Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Kas annetatakse ka oma külmutatud embrüoid?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 43 )

Teema: Kas annetatakse ka oma külmutatud embrüoid?

Postitas:
Kägu

Püüan pikki aastaid triipe, mis pole paraku siiani õnnestunud. Juba aastaid tagasi öeldi, et munarakkude reserv on madal… Täna taas üle pika aja IVF-arsti juures käies tuli tõdeda, et mul on kasulikum kasutada doonormunarakku… 🙁
Peas ringleb küsimusi nii palju…
Doonormunarakk üks asi, mille käigus tuleb kinni maksta nii enda kui doonori IVF ravimid.
Samas on ju paljudel külmas ka embrüod e. siinse rahva keeli eskimod.
Kas on olnud juhust, et keegi annetab oma embrüo(d) teisele naisele siirdamiseks, et viimane saaks ka lapse? Või selline asi siiski ei tule kõne alla?
See on küll juba IVF seaduses kirjas, et mingil hetkel embrüod hävitatakse või siis annetatakse IVF teadustööks…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Püüan pikki aastaid triipe, mis pole paraku siiani õnnestunud. Juba aastaid tagasi öeldi, et munarakkude reserv on madal… Täna taas üle pika aja IVF-arsti juures käies tuli tõdeda, et mul on kasulikum kasutada doonormunarakku… :(
Peas ringleb küsimusi nii palju…
Doonormunarakk üks asi, mille käigus tuleb kinni maksta nii enda kui doonori IVF ravimid.
Samas on ju paljudel külmas ka embrüod e. siinse rahva keeli eskimod.
Kas on olnud juhust, et keegi annetab oma embrüo(d) teisele naisele siirdamiseks, et viimane saaks ka lapse? Või selline asi siiski ei tule kõne alla?
See on küll juba IVF seaduses kirjas, et mingil hetkel embrüod hävitatakse või siis annetatakse IVF teadustööks…

On olemas küll selline võimalus, nagu doonorembrüo kasutamine. Uuri näiteks erakliinikutest, aga ka mujalt. Doonorite eest pead niikuinii maksma. Ega see oluliselt odavam ei tule. Doonorembrüo kasutamine ei ole samuti tasuta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil oli IVF kliiniku lepingus juba sees, mida tehakse kogutud embrüotega, mis 5a jooksul kasutust ei leia, kas annetada või hävitada. Minul on seal annetuseks linnuke kirja pandud. Aga kliinik ei asu Eestis. Ma usun, et sarnased sperma- ja embrüopangad on kliinikutes olemas ja saab ju kasutada kas doonormunarakku või päris doonorembrüosid (sulle vrd “külmaring”, kus siirdatakse lihtsalt embrüo). Kas sinu kliiniku arst ei rääkinud lähemalt, on neil doonorembrüosid, saavad kusagilt tellida ja vahetada?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõistan teie suurt muret!
Endalgi aastaid IVF teed käidud..
On läinud nii, et ühe lapse olen sünnitanud. Üritame teist..

Enda munarakke olen lubanud kasutada teadustööks juhul, kui neid ise ära ei kasuta.. Paraku mul neid eriti sinna külma ei jäägi ja hetkel seal polegi ühtegi.
Isiklikult enda munarakke ei loovutaks eesmärgil neid kellelegi teisele siirdada. Ma ei saaks elada teadmisega, et “minu laps” sünnib kuhugi, kuhu ma ei tea, kuigi usun, et seal teises peres oleks ta väga oodatud ja armastatud.. Ikkagi ei saaks ma elada selle teadmisega, et ta kuskil potensiaalselt olemas on. Sest seda infot pole võimalik kuidagi teada saada.

Ise mõtlesin IVF tee alguses, et kui meil endal ei õnnestu last saada, siis kindlalt adopteerin kui et kasutaksin doonormunarakke. Et võtan kasvatada juba sündinud lapse, kes mingitel põhjustel vanemlikust hoolest ilma jäänud, kui hakkan võõra munarakuga uut inimest ilma tooma..

Teisalt pole ka võimalik niimoodi annetada munarakke, et ma ütleks sulle, et võta minu omad. Ma tasuta annan! Munarakku tasuta ka ei saa, sest sellega kaasnevad kliinikul kulud..

Aga on naisi, kes justnimelt annetavad oma munarakke neile, kel seda väga peaks vaja olema.. Austan neid naisi väga! Sest paljud, kel on sama probleem nagu teil, saavad tänu sellele abi!

NB! Avaldasin enda arvamust, mis võibolla teemaalgatajale tundub julm lugeda, aga see on minu isiklik seisukoht! Ma saan täiesti aru sellest, miks mõned naised annetavad oma munarakke ja miks teised neid kasutavad!

Teile soovin kogu südamest edu sel teekonnal!

Olen kuulnud, et doonormunarakkudel on pikad järjekorrad..

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul sõbranna on munarakudoonor olnud. Osalt tasu pärast ja osalt heategevuseks, sest ise rohkem lapsi ei taha, sest eks see ole üsna vaevaline, vrd IVF ilma siirdamiseta ju, rohud ja süstimised ja uh on samad.
Aga sa ei saa võtta tuttavat, talle siis rohud kinni maksta ja munarakku saada. Doonormunarakud on siiski juba kliinikus pangas olemas ja nagu spermapank, on ka see anonüümne (ma ei tea, kas doonormunarakkudel saab saaja teada rahvuse, silma-juuksevärvi-kasvu nagu spermadoonoritel valikus on).
Kui arst sellise variandi välja pakkus, siis ta ikka seletab ise, kust, kuidas seda teha saab ja palju see maksab. Spermadoos muide pole kallis, munarakud on (just rohtude ja ebameeldivuste pärast, neid on ka vähem).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Munarakudoonor on teine asi. Doonorembrüo on midagi muud. See tähendab, et paar, kes on juba saanud lapse ja ei soovi näiteks kasutada enam oma külmas olevaid embrüoid, lubab neid kasutad kas kellelgi teisel anonüümselt või teaduslikuks otstarbeks. Sel juhul annetatakse embrüo, mitte munarakke. Embrüo ja munarakkude annetamine on erinevad asjad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tere! Mainisite, et teil on munaraku reserv madal. Mis see näit teil on?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minule on seda võimalust pakutud, et annetada külmas olevad embrüod teistele paaridele kasutamiseks. Kuidas see reaalsuses toimib? Üks asi see, et geneetiliselt minu ja mehe laps on kellegi nö võõra kasvatada, aga hoopis omaette teema on see, et Eesti suuruses riigis on väga tõenäoline, et minu kodus kasvav minu laps ja võõras peres kasvav minu laps kohtuvad, armuvad, saavad omavahel lapse. Ja bioloogiliselt on nad õde ja vend ju. Ma ei saa aru sellest, kuidas selline asi reaalne on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tõesti? Väga tõenäoline? Sama hästi võivad kohtuda kaks ühe spermadoonori last (ühel spermadoonoril võib olla kuni 8 last- kiinikus tehtud, pluss veel tema enda omad jne, mõnel naistemehel on ilma peal nii palju lapsi et ta ise ka ei tea, kus ja mitu täpselt) 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tõesti? Väga tõenäoline? Sama hästi võivad kohtuda kaks ühe spermadoonori last (ühel spermadoonoril võib olla kuni 8 last- kiinikus tehtud, pluss veel tema enda omad jne, mõnel naistemehel on ilma peal nii palju lapsi et ta ise ka ei tea, kus ja mitu täpselt) 🙂

Kas sa teed vahet embrüol ja munarakul? Spermadoonori lastel on emad ikka erinevad. Embrüo on seemnerakkudega juba viljastatud munarakk. Seega on ta geneetiliselt nii sina kui sinu mees. Lihtsalt kasvab lõpuks mõne teise naise emakas. Ta on identne sinu lastega.
Sa ei saa mitte kuidagi võrrelda sperma- ja munarakudoonorlus embrüodoonorlusega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Munarakk

Aga kliinikud ei paku ju annetatud munarakke?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mismõttes ei paku? Munarakudoonoreid aeg-ajalt otsitakse taga, see on tasuline, sest munarakke on puudu ja see on naisele vaevaline. Kõikides viljatuskliinikutes on see võimalik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Püüan pikki aastaid triipe, mis pole paraku siiani õnnestunud. Juba aastaid tagasi öeldi, et munarakkude reserv on madal… Täna taas üle pika aja IVF-arsti juures käies tuli tõdeda, et mul on kasulikum kasutada doonormunarakku… 🙁

Peas ringleb küsimusi nii palju…

Doonormunarakk üks asi, mille käigus tuleb kinni maksta nii enda kui doonori IVF ravimid.

Samas on ju paljudel külmas ka embrüod e. siinse rahva keeli eskimod.

Kas on olnud juhust, et keegi annetab oma embrüo(d) teisele naisele siirdamiseks, et viimane saaks ka lapse? Või selline asi siiski ei tule kõne alla?

See on küll juba IVF seaduses kirjas, et mingil hetkel embrüod hävitatakse või siis annetatakse IVF teadustööks…

Tere!

Püstitasin ühe uue teema “IVF ja “ülejäänud” lapsed” ja siit tekib mul embrüot saada soovijale koheselt küsimus. Kui teen ise IVF ja embroid jääb üle, siis see on minu jaoks probleem, et need hävitatakse v kasutatakse teadustööks. Ka see on minu jaoks probleem, kui nad annetan nö anonüümselt “kellelegi teisele”, sest ma leian, et lapsel on õigus teada, kellest ta on päriselt põlvnenud. Samuti, kui annetan, siis tahaksin teada, kus nad on ja et nendega on kõik korras. Küsiksingi nüüd, et kas sinu poolt oleks see vastuvõetav (hüpoteetiline ja teoreetiline küsimus), kui sa võtaksid vastu embrüod kelleltki, kes tahab veenduda selles, et tema järeltulijatega on kõik hästi ja soovib, et kui laps tahab, siis lapsele avaladatakse infot oma päris ema ja isa kohta. Soovin lihtsalt teada seda hüpoteetiliselt, sest laste hävitamine või teadustööks kasutamine tundub oluliselt valem olevat, kui laste loovutamine kasvatamiseks kellelegi teisele.

Ideaalis me kõik rasestumiksime loomulikul teel ja sellised dilemmad ja keerulised küsimused jääksid üldse ära.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Küsiksingi nüüd, et kas sinu poolt oleks see vastuvõetav (hüpoteetiline ja teoreetiline küsimus), kui sa võtaksid vastu embrüod kelleltki, kes tahab veenduda selles, et tema järeltulijatega on kõik hästi ja soovib, et kui laps tahab, siis lapsele avaladatakse infot oma päris ema ja isa kohta.

See on kõik ebareaalne, vt sõna ANONÜÜMNE annetamine. Kui sa lepinguga annad oma embrüod annetamiseks, siis need enam pole sinu omad ega sinu nimega seotud. Need on kliiniku omad ja nende kasutamiseks, olenevalt märgitud otstarbeks kas teadustööl või kellegi viljastamiseks.
Mõnes mõttes õnneks on minu enda embrüod hoopis välismaa kliinikus annetamiseks, maailm suur ja lai.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Küsiksingi nüüd, et kas sinu poolt oleks see vastuvõetav (hüpoteetiline ja teoreetiline küsimus), kui sa võtaksid vastu embrüod kelleltki, kes tahab veenduda selles, et tema järeltulijatega on kõik hästi ja soovib, et kui laps tahab, siis lapsele avaladatakse infot oma päris ema ja isa kohta.

See on kõik ebareaalne, vt sõna ANONÜÜMNE annetamine. Kui sa lepinguga annad oma embrüod annetamiseks, siis need enam pole sinu omad ega sinu nimega seotud. Need on kliiniku omad ja nende kasutamiseks, olenevalt märgitud otstarbeks kas teadustööl või kellegi viljastamiseks.

Mõnes mõttes õnneks on minu enda embrüod hoopis välismaa kliinikus annetamiseks, maailm suur ja lai.

Ehk siis kliinik ei võimalda, isegi kui mõlemad pooled tahaksid? Ega leping ei muuda reaalsust ehk fakti, et laps põlvneb minust.

Tekib küsimus, et mis huvi on kliinikul seda infot kinni mätsida, kui nii embrüote annetajad kui annetuse vastuvõtja on samamoodi info jagamisest huvitatud?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega leping ei muuda reaalsust ehk fakti, et laps põlvneb minust.

Ei, juba perekonnaseadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab. Põlvenb jah, aga mingeid “õigusi” sul sellele lapsele ei ole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega leping ei muuda reaalsust ehk fakti, et laps põlvneb minust.

Ei, juba perekonnaseadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab. Põlvenb jah, aga mingeid “õigusi” sul sellele lapsele ei ole.

See, et seadused ei ole kooskõlas reaalsusega, tean ma juba isegi. Ega siis, kui seadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab, ei tähenda, et see laps sellest naisest põlvneb (põlvnemine toimub siiski rakust, millest embrüo luuakse – selleks ei pea olema arst, et seda mõista).

Kuid küsimus jääb endiselt õhku, et mis kasu saab Kliinik sellest, kui ta seisab vastu info jagamisele, millest nii annetaja kui annetuse vastuvõtja mõlemad võidaksid?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega leping ei muuda reaalsust ehk fakti, et laps põlvneb minust.

Ei, juba perekonnaseadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab. Põlvenb jah, aga mingeid “õigusi” sul sellele lapsele ei ole.

See, et seadused ei ole kooskõlas reaalsusega, tean ma juba isegi. Ega siis, kui seadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab, ei tähenda, et see laps sellest naisest põlvneb (põlvnemine toimub siiski rakust, millest embrüo luuakse – selleks ei pea olema arst, et seda mõista).

Kuid küsimus jääb endiselt õhku, et mis kasu saab Kliinik sellest, kui ta seisab vastu info jagamisele, millest nii annetaja kui annetuse vastuvõtja mõlemad võidaksid?

Kliinik saa mingit kasu, seda reguleerib seadus. Kliinikud lähtuvad seadusest, mis on lubatud ja mis mitte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Praktikas on doonorid lahkemad oma rakke või embrüoid jagama kui see toimib anonüümselt.
Neid riike on küll kus anonüümsus on doonoritel kaotatud ja pärast seda doonorite arv langeb oluliselt ja doonorteenuse hind tõuseb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega leping ei muuda reaalsust ehk fakti, et laps põlvneb minust.

Ei, juba perekonnaseadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab. Põlvenb jah, aga mingeid “õigusi” sul sellele lapsele ei ole.

See, et seadused ei ole kooskõlas reaalsusega, tean ma juba isegi. Ega siis, kui seadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab, ei tähenda, et see laps sellest naisest põlvneb (põlvnemine toimub siiski rakust, millest embrüo luuakse – selleks ei pea olema arst, et seda mõista).

Kuid küsimus jääb endiselt õhku, et mis kasu saab Kliinik sellest, kui ta seisab vastu info jagamisele, millest nii annetaja kui annetuse vastuvõtja mõlemad võidaksid?

Kliinik saa mingit kasu, seda reguleerib seadus. Kliinikud lähtuvad seadusest, mis on lubatud ja mis mitte.

Okei, aga miks seadus ei arvesta selliste inimestega, kes soovivad, et nende lastel oleks võimalus seda teada saada, kellest nad on reaalelt rakutasandil põlvnenud? Ehk siis, kui ma soovin oma embrüod annetada, sest minu sisse pole võimalik kõiki istutada, siis miks seadus keelab seda, kui mõlemad osapoolsed on sellega nõus?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Triibukas27

Jummel küll.
Miks Sa siit meilt küsid. “Miks seadus sellist asja keelab?”

Uuri sealt kust seaduseid tehakse. Mida meie perekooli rahvas sulle öelda oskaks?
Ja kui sul nii suur dilemma siis ära anneta vaid lase hävitada ja nii lihtne see ongi!
Milleks lüüa lamenti mingi mõtetu asja pärast?
Kui tahad hoia endale ja lase end viljastada jumal teab mitu korda. Või nagu ütlesin..hävitamisele.

Siin kurtes seadust muuta ei saa. 😀
Naljakas..

Edit: ja Sa räägid nii nagu kliinik sunniks relva ähvardusel annetama. See on inimese oma vaba valik. Ja see valik on ANONÜÜMNE. Nii lihtsalt on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ega leping ei muuda reaalsust ehk fakti, et laps põlvneb minust.

Ei, juba perekonnaseadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab. Põlvenb jah, aga mingeid “õigusi” sul sellele lapsele ei ole.

See, et seadused ei ole kooskõlas reaalsusega, tean ma juba isegi. Ega siis, kui seadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab, ei tähenda, et see laps sellest naisest põlvneb (põlvnemine toimub siiski rakust, millest embrüo luuakse – selleks ei pea olema arst, et seda mõista).

Kuid küsimus jääb endiselt õhku, et mis kasu saab Kliinik sellest, kui ta seisab vastu info jagamisele, millest nii annetaja kui annetuse vastuvõtja mõlemad võidaksid?

Kliinik saa mingit kasu, seda reguleerib seadus. Kliinikud lähtuvad seadusest, mis on lubatud ja mis mitte.

Okei, aga miks seadus ei arvesta selliste inimestega, kes soovivad, et nende lastel oleks võimalus seda teada saada, kellest nad on reaalelt rakutasandil põlvnenud? Ehk siis, kui ma soovin oma embrüod annetada, sest minu sisse pole võimalik kõiki istutada, siis miks seadus keelab seda, kui mõlemad osapoolsed on sellega nõus?

Mis see teadmine annab? Mitu peret lapsel siis on? See võib lapses ja peredes tekitada päris palju segadust. Ja enamasti siiski ei ole kumbki pool sellest huvitatud. Ja sinul pole pole mõtet küll midagi annetada, juba nendest postitustest on näha, et see ei sobi sulle. See on täiesti vabatahtlik ja pole kõigile sobilik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega leping ei muuda reaalsust ehk fakti, et laps põlvneb minust.

Ei, juba perekonnaseadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab. Põlvenb jah, aga mingeid “õigusi” sul sellele lapsele ei ole.

See, et seadused ei ole kooskõlas reaalsusega, tean ma juba isegi. Ega siis, kui seadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab, ei tähenda, et see laps sellest naisest põlvneb (põlvnemine toimub siiski rakust, millest embrüo luuakse – selleks ei pea olema arst, et seda mõista).

Kuid küsimus jääb endiselt õhku, et mis kasu saab Kliinik sellest, kui ta seisab vastu info jagamisele, millest nii annetaja kui annetuse vastuvõtja mõlemad võidaksid?

Kliinik saa mingit kasu, seda reguleerib seadus. Kliinikud lähtuvad seadusest, mis on lubatud ja mis mitte.

Okei, aga miks seadus ei arvesta selliste inimestega, kes soovivad, et nende lastel oleks võimalus seda teada saada, kellest nad on reaalelt rakutasandil põlvnenud? Ehk siis, kui ma soovin oma embrüod annetada, sest minu sisse pole võimalik kõiki istutada, siis miks seadus keelab seda, kui mõlemad osapoolsed on sellega nõus?

Mis see teadmine annab? Mitu peret lapsel siis on? See võib lapses ja peredes tekitada päris palju segadust. Ja enamasti siiski ei ole kumbki pool sellest huvitatud. Ja sinul pole pole mõtet küll midagi annetada, juba nendest postitustest on näha, et see ei sobi sulle. See on täiesti vabatahtlik ja pole kõigile sobilik.

Aga miks sina oled see, kes otsustab lapse eest, et see teadmine talle midagi ei anna? Ja kes oled sina otsustajaks, et mina annetajaks ei sobi? Sinu selline suhtumine kaasinimesse ja laste huvidest ülesõitmine räägib sinu kohta hoopis rohkem. Aga mul puudub siin huvi isiklikele solvangutele vastata ja sellisel tasemel diskussiooni pidada. Kõike kaunist sulle!

Ja kui leidub kedagi, kes on huvitatud argumenteeritud diskussiooni pidamisest eesmägriga laste (antud juhul ülejäävate embrüote) huvisid parimal viisil kaitsa, siis sellist arutelu olen nõus pidama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Triibukas27

Ega leping ei muuda reaalsust ehk fakti, et laps põlvneb minust.

Ei, juba perekonnaseadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab. Põlvenb jah, aga mingeid “õigusi” sul sellele lapsele ei ole.

See, et seadused ei ole kooskõlas reaalsusega, tean ma juba isegi. Ega siis, kui seadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab, ei tähenda, et see laps sellest naisest põlvneb (põlvnemine toimub siiski rakust, millest embrüo luuakse – selleks ei pea olema arst, et seda mõista).

Kuid küsimus jääb endiselt õhku, et mis kasu saab Kliinik sellest, kui ta seisab vastu info jagamisele, millest nii annetaja kui annetuse vastuvõtja mõlemad võidaksid?

Kliinik saab sellest sellist kasu,et ei ilmu kuskilt mingi hulluke aastaid hiljem kes seletab,et laps on tegelt minu ja ma ei ole sellega nõus olnud. Andke mulle vanemate andmed ja blablaablaa.
Või üks pere elab rahus oma elu kui järsku ilmub ukse taha mingi tädi kes nõuab last omale. Tahab kasvatamises osaleda ja väidab,et laps on tema mingil rakutasandil.

Kellel sellist jama vaja?!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ega leping ei muuda reaalsust ehk fakti, et laps põlvneb minust.

Ei, juba perekonnaseadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab. Põlvenb jah, aga mingeid “õigusi” sul sellele lapsele ei ole.

See, et seadused ei ole kooskõlas reaalsusega, tean ma juba isegi. Ega siis, kui seadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab, ei tähenda, et see laps sellest naisest põlvneb (põlvnemine toimub siiski rakust, millest embrüo luuakse – selleks ei pea olema arst, et seda mõista).

Kuid küsimus jääb endiselt õhku, et mis kasu saab Kliinik sellest, kui ta seisab vastu info jagamisele, millest nii annetaja kui annetuse vastuvõtja mõlemad võidaksid?

Kliinik saa mingit kasu, seda reguleerib seadus. Kliinikud lähtuvad seadusest, mis on lubatud ja mis mitte.

Okei, aga miks seadus ei arvesta selliste inimestega, kes soovivad, et nende lastel oleks võimalus seda teada saada, kellest nad on reaalelt rakutasandil põlvnenud? Ehk siis, kui ma soovin oma embrüod annetada, sest minu sisse pole võimalik kõiki istutada, siis miks seadus keelab seda, kui mõlemad osapoolsed on sellega nõus?

Mis see teadmine annab? Mitu peret lapsel siis on? See võib lapses ja peredes tekitada päris palju segadust. Ja enamasti siiski ei ole kumbki pool sellest huvitatud. Ja sinul pole pole mõtet küll midagi annetada, juba nendest postitustest on näha, et see ei sobi sulle. See on täiesti vabatahtlik ja pole kõigile sobilik.

Aga miks sina oled see, kes otsustab lapse eest, et see teadmine talle midagi ei anna? Ja kes oled sina otsustajaks, et mina annetajaks ei sobi? Sinu selline suhtumine kaasinimesse ja laste huvidest ülesõitmine räägib sinu kohta hoopis rohkem. Aga mul puudub siin huvi isiklikele solvangutele vastata ja sellisel tasemel diskussiooni pidada. Kõike kaunist sulle!

Ja kui leidub kedagi, kes on huvitatud argumenteeritud diskussiooni pidamisest eesmägriga laste (antud juhul ülejäävate embrüote) huvisid parimal viisil kaitsa, siis sellist arutelu olen nõus pidama.

Mine aruta seda riigikogus. Mitte perekoolis 😂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ega leping ei muuda reaalsust ehk fakti, et laps põlvneb minust.

Ei, juba perekonnaseadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab. Põlvenb jah, aga mingeid “õigusi” sul sellele lapsele ei ole.

See, et seadused ei ole kooskõlas reaalsusega, tean ma juba isegi. Ega siis, kui seadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab, ei tähenda, et see laps sellest naisest põlvneb (põlvnemine toimub siiski rakust, millest embrüo luuakse – selleks ei pea olema arst, et seda mõista).

Kuid küsimus jääb endiselt õhku, et mis kasu saab Kliinik sellest, kui ta seisab vastu info jagamisele, millest nii annetaja kui annetuse vastuvõtja mõlemad võidaksid?

Kliinik saab sellest sellist kasu,et ei ilmu kuskilt mingi hulluke aastaid hiljem kes seletab,et laps on tegelt minu ja ma ei ole sellega nõus olnud. Andke mulle vanemate andmed ja blablaablaa.

Või üks pere elab rahus oma elu kui järsku ilmub ukse taha mingi tädi kes nõuab last omale. Tahab kasvatamises osaleda ja väidab,et laps on tema mingil rakutasandil.

Kellel sellist jama vaja?!

Siis peaks olema see reguleeritud niimoodi, et embrüo tegelik omanik ehk annetaja ei saa ligipääsu uute vanemate andmete kohta, aga laps võiks ikka saada ligipääsu oma tegeliku põlvnemise andmete kohta nt 18-aastaseks saamisel. Lapsel on ju ikka õigus teada – see varjamine ja infosulg on vale. See ei tähenda, et geneetilised vanemad hakkavad teda siis kasvatama. Lapse õigus teada ja sellest võib talle juba piisata. Teda kasvatanud perekond jääb ikka tema perekonnaks, aga tegelik geneetiline sugupuu on ju hoopis teine ja seda on ju lapsel õigus teada, mitte valetada talle elu teistsuguseks ja ilusamaks, kui see on. Teadmine ei tähenda seda, et hakatakse mingeid kasvatuslikke ümberkorraldusi tegema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega leping ei muuda reaalsust ehk fakti, et laps põlvneb minust.

Ei, juba perekonnaseadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab. Põlvenb jah, aga mingeid “õigusi” sul sellele lapsele ei ole.

See, et seadused ei ole kooskõlas reaalsusega, tean ma juba isegi. Ega siis, kui seadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab, ei tähenda, et see laps sellest naisest põlvneb (põlvnemine toimub siiski rakust, millest embrüo luuakse – selleks ei pea olema arst, et seda mõista).

Kuid küsimus jääb endiselt õhku, et mis kasu saab Kliinik sellest, kui ta seisab vastu info jagamisele, millest nii annetaja kui annetuse vastuvõtja mõlemad võidaksid?

Kliinik saab sellest sellist kasu,et ei ilmu kuskilt mingi hulluke aastaid hiljem kes seletab,et laps on tegelt minu ja ma ei ole sellega nõus olnud. Andke mulle vanemate andmed ja blablaablaa.

Või üks pere elab rahus oma elu kui järsku ilmub ukse taha mingi tädi kes nõuab last omale. Tahab kasvatamises osaleda ja väidab,et laps on tema mingil rakutasandil.

Kellel sellist jama vaja?!

Täpselt nii ongi. Tundub jah sedasorti tädi olevat. Jääb mulje nagu keegi vägisi sunniks rakke loovutama. Kui nii palju sisemisi konflikte, siis lihtsalt ei anneta, mis siin keerulist on. Mõni ei suuda leppida, et nad ei saagi kõike kontrollida, siia ongi see koerm maetud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega leping ei muuda reaalsust ehk fakti, et laps põlvneb minust.

Ei, juba perekonnaseadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab. Põlvenb jah, aga mingeid “õigusi” sul sellele lapsele ei ole.

See, et seadused ei ole kooskõlas reaalsusega, tean ma juba isegi. Ega siis, kui seadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab, ei tähenda, et see laps sellest naisest põlvneb (põlvnemine toimub siiski rakust, millest embrüo luuakse – selleks ei pea olema arst, et seda mõista).

Kuid küsimus jääb endiselt õhku, et mis kasu saab Kliinik sellest, kui ta seisab vastu info jagamisele, millest nii annetaja kui annetuse vastuvõtja mõlemad võidaksid?

Kliinik saab sellest sellist kasu,et ei ilmu kuskilt mingi hulluke aastaid hiljem kes seletab,et laps on tegelt minu ja ma ei ole sellega nõus olnud. Andke mulle vanemate andmed ja blablaablaa.

Või üks pere elab rahus oma elu kui järsku ilmub ukse taha mingi tädi kes nõuab last omale. Tahab kasvatamises osaleda ja väidab,et laps on tema mingil rakutasandil.

Kellel sellist jama vaja?!

Täpselt nii ongi. Tundub jah sedasorti tädi olevat. Jääb mulje nagu keegi vägisi sunniks rakke loovutama. Kui nii palju sisemisi konflikte, siis lihtsalt ei anneta, mis siin keerulist on. Mõni ei suuda leppida, et nad ei saagi kõike kontrollida, siia ongi see koerm maetud.

Kui ei anneta, siis nad hukkuvad ja kindlasti on neile parem leida pere, kes neid saab kasvatada, selle asemel, et nad lasta hukata niisama v katsete käigus, sest enda üsasse ei mahu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Triibukas27

Ega leping ei muuda reaalsust ehk fakti, et laps põlvneb minust.

Ei, juba perekonnaseadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab. Põlvenb jah, aga mingeid “õigusi” sul sellele lapsele ei ole.

See, et seadused ei ole kooskõlas reaalsusega, tean ma juba isegi. Ega siis, kui seadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab, ei tähenda, et see laps sellest naisest põlvneb (põlvnemine toimub siiski rakust, millest embrüo luuakse – selleks ei pea olema arst, et seda mõista).

Kuid küsimus jääb endiselt õhku, et mis kasu saab Kliinik sellest, kui ta seisab vastu info jagamisele, millest nii annetaja kui annetuse vastuvõtja mõlemad võidaksid?

Kliinik saab sellest sellist kasu,et ei ilmu kuskilt mingi hulluke aastaid hiljem kes seletab,et laps on tegelt minu ja ma ei ole sellega nõus olnud. Andke mulle vanemate andmed ja blablaablaa.

Või üks pere elab rahus oma elu kui järsku ilmub ukse taha mingi tädi kes nõuab last omale. Tahab kasvatamises osaleda ja väidab,et laps on tema mingil rakutasandil.

Kellel sellist jama vaja?!

Siis peaks olema see reguleeritud niimoodi, et embrüo tegelik omanik ehk annetaja ei saa ligipääsu uute vanemate andmete kohta, aga laps võiks ikka saada ligipääsu oma tegeliku põlvnemise andmete kohta nt 18-aastaseks saamisel. Lapsel on ju ikka õigus teada – see varjamine ja infosulg on vale. See ei tähenda, et geneetilised vanemad hakkavad teda siis kasvatama. Lapse õigus teada ja sellest võib talle juba piisata. Teda kasvatanud perekond jääb ikka tema perekonnaks, aga tegelik geneetiline sugupuu on ju hoopis teine ja seda on ju lapsel õigus teada, mitte valetada talle elu teistsuguseks ja ilusamaks, kui see on. Teadmine ei tähenda seda, et hakatakse mingeid kasvatuslikke ümberkorraldusi tegema.

Vot see lahendus oleks juba midagi muud.
Mitte,et annetajal oleks õigus teada.

Küll aga oleks järgmine probleem. Äkki ei taha annetaja oma ukse taha “oma” last kelle kunagi embrüona ära annetas.

Seega on parem kui kõik on anonüümne.
Ei teki probleeme tulevikus.
Sest on kindlasti annetajaid kes ei soovi,et ta tulevikus üles otsitakse.
See hetkel saba kinni nokk lahti teema.
Ühtepidi võiks olla nii ja teistpidi oleks see halb mõte.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ega leping ei muuda reaalsust ehk fakti, et laps põlvneb minust.

Ei, juba perekonnaseadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab. Põlvenb jah, aga mingeid “õigusi” sul sellele lapsele ei ole.

See, et seadused ei ole kooskõlas reaalsusega, tean ma juba isegi. Ega siis, kui seadus ütleb, et ema on see, kes lapse sünnitab, ei tähenda, et see laps sellest naisest põlvneb (põlvnemine toimub siiski rakust, millest embrüo luuakse – selleks ei pea olema arst, et seda mõista).

Kuid küsimus jääb endiselt õhku, et mis kasu saab Kliinik sellest, kui ta seisab vastu info jagamisele, millest nii annetaja kui annetuse vastuvõtja mõlemad võidaksid?

Kliinik saab sellest sellist kasu,et ei ilmu kuskilt mingi hulluke aastaid hiljem kes seletab,et laps on tegelt minu ja ma ei ole sellega nõus olnud. Andke mulle vanemate andmed ja blablaablaa.

Või üks pere elab rahus oma elu kui järsku ilmub ukse taha mingi tädi kes nõuab last omale. Tahab kasvatamises osaleda ja väidab,et laps on tema mingil rakutasandil.

Kellel sellist jama vaja?!

Siis peaks olema see reguleeritud niimoodi, et embrüo tegelik omanik ehk annetaja ei saa ligipääsu uute vanemate andmete kohta, aga laps võiks ikka saada ligipääsu oma tegeliku põlvnemise andmete kohta nt 18-aastaseks saamisel. Lapsel on ju ikka õigus teada – see varjamine ja infosulg on vale. See ei tähenda, et geneetilised vanemad hakkavad teda siis kasvatama. Lapse õigus teada ja sellest võib talle juba piisata. Teda kasvatanud perekond jääb ikka tema perekonnaks, aga tegelik geneetiline sugupuu on ju hoopis teine ja seda on ju lapsel õigus teada, mitte valetada talle elu teistsuguseks ja ilusamaks, kui see on. Teadmine ei tähenda seda, et hakatakse mingeid kasvatuslikke ümberkorraldusi tegema.

Vot see lahendus oleks juba midagi muud.

Mitte,et annetajal oleks õigus teada.

Küll aga oleks järgmine probleem. Äkki ei taha annetaja oma ukse taha “oma” last kelle kunagi embrüona ära annetas.

Seega on parem kui kõik on anonüümne.

Ei teki probleeme tulevikus.

Sest on kindlasti annetajaid kes ei soovi,et ta tulevikus üles otsitakse.

See hetkel saba kinni nokk lahti teema.

Ühtepidi võiks olla nii ja teistpidi oleks see halb mõte.

Just sellest ongi jutt, et esiteks ei pruugi see annetaja tõesti midagi sellest lapsest teada tahta, see ongi ju anonüümse annetamise mõte, et teine pere saaks võimaluse. Ta ei ole võib olla üldse huvitatud. Ja mis ta selle teadmisega peale hakkab, kui läps näiteks täisealisena ukse taha ilmub. Paras segadus. Paraku tuleb doonori huvidega ka arvestada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 43 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Kas annetatakse ka oma külmutatud embrüoid?