ei imesta enam millegi üle.

Teemaalgataja olen. Väga sapine jutt.

Koera soov on olnud juba aastaid (lapsepõlves oli mul 2 koera, siiamaani igatsen neid). Nüüd on meil lõpuks omal suur hoov, ise saan tööd teha kodus ja tänu sellele tundus täiesti õige aeg kutsika võtuks. Loomulikult mõtlesin ka kassile, aga sellist asja ei tea mitte kunagi ette (eriti, kui eelnevad kogemused on koertega head olnud). Kuna abikaasal on eelnevalt kuldne retriiver olnud ja ämmal on siiani- siis terve meie pere on sellesse tõugu “armunud”. Sellepärast ka seda tõugu kutsikas meie koju tuli- mitte nii nagu sina arvad, et võtsime kassi kiusuks suure ja aktiivsema tõu.

Ja sina arvad, et meie pere on nii õel, et tahame nüüd ühest loomast lahti saada? Ei ole nii, me lihtsalt tahame et loomad oleksid õnnelikud ja ma täiesti siiralt arvasin, et kassil oleks mujal parem elu-sest hetkel on ta stressis/õnnetu ja seda on raske vaadata.

Mul on hea meel, et siia teema tegin. Oli vastajad, kes tõesti mõtlesid kaasa ja andsid häid soovitusi. Sinu vastuset ei olnud kahjuks mittemingisugust abi..vb ainult sul omal läks kergemaks, et said kellegile halvasti õelda?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kusjuures jäin mõtlema, et ma lapsena oleksin tulevikus ikka väga solvunud kui ükskõik kumb loom, kes perre on võetud ära antaks. Olgu see koer või kass. Nii ei tehta, see on mõnitamine ja alla andmine. Väga suur vahe oleks jah kui karvad lendaks ja tegu oleks elu ja surma küsimusega loomale, aga see, et kass kuskile pissib ja stressis on on väga suuresti probleemiga tegelematuse küsimus.

Tegelikult oleks pidanud sellele mõtlema juba enne koera võtmist, mitte lihtsalt koju tooma. Feliway oleks pidanud juba sel hetkel difuuseris olema, kassi natuke ümber harjutama ja üksteise lõhnadega harjutama. Kassile pakkuma turvatunnet ja koera keelama kui liiga ülemeelikuks läheb.

Praegu tundub kõik maru emotsiooni ajel, et umbes mõeldi koer võtta, mindi järgi. Ei olegi nii kerge, ah, anname ära kellegi. Ma lihtsalt ei saa aru kuidas või miks inimesed neid loomi siis võtavad kui ei ole loomasõbrad. Arvatakse, et võetaksegi loom ja kuidagi ta siis lihtsalt eksisteerib, kasvab ise üles ja on koheselt kuulekas ja pahandusi ei tee jne? Maru naiivne mõtlemine ka, et mingi koeraga, kes ajutiselt on saab läbi, et siis on sama kui suurem ja aktiivne kutsikas võtta, kes pea 24/7 kassi territooriumi üle võtab ja olemas on.

Kuigi tegelt ei imesta enam millegi üle.

Teemaalgataja olen. Väga sapine jutt.

Koera soov on olnud juba aastaid (lapsepõlves oli mul 2 koera, siiamaani igatsen neid). Nüüd on meil lõpuks omal suur hoov, ise saan tööd teha kodus ja tänu sellele tundus täiesti õige aeg kutsika võtuks. Loomulikult mõtlesin ka kassile, aga sellist asja ei tea mitte kunagi ette (eriti, kui eelnevad kogemused on koertega head olnud). Kuna abikaasal on eelnevalt kuldne retriiver olnud ja ämmal on siiani- siis terve meie pere on sellesse tõugu “armunud”. Sellepärast ka seda tõugu kutsikas meie koju tuli- mitte nii nagu sina arvad, et võtsime kassi kiusuks suure ja aktiivsema tõu.

Ja sina arvad, et meie pere on nii õel, et tahame nüüd ühest loomast lahti saada? Ei ole nii, me lihtsalt tahame et loomad oleksid õnnelikud ja ma täiesti siiralt arvasin, et kassil oleks mujal parem elu-sest hetkel on ta stressis/õnnetu ja seda on raske vaadata.

Mul on hea meel, et siia teema tegin. Oli vastajad, kes tõesti mõtlesid kaasa ja andsid häid soovitusi. Sinu vastuset ei olnud kahjuks mittemingisugust abi..vb ainult sul omal läks kergemaks, et said kellegile halvasti õelda?

Teemaalgataja, lugesin kommentaarid läbi ja ainuke, kes sapine on, oled sina. Eelmisel käol on õige jutt.
Oled nõus ära andma looma, kes üle 4 aasta teie juures elanud, ainuüksi, et sa mõtlesid sellele, teeb sinust väga küünilise, sapise, õela, egoistliku ja rumala inimese!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil on kodus 4,5 aastane isane kass (Scottish fold). Paar kuud tagasi liitus meie perega ka koerakutsikas. Vaatamata pere püüdlustele ei ole nad omavahel sõbraks saanud:(
Kass on silmnähtavalt solvunud,

minu kassil kulus esimese kutsikaga 6 kuud, kuni kass leppis, et koer majas. paar aastat hiljem, kui teise kutsika lisaks võtsime, kulus kassil 8 kuud, nüüdseks on harjunud.
sõprusest on asi kaugel, aga suudavad koos elada

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kusjuures jäin mõtlema, et ma lapsena oleksin tulevikus ikka väga solvunud kui ükskõik kumb loom, kes perre on võetud ära antaks. Olgu see koer või kass. Nii ei tehta, see on mõnitamine ja alla andmine. Väga suur vahe oleks jah kui karvad lendaks ja tegu oleks elu ja surma küsimusega loomale, aga see, et kass kuskile pissib ja stressis on on väga suuresti probleemiga tegelematuse küsimus.

Tegelikult oleks pidanud sellele mõtlema juba enne koera võtmist, mitte lihtsalt koju tooma. Feliway oleks pidanud juba sel hetkel difuuseris olema, kassi natuke ümber harjutama ja üksteise lõhnadega harjutama. Kassile pakkuma turvatunnet ja koera keelama kui liiga ülemeelikuks läheb.

Praegu tundub kõik maru emotsiooni ajel, et umbes mõeldi koer võtta, mindi järgi. Ei olegi nii kerge, ah, anname ära kellegi. Ma lihtsalt ei saa aru kuidas või miks inimesed neid loomi siis võtavad kui ei ole loomasõbrad. Arvatakse, et võetaksegi loom ja kuidagi ta siis lihtsalt eksisteerib, kasvab ise üles ja on koheselt kuulekas ja pahandusi ei tee jne? Maru naiivne mõtlemine ka, et mingi koeraga, kes ajutiselt on saab läbi, et siis on sama kui suurem ja aktiivne kutsikas võtta, kes pea 24/7 kassi territooriumi üle võtab ja olemas on.

Kuigi tegelt ei imesta enam millegi üle.

Teemaalgataja olen. Väga sapine jutt.

Koera soov on olnud juba aastaid (lapsepõlves oli mul 2 koera, siiamaani igatsen neid). Nüüd on meil lõpuks omal suur hoov, ise saan tööd teha kodus ja tänu sellele tundus täiesti õige aeg kutsika võtuks. Loomulikult mõtlesin ka kassile, aga sellist asja ei tea mitte kunagi ette (eriti, kui eelnevad kogemused on koertega head olnud). Kuna abikaasal on eelnevalt kuldne retriiver olnud ja ämmal on siiani- siis terve meie pere on sellesse tõugu “armunud”. Sellepärast ka seda tõugu kutsikas meie koju tuli- mitte nii nagu sina arvad, et võtsime kassi kiusuks suure ja aktiivsema tõu.

Ja sina arvad, et meie pere on nii õel, et tahame nüüd ühest loomast lahti saada? Ei ole nii, me lihtsalt tahame et loomad oleksid õnnelikud ja ma täiesti siiralt arvasin, et kassil oleks mujal parem elu-sest hetkel on ta stressis/õnnetu ja seda on raske vaadata.

Mul on hea meel, et siia teema tegin. Oli vastajad, kes tõesti mõtlesid kaasa ja andsid häid soovitusi. Sinu vastuset ei olnud kahjuks mittemingisugust abi..vb ainult sul omal läks kergemaks, et said kellegile halvasti õelda?

Teemaalgataja, lugesin kommentaarid läbi ja ainuke, kes sapine on, oled sina. Eelmisel käol on õige jutt.

Oled nõus ära andma looma, kes üle 4 aasta teie juures elanud, ainuüksi, et sa mõtlesid sellele, teeb sinust väga küünilise, sapise, õela, egoistliku ja rumala inimese!

Teemaalgataja olen- Oletame, et vaatamata kõigile kestvatele püüdlustele ei õnnestu mul kassi meeleseisundit parandada. Kui kass jääbki meie peale vihaseks, on solvunud ja ei tunne ennast kodus hästi! Siis mida sina teeksid??? Elaksid rahumeeli kodus edasi ja laseksd kassil ennast halvasti tunda? Jah, saaksid olla uhke- et sina ei kunagi enda looma ära ei anna, aga see oleks justkui kassi heaolu hinnaga? Tõesti huvitab, kuidas antud olukorra lahendaksis (nii et kõigil oleks hea)?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil on kodus 4,5 aastane isane kass (Scottish fold). Paar kuud tagasi liitus meie perega ka koerakutsikas. Vaatamata pere püüdlustele ei ole nad omavahel sõbraks saanud:(

Kass on silmnähtavalt solvunud,

minu kassil kulus esimese kutsikaga 6 kuud, kuni kass leppis, et koer majas. paar aastat hiljem, kui teise kutsika lisaks võtsime, kulus kassil 8 kuud, nüüdseks on harjunud.

sõprusest on asi kaugel, aga suudavad koos elada

Küsimus sulle – kas sa vihkad oma kassi, et oled sundinud teda kahel korral ligi aasta aega stressis elama? Eriti teisel korral, kus teadsid tulemust juba ette? Ja nüüd kokkuvõttes oled enda üle uhke ka veel, et sunnid koos elama loomi, kes pelgalt taluvad üksteist?
Varsti tuleb ilmselt juba järgmine koer?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja olen- Oletame, et vaatamata kõigile kestvatele püüdlustele ei õnnestu mul kassi meeleseisundit parandada. Kui kass jääbki meie peale vihaseks, on solvunud ja ei tunne ennast kodus hästi! Siis mida sina teeksid??? Elaksid rahumeeli kodus edasi ja laseksd kassil ennast halvasti tunda? Jah, saaksid olla uhke- et sina ei kunagi enda looma ära ei anna, aga see oleks justkui kassi heaolu hinnaga? Tõesti huvitab, kuidas antud olukorra lahendaksis (nii et kõigil oleks hea)?

Mina lahendaks sel juhul olukorra kutsika äraandmisega. Sest tema leiab peaaegu kindlasti normaalse ja hooliva kodu ja tal saab seal hea olema. Kiindub uude pererahvasse ja kõik on hästi.

Aga kujuta nüüd ette katset kassi ära anda. Oled aus, eks? St räägid ära andes tulevastele omanikele, et annad kassi ära, sest ta on stressis ja stressis olles ta pissib ja kakab su voodisse. Mis sa arvad, kas uus pererahvas on nõus sellise jutu peale su kassi võtma?

Ok, oletame, et sa ei räägi uuele pererahvale, et ta voodisse oma hädasid teeb. Leiad uue kodu. Mis sa arvad, kas kass uude koju viies saab kohe stressist lahti või ei? Ja kui ei, hakkab ta voodisse laskma taas. Uus pererahvas ei pea seda taluma. Võimalik, et on head inimesed ja tulevad toime ja saavad kassi stressiga hakkama lõpks. Aga suurem on tõenäosus, et ei saa ja ta visatakase lihtsalt tänavale.

Nii et mina ei näe varianti, et sa võiksid ära anda täiskasvanud kassi, kes stressist käitub nii nagu ta käitub. See ei saa kindlasti kassile hea lahendus olema..

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kusjuures jäin mõtlema, et ma lapsena oleksin tulevikus ikka väga solvunud kui ükskõik kumb loom, kes perre on võetud ära antaks. Olgu see koer või kass. Nii ei tehta, see on mõnitamine ja alla andmine. Väga suur vahe oleks jah kui karvad lendaks ja tegu oleks elu ja surma küsimusega loomale, aga see, et kass kuskile pissib ja stressis on on väga suuresti probleemiga tegelematuse küsimus.

Tegelikult oleks pidanud sellele mõtlema juba enne koera võtmist, mitte lihtsalt koju tooma. Feliway oleks pidanud juba sel hetkel difuuseris olema, kassi natuke ümber harjutama ja üksteise lõhnadega harjutama. Kassile pakkuma turvatunnet ja koera keelama kui liiga ülemeelikuks läheb.

Praegu tundub kõik maru emotsiooni ajel, et umbes mõeldi koer võtta, mindi järgi. Ei olegi nii kerge, ah, anname ära kellegi. Ma lihtsalt ei saa aru kuidas või miks inimesed neid loomi siis võtavad kui ei ole loomasõbrad. Arvatakse, et võetaksegi loom ja kuidagi ta siis lihtsalt eksisteerib, kasvab ise üles ja on koheselt kuulekas ja pahandusi ei tee jne? Maru naiivne mõtlemine ka, et mingi koeraga, kes ajutiselt on saab läbi, et siis on sama kui suurem ja aktiivne kutsikas võtta, kes pea 24/7 kassi territooriumi üle võtab ja olemas on.

Kuigi tegelt ei imesta enam millegi üle.

Teemaalgataja olen. Väga sapine jutt.

Koera soov on olnud juba aastaid (lapsepõlves oli mul 2 koera, siiamaani igatsen neid). Nüüd on meil lõpuks omal suur hoov, ise saan tööd teha kodus ja tänu sellele tundus täiesti õige aeg kutsika võtuks. Loomulikult mõtlesin ka kassile, aga sellist asja ei tea mitte kunagi ette (eriti, kui eelnevad kogemused on koertega head olnud). Kuna abikaasal on eelnevalt kuldne retriiver olnud ja ämmal on siiani- siis terve meie pere on sellesse tõugu “armunud”. Sellepärast ka seda tõugu kutsikas meie koju tuli- mitte nii nagu sina arvad, et võtsime kassi kiusuks suure ja aktiivsema tõu.

Ja sina arvad, et meie pere on nii õel, et tahame nüüd ühest loomast lahti saada? Ei ole nii, me lihtsalt tahame et loomad oleksid õnnelikud ja ma täiesti siiralt arvasin, et kassil oleks mujal parem elu-sest hetkel on ta stressis/õnnetu ja seda on raske vaadata.

Mul on hea meel, et siia teema tegin. Oli vastajad, kes tõesti mõtlesid kaasa ja andsid häid soovitusi. Sinu vastuset ei olnud kahjuks mittemingisugust abi..vb ainult sul omal läks kergemaks, et said kellegile halvasti õelda?

Teemaalgataja, lugesin kommentaarid läbi ja ainuke, kes sapine on, oled sina. Eelmisel käol on õige jutt.

Oled nõus ära andma looma, kes üle 4 aasta teie juures elanud, ainuüksi, et sa mõtlesid sellele, teeb sinust väga küünilise, sapise, õela, egoistliku ja rumala inimese!

Ja milles on süüdi pisike kutsu,kes ilmselt juba on kiindunud oma pererahvasse?
Kas, kui küsida, kumma lapse päästad enne, siis vastad,et selle, kes on meiega juba kauem olnud. Teine saab ilma meieta ka hakkama?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kusjuures jäin mõtlema, et ma lapsena oleksin tulevikus ikka väga solvunud kui ükskõik kumb loom, kes perre on võetud ära antaks. Olgu see koer või kass. Nii ei tehta, see on mõnitamine ja alla andmine. Väga suur vahe oleks jah kui karvad lendaks ja tegu oleks elu ja surma küsimusega loomale, aga see, et kass kuskile pissib ja stressis on on väga suuresti probleemiga tegelematuse küsimus.

Tegelikult oleks pidanud sellele mõtlema juba enne koera võtmist, mitte lihtsalt koju tooma. Feliway oleks pidanud juba sel hetkel difuuseris olema, kassi natuke ümber harjutama ja üksteise lõhnadega harjutama. Kassile pakkuma turvatunnet ja koera keelama kui liiga ülemeelikuks läheb.

Praegu tundub kõik maru emotsiooni ajel, et umbes mõeldi koer võtta, mindi järgi. Ei olegi nii kerge, ah, anname ära kellegi. Ma lihtsalt ei saa aru kuidas või miks inimesed neid loomi siis võtavad kui ei ole loomasõbrad. Arvatakse, et võetaksegi loom ja kuidagi ta siis lihtsalt eksisteerib, kasvab ise üles ja on koheselt kuulekas ja pahandusi ei tee jne? Maru naiivne mõtlemine ka, et mingi koeraga, kes ajutiselt on saab läbi, et siis on sama kui suurem ja aktiivne kutsikas võtta, kes pea 24/7 kassi territooriumi üle võtab ja olemas on.

Kuigi tegelt ei imesta enam millegi üle.

Teemaalgataja olen. Väga sapine jutt.

Koera soov on olnud juba aastaid (lapsepõlves oli mul 2 koera, siiamaani igatsen neid). Nüüd on meil lõpuks omal suur hoov, ise saan tööd teha kodus ja tänu sellele tundus täiesti õige aeg kutsika võtuks. Loomulikult mõtlesin ka kassile, aga sellist asja ei tea mitte kunagi ette (eriti, kui eelnevad kogemused on koertega head olnud). Kuna abikaasal on eelnevalt kuldne retriiver olnud ja ämmal on siiani- siis terve meie pere on sellesse tõugu “armunud”. Sellepärast ka seda tõugu kutsikas meie koju tuli- mitte nii nagu sina arvad, et võtsime kassi kiusuks suure ja aktiivsema tõu.

Ja sina arvad, et meie pere on nii õel, et tahame nüüd ühest loomast lahti saada? Ei ole nii, me lihtsalt tahame et loomad oleksid õnnelikud ja ma täiesti siiralt arvasin, et kassil oleks mujal parem elu-sest hetkel on ta stressis/õnnetu ja seda on raske vaadata.

Mul on hea meel, et siia teema tegin. Oli vastajad, kes tõesti mõtlesid kaasa ja andsid häid soovitusi. Sinu vastuset ei olnud kahjuks mittemingisugust abi..vb ainult sul omal läks kergemaks, et said kellegile halvasti õelda?

Teemaalgataja, lugesin kommentaarid läbi ja ainuke, kes sapine on, oled sina. Eelmisel käol on õige jutt.

Oled nõus ära andma looma, kes üle 4 aasta teie juures elanud, ainuüksi, et sa mõtlesid sellele, teeb sinust väga küünilise, sapise, õela, egoistliku ja rumala inimese!

Teemaalgataja olen- Oletame, et vaatamata kõigile kestvatele püüdlustele ei õnnestu mul kassi meeleseisundit parandada. Kui kass jääbki meie peale vihaseks, on solvunud ja ei tunne ennast kodus hästi! Siis mida sina teeksid??? Elaksid rahumeeli kodus edasi ja laseksd kassil ennast halvasti tunda? Jah, saaksid olla uhke- et sina ei kunagi enda looma ära ei anna, aga see oleks justkui kassi heaolu hinnaga? Tõesti huvitab, kuidas antud olukorra lahendaksis (nii et kõigil oleks hea)?

Hetkegi ei ole juttu ära anda kutsikas. Seda siis kassi heaolu nimel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja milles on süüdi pisike kutsu,kes ilmselt juba on kiindunud oma pererahvasse?

Ei olegi süüdi. Inimene on see, kes vale otsuse tegi ja loomi sobitada ei suutnud. Aga siiski on selle pisikese kutsu äraandmisel väga suur tõenäosus, et kutsuga saab kõik korda, kiindub uude pererahvasse ja elab oma õnnelikku koeraelu pikalt. Võime siin rääkida, et kiindus juba pererahvasse. Aga enamus loomalapsi sunnitakse kord elus pererahvast vahetama – siis, kui saab piisavalt suureks, et ema enam ei vaja, otsitakse loomalastele uus kodu. Eks nad algul ikka pelgavad ja võõrastavad, aga harjuvad. Kui nüüd see kutsu ka teist korda ära anda veel väiksena, siis ta täpselt samamoodi natuke pelgab, aga harjub ja kiindub. Traagikat ei ole.

Täiskasvanud stressist voodisse tegevat kassi ära andes on peaaegu võimatu, et see kass saab sellise kodu, kus kõik ta mured mööduksid ja ta elab edasi õnnelikku kassielu. Küll aga on üsna suur tõenäosus, et ta saab oma stressist samas kodus üle, kui stressi tekitav kutsu seal enam ei ela ja pererahvas kannatlikult temaga tegeleb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil on kodus 4,5 aastane isane kass (Scottish fold). Paar kuud tagasi liitus meie perega ka koerakutsikas. Vaatamata pere püüdlustele ei ole nad omavahel sõbraks saanud:(

Mõlgub peas mõte, et äkki kassile uus kodu otsida?
Palun nõu!

Lemmikloom on ju pereliige! Kui peres oleks 4,5 a laps ja perre sünniks beebi, kas siis küsiksid sama asja, kui suurem laps armukadetseks ja halvasti käituks?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja milles on süüdi pisike kutsu,kes ilmselt juba on kiindunud oma pererahvasse?

Ei olegi süüdi. Inimene on see, kes vale otsuse tegi ja loomi sobitada ei suutnud. Aga siiski on selle pisikese kutsu äraandmisel väga suur tõenäosus, et kutsuga saab kõik korda, kiindub uude pererahvasse ja elab oma õnnelikku koeraelu pikalt. Võime siin rääkida, et kiindus juba pererahvasse. Aga enamus loomalapsi sunnitakse kord elus pererahvast vahetama – siis, kui saab piisavalt suureks, et ema enam ei vaja, otsitakse loomalastele uus kodu. Eks nad algul ikka pelgavad ja võõrastavad, aga harjuvad. Kui nüüd see kutsu ka teist korda ära anda veel väiksena, siis ta täpselt samamoodi natuke pelgab, aga harjub ja kiindub. Traagikat ei ole.

Täiskasvanud stressist voodisse tegevat kassi ära andes on peaaegu võimatu, et see kass saab sellise kodu, kus kõik ta mured mööduksid ja ta elab edasi õnnelikku kassielu. Küll aga on üsna suur tõenäosus, et ta saab oma stressist samas kodus üle, kui stressi tekitav kutsu seal enam ei ela ja pererahvas kannatlikult temaga tegeleb.

Jeesus küll. Inimene tahab endale koera, aga ei saa, sest kassile ei meeldi? Midagi nii lolli pole ammu kuulnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis mõttes lolli – kass oli ju enne võetud? Ei pea õigeks – et kui võetakse uus loom, siis vana heidetakse üle parda.
Mul on ka kass, aga ei hakka rotti võtma, kuna ei suuda rotile tagada ohutut elu. Rotid väga meeldivad ja kasvatasin neid enne. Kassi leidsin (või kass leidis meid) ja nüüd arvestan, et vähemalt 10 aastat ei saa rotti majja võtta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jeesus küll. Inimene tahab endale koera, aga ei saa, sest kassile ei meeldi? Midagi nii lolli pole ammu kuulnud.

Sina ole siis see, kelle äravisatud loomadega mina tegelen? Elan kohas, kus lähedal inimesed suvitavad. Igal sügisel tuleb mul neid loomakesi aidata, kes sinusuguste jobude poolt maha jäetud. Nad ka kevadel tahtsid looma. Aga pärast on nad tülikad. Kasvavad suureks ja pole enam pisikesed nunnud, võib ära visata. Eks saab ju alati uue nunnuka võtta, sest nad ju tahavad.

Palun ole hea ja ära võta endale iial ühtegi looma, kui sa sõna “vastutus” tähendusest aru ei saa.

Ja teemaalgataja puhul ma endiselt loodan, et saab kassi stressiga hakkama nii, et saab mõlemad loomad endale jätta ja kõigil on hea.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jeesus küll. Inimene tahab endale koera, aga ei saa, sest kassile ei meeldi? Midagi nii lolli pole ammu kuulnud.

Sina ole siis see, kelle äravisatud loomadega mina tegelen? Elan kohas, kus lähedal inimesed suvitavad. Igal sügisel tuleb mul neid loomakesi aidata, kes sinusuguste jobude poolt maha jäetud. Nad ka kevadel tahtsid looma. Aga pärast on nad tülikad. Kasvavad suureks ja pole enam pisikesed nunnud, võib ära visata. Eks saab ju alati uue nunnuka võtta, sest nad ju tahavad.

Palun ole hea ja ära võta endale iial ühtegi looma, kui sa sõna “vastutus” tähendusest aru ei saa.

Ja teemaalgataja puhul ma endiselt loodan, et saab kassi stressiga hakkama nii, et saab mõlemad loomad endale jätta ja kõigil on hea.

Ei mina olen see, kellel on kodus koer ja kass. Sina mine võta nüüd rohud sisse ja rahune.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
kitah

Mis mõttes lolli – kass oli ju enne võetud? Ei pea õigeks – et kui võetakse uus loom, siis vana heidetakse üle parda.

Mul on ka kass, aga ei hakka rotti võtma, kuna ei suuda rotile tagada ohutut elu. Rotid väga meeldivad ja kasvatasin neid enne. Kassi leidsin (või kass leidis meid) ja nüüd arvestan, et vähemalt 10 aastat ei saa rotti majja võtta.

Minul eksisteerivad juba viimased kakskümmend aastat kenasti koos. Pigem pean tagama kassidele ohutu elu, sest aegajalt saavad nad rottide käest hammustada, kui oma ninad, sabad ja käpad neile liiga puuri ligidale jätavad 🙂
Iseasi muidugi, kui sa tahad rotti vabalt pidada, aga see ei ole väga hea mõte – eeskätt mitte nende kummagi ohutuse pärast, vaid juhtmete pärast.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis mõttes lolli – kass oli ju enne võetud? Ei pea õigeks – et kui võetakse uus loom, siis vana heidetakse üle parda.

Mul on ka kass, aga ei hakka rotti võtma, kuna ei suuda rotile tagada ohutut elu. Rotid väga meeldivad ja kasvatasin neid enne. Kassi leidsin (või kass leidis meid) ja nüüd arvestan, et vähemalt 10 aastat ei saa rotti majja võtta.

Inimeste maailmas ju öeldakse, kui ei meeldi, mine ära. Koer tunneb ennast koduselt ja on oma pererahvasse kiindunud…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kassil ei ole ju kuhugi minna, kui ta on inimesest sõltuv.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
nyah nyah

Mis mõttes lolli – kass oli ju enne võetud? Ei pea õigeks – et kui võetakse uus loom, siis vana heidetakse üle parda.

Mul on ka kass, aga ei hakka rotti võtma, kuna ei suuda rotile tagada ohutut elu. Rotid väga meeldivad ja kasvatasin neid enne. Kassi leidsin (või kass leidis meid) ja nüüd arvestan, et vähemalt 10 aastat ei saa rotti majja võtta.

Minul eksisteerivad juba viimased kakskümmend aastat kenasti koos. Pigem pean tagama kassidele ohutu elu, sest aegajalt saavad nad rottide käest hammustada, kui oma ninad, sabad ja käpad neile liiga puuri ligidale jätavad 🙂

Iseasi muidugi, kui sa tahad rotti vabalt pidada, aga see ei ole väga hea mõte – eeskätt mitte nende kummagi ohutuse pärast, vaid juhtmete pärast.

Minagi ei jätax kassi pärast rotte võtmata. Kui mehega kokku kolisime, oli temal vana tige kass & minul puuritäis rotta. Rotipuur sai koha köögis, misjärel kass enam köögi uxelävest kaugemale tulla ei julgenud. Aga omad hädad õiendas ikka liivakasti, meelsust väljendas pigem sellega, et ma eal ei teadnud, millisest hämarast nurgast sööstab mulle säärde kuri hall vari, kähisev & sisisev sihuke. Või siis istus tundide kaupa minust umbes meetri kaugusel & jõllitas, pilgus kysimus: MIX sa oled? Lõpux suri kass vanadussurma, palju pisikesi tervisehädasid korraga . . .

Praegu on meil neli puurirotti & yx vabapidamisel väänik. Teda nimelt kasvatas elu esimestel kuudel eelmise omaniku sfinxu kass. Hellasti & sõbralikult, aga teiste rottidega Johnny (vean kihla, et perekonnanimi on Lydon alias Rotten) suhelda ei oska. Juhtmed talle ei maitse, raamatud on kyll rõõmsasti rapitud & diivanisse ehitas see kurjavaimu punkar endale mõnusa pesa.

Ka samast liigist loomadel võib ette tulla totaalset sobimatust. Yx mu puurirotte, algse nimega Maladets, yldiselt Virbel, põhjustab igas liigikaaslases esmalt hämmeldust & viha, kuigi ta ei ole ise yldse agressiivne. Minagi arvasin, et see kaunis kuldne dumbo on loll nagu pioneer, paraku selgus, et vaene loom on lihtsalt kurt kui kivi ega saa jutust midagi aru. Aga targa vana ‘kasuisa’ abiga õppis ta teistega läbi saama.

Yhesõnaga, kass & rotid ei ole yldse võimatu yritus. Koer & kass ka mitte. Kui rahulikult võtta & mitte tormata loobuma esimeste raskuste tekkides.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vot ei tahtnud sapine olla, aga point ongi selles, et kui esimeste raskuste ajel tuleb pähe mõte kummastki loomast loobuda (nagu küsimus, mitte ei tekkinud küsimus kuidas loomi lepitada) on tegu hooletu ja rumala loomavõtuga, kus ei ole kõik enda jaoks enne loomavõttu läbi võetud. Mõned kuud on maru lühike aeg loomade lepitamiseks (kui sellega ei alusatud ENNE looma koju toomist). Teine variant oleks tõesti sallimatus loomade suhtes, et karvad lendavad – KUID ka sellisel juhul on võimalusi loomade lepitamiseks. Vähemalt proovida.

Aga mõelda ära anda vanem loom, sest see tunduks kergem variant on vastutustundetu. Ka koera ära andmine oleks vastutustundetu. Vähemalt nii kiiresti alla andes.

Seega jah teemaalgataja, võingi ehk sapine olla, aga Sinu enda peamine küsimus oli kummast loobuda. Mitte kuidas lepitada. Üks kõik kui väga tahad siis see on vastutustundetu käitumine loomade suhtes. Soov koera võtta võis jah olla pikaajaliselt peas, kuid see ei tee seda paremaks, kuna mis olid su reaalsed etapid ja tegevused, millele mõtlesid kuidas kass hakkama saab. Oligi nii, et toon koju ja siis vaatan ja mõtlen? Et ilmselt küll läbi saavad ja rohkem teemasse ei süvenenud? Mõtlesid enne juba endale selgeks, et MIS saab juhul kui loomad ei sobi (ja su parim variant oligi, et anname siis ühe ära?). See kõik ongi vastutustundetu käitumine. Oleksid vastutustundlik olnud oleks antud teema: olen ära proovinud selle ja selle nipi, need asjad, need ei toimi, on kellelgi veel häid nippe ideid kuidas lepitada.

Ning jah, olles loomadega üles kasvanud ja kõik kassid-koerad on südamesse pugenud oleksingi väga solvunud olnud kui keegi oleks lihtsalt ära antud. Ma väiksena võtsin südamesse kui NAABRITE koer ära anti, sest võtsid kutsika kellega nad vanema koeraga läbi ei saanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kassile on oluline kodupaik, koerale peremees. Kodust minema viidud kassid on valmis maha rändama tohutu vahemaa, et tagasi koju jõuda. Koerakutsikas harjub uue premehega suht ruttu. Mulle tundub, et teie ahvivaimustus oma retriiverist on kassile tajutav.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vot ei tahtnud sapine olla, aga point ongi selles, et kui esimeste raskuste ajel tuleb pähe mõte kummastki loomast loobuda (nagu küsimus, mitte ei tekkinud küsimus kuidas loomi lepitada) on tegu hooletu ja rumala loomavõtuga, kus ei ole kõik enda jaoks enne loomavõttu läbi võetud. Mõned kuud on maru lühike aeg loomade lepitamiseks (kui sellega ei alusatud ENNE looma koju toomist). Teine variant oleks tõesti sallimatus loomade suhtes, et karvad lendavad – KUID ka sellisel juhul on võimalusi loomade lepitamiseks. Vähemalt proovida.

Aga mõelda ära anda vanem loom, sest see tunduks kergem variant on vastutustundetu. Ka koera ära andmine oleks vastutustundetu. Vähemalt nii kiiresti alla andes.

Seega jah teemaalgataja, võingi ehk sapine olla, aga Sinu enda peamine küsimus oli kummast loobuda. Mitte kuidas lepitada. Üks kõik kui väga tahad siis see on vastutustundetu käitumine loomade suhtes. Soov koera võtta võis jah olla pikaajaliselt peas, kuid see ei tee seda paremaks, kuna mis olid su reaalsed etapid ja tegevused, millele mõtlesid kuidas kass hakkama saab. Oligi nii, et toon koju ja siis vaatan ja mõtlen? Et ilmselt küll läbi saavad ja rohkem teemasse ei süvenenud? Mõtlesid enne juba endale selgeks, et MIS saab juhul kui loomad ei sobi (ja su parim variant oligi, et anname siis ühe ära?). See kõik ongi vastutustundetu käitumine. Oleksid vastutustundlik olnud oleks antud teema: olen ära proovinud selle ja selle nipi, need asjad, need ei toimi, on kellelgi veel häid nippe ideid kuidas lepitada.

Ning jah, olles loomadega üles kasvanud ja kõik kassid-koerad on südamesse pugenud oleksingi väga solvunud olnud kui keegi oleks lihtsalt ära antud. Ma väiksena võtsin südamesse kui NAABRITE koer ära anti, sest võtsid kutsika kellega nad vanema koeraga läbi ei saanud.

Nii, tulid siis veelkord tagasi ja näägutasid veelkord ja juba pikemalt. Ja rääkisid palju endast – mina, mina, mina. Kasutegur null, teisele inimesele sisse jälle sõidetud ja sinu süda uhkust tulvil?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei mina olen see, kellel on kodus koer ja kass. Sina mine võta nüüd rohud sisse ja rahune.

Jah, sul võivad kodus koer ja kass olla. Aga kui sul tuleb uue looma tuju, tood pisikese loomapoja koju ja selgub, et vana koer või kass ei lepi, siis saadad kergekäeliselt selle vana looma minema. Vähemalt seda paistad sa siin hoolega propageerivat, et nunnu kutsikas peab kindlasti jääma (sest on nii südamesse pugenud). Aga vanast loomast suva.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vaata selleks, et olukorda muuta tuleb hakata mõtlema ja analüüsima olukorda ja tagajärgi. Pärast tekib veel olukord, et issver, kassita on ikka nii kurb olla. Oh, võtame uue, siin räägiti, et kui koer on enne siis on kergem kassi võtta, et ehk uue kassiga ei teki probleeme jne.

Mis kasutegurit mul hetkel pakkuda ongi kui inimese peamine mure on kumba ära anda, mitte kuidas olukorda lahendada. Jah, ma ei oska pakkuda “kasutegurit” teemaalgatajale, et kummast loobuda. Vaid just seda, et kas loobumisotsus on ikka nii kindel ja kui loobutakse, et pärast tagantjärgi kahetsust ei teki. Lastel on samuti pikk mälu kui tema lemmikloom ära antakse sellisel põhjusel. Kui laps küsib, et emme, miks me kassi ära andsime siis kas on südant vastata “et nii oli kergem”, “koer sai armsamaks”, “ma ei viitsinud lahendust leida” jne. Pigem tuleb sealt ääriveeri, et “kellelgi lõi allergia välja” kui aus jutt, “et tead, võtsime looma, ei saanud hakkama, sest põhjustasime talle ise stressi, kuna võtsime uue ja nunnuma looma ja ei viitsinud tekkinud olukorraga tegeleda”.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 120 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas anda kass ära..või koer?