kumba eelistaksite. Algab kolmandas klassis. vastavalt teine variant tuleks siis kuuendas klassis.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.04 20:54; 20.04 22:42;
Teema: kas b-keeleks saksa või vene keel
20.04.2012 20:54
To report this post you need to login first.
20.04.2012 21:23
Eesti kontekstis valiksin praeguse seisuga raudselt vene keele.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.04 21:23; 22.04 21:26;
To report this post you need to login first.
20.04.2012 22:19
vene keele, meil võtab gümnasist praegu lausa eratunde, sest ilma vene keele oskuseta ei saa isegi suveks tööle.
To report this post you need to login first.
20.04.2012 22:31
Omal ajal olime sama valiku ees 🙂 kuigi RAM-is hakkab c-keel seitsmendast klassist, mitte kuuendast
C-keelt jõuab seega meil õppida kuus aastat, aasta vähem kui riikliku programmi järgi b-keelt, selle ajaga õpib vene keele suhtlustasandil ära küll.
Kolmandast klassist algava B-keele õpib ära sellise tasemega, mis võimaldab soovi korral vastava riigi ülikooli õppima.. Venemaale tõenäoliselt ei lähe 🙂
Eestis on vene keelt vaja kindlasti, aga mitte kõrgtasemel vaid elementaarsel suhtlustasemel – ja selle õpib ka c-keelena ära
To report this post you need to login first.
20.04.2012 22:42
20.04.2012 22:51
minu meelest ei õpi seda vene keelt keegi koolitundidega tänapäeval ära. olgu ta b või c-keel. saksa keel jääb igatahes paremini \”külge\”
To report this post you need to login first.
20.04.2012 22:53
kui endavanuste (klassikaaslaste) ja nooremate (22…27) pealt vaadata, kes on õppinud b-keelena vene keelt (mis siis tavakontekstis tähendab 6. klassist alates või vähemalt vanasti tähendas), siis kasu sellest 6-7 aastast on küll väga vähe.. soovitaks pigem vene keel b-keeleks võtta, kuna saksa keel on ikka tunduvalt kergem ja saab lühema ajaga selgeks..
To report this post you need to login first.
20.04.2012 22:59
Meie lapsed valisid RaMis B-keeleks saksa keele. Vene keele grammatika on väga raske, vaja seda kirjutamist tegelikult ei lähe. Ise olen klienditeenindaja ja suhtlen palju vene keeles, aga kirjutavad venelased enamasti inglise keeles, nii et peale vestluskeele mul vene keelt klientide probleemide lahendamiseks vaja ei lähe.
Meil ei valinud lapsed ka C-keeleks vene keelt, aga seetõttu, et laste vanaema venelanna ja selline hädapärane oskus on olemas. Valikainena tütar gümnaasiumis vene keele valis ja oli ilusti teisega ühel tasemel, sinna algajaid ei võetud, talle tehti test ja seeläbi erand.
Tütrel on seega neli võõrkeelt ja väga hästi saab hakkama. Kõrgkooli kõrvalt käib tööl, kõiki keeli on patsientide murede lahendamisel vaja läinud. Saksa keelt isegi kõige enam, kuna vene keele oskajaid veel on, sakslased tihtipeale aga ühtki muud keelt ei valda. Vene keele praktikat saab muidugi iga päev.
To report this post you need to login first.
21.04.2012 13:43
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]vene keele, meil võtab gümnasist praegu lausa eratunde, sest ilma vene keele oskuseta ei saa isegi suveks tööle.[/tsitaat]
See on HETKEL nii. 10 või 20 aasta pärast on olukord ilmselt teine. Eestis kasvavad vene rahvusest noored oskavad praktiliselt kõik suurepäraselt eesti keelt. Kui palju neid umbkeelseid kliente tulevikus üldse järele jääb?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 21.04 13:43; 22.04 16:08; 22.04 17:03; 23.04 00:16; 25.04 14:30;
To report this post you need to login first.
21.04.2012 18:35
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
See on HETKEL nii. 10 või 20 aasta pärast on olukord ilmselt teine. Eestis kasvavad vene rahvusest noored oskavad praktiliselt kõik suurepäraselt eesti keelt. Kui palju neid umbkeelseid kliente tulevikus üldse järele jääb? [/tsitaat]
Kohapeal võib-olla mitte, aga Venemaa on ja jääb meie naaberriigiks ning keeleoskuseta seal äri ei tee.
To report this post you need to login first.
21.04.2012 19:12
Raudselt vene. Mina ise õpin praegu ämmaemandaks, ning mul ei ole selle saksa keelega(õpitud 10a) mitte midagi peale hakata. Isegi õppekirjandus on inglise/vene keeles. Samas tööle ei võta mind keegi, kui ma vene keelt ei oska, sünnitav naine ei ole just parim võõrkeeles rääkija. Aga äkki minu laps tahab saada arstiks? Ta ei saaks töödki ilma vene keele oskuseta. Raud-selt vene!
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 21.04 19:12; 22.04 21:29; 25.04 13:33; 25.04 13:35;
To report this post you need to login first.
21.04.2012 20:05
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Raudselt vene. Mina ise õpin praegu ämmaemandaks, ning mul ei ole selle saksa keelega(õpitud 10a) mitte midagi peale hakata. Isegi õppekirjandus on inglise/vene keeles. Samas tööle ei võta mind keegi, kui ma vene keelt ei oska, sünnitav naine ei ole just parim võõrkeeles rääkija. Aga äkki minu laps tahab saada arstiks? Ta ei saaks töödki ilma vene keele oskuseta. Raud-selt vene![/tsitaat]
Mis jutt see on et arst ei saa ilma vene keele oskuseta tööd? Ämmaemandale võib vene keele oskus hea olla, aga hädavajalik nüüd kindlasti mitte. Kes need venelased siis on, et neid nii massiliselt sünnitusmajadesse tulvavad?
Erialakirjanduse jutt on ka veider, kes sul keelab saksa keeles tööks vajalikku kirjandust lugeda? Enesetäiendamisest oled kuulnud?
Iga keele oskus on vajalik, Eestis on vaja ka rootsi,saksa, prantsuse ja hiina keele oskajaid; vaid vene ja inglise keele oskusega jääb elu lahjaks.
To report this post you need to login first.
22.04.2012 14:17
Vene keele valisime. Just seetõttu, et saksa keele õpib kasvõi iseseisvalt ära, vene keelt kindlasti mitte. Seda on hea õppida aeglaselt ja pikemaaegselt, et midagi ka külge jääks.
To report this post you need to login first.
22.04.2012 15:20
teemaalgataja rollis olles valiksin raudselt vene keele.
meil õnneks lapse koolis valikut A ja B keelega polnud, A on inglise, B – vene. Valikuvõimalus tuleb alles 7ndas klasis C-keelega: saksa või prantsuse ja gümnaasiumis siis vist D-keel otsa.
Ise teen just kodus propagandat, et laps järgmisena saksa keele valiks (saksa-prantsuse valikust), põhjendusena toome selle, et:
– saksamaa on tehnikahariduse vallas tuntum kui prantsusmaa
– saksa keelt õppides võib õpiabi saada vanavanematelt ja saksa filoloogist naabritädilt, aga prantsuse kelt ei oska tutvusringkonnas keegi
Isiklik kogemus: arvestades vene keelt rääkivate kodanike hulka Eestis, siis vähemalt riigiasutusse või kohaliku omavalitsuse allasutustesse tööle kandideerides eelistatakse inimesi, kes ka vene keelt oskavad (erandiks on vist välisministeerium).
Miks koolides vene keele õpetus lonkab?
Esiteks selle pärast, et puuduvad korralikud õpikud (sama seis muide ka vene koolides eesti keele õppimisel) – vanu, veneaegseid õpikuid justkui ei juleta kasutada, aga nt Leesi õpikutes, mille järgi minu laps õppis, kasutatakse sellist vene keelt, et isegi vene keelt emakeelena rääkijad ei mõista, MIKS sellist õpikut algajatle vaja on. See on sama hea, kui anda vene kooli 1.kl õpilasele Tuglase novellid ja regivärsid ette, õpetaks nendes esinevat sõnavara stiilis ühele sõnale emakeelne tõlge, viiele järgmisele otsige ise sõnaraamatust ning nõuaks siis igapäevakeelest arusaamist.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.04 15:20; 23.04 07:53;
To report this post you need to login first.
22.04.2012 16:08
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Raudselt vene. Mina ise õpin praegu ämmaemandaks, ning mul ei ole selle saksa keelega(õpitud 10a) mitte midagi peale hakata. Isegi õppekirjandus on inglise/vene keeles. Samas tööle ei võta mind keegi, kui ma vene keelt ei oska, sünnitav naine ei ole just parim võõrkeeles rääkija. Aga äkki minu laps tahab saada arstiks? Ta ei saaks töödki ilma vene keele oskuseta. Raud-selt vene![/tsitaat]
Sinu jutt on nagu kuskilt nõukaajast pärit. Tänapäeval sünnitavad Eesti haiglates väga paljudest eri rahvustest naised. Pole vist eriti mõeldav ämmaemandalt nende kõigi emakeelt eeldada. Samuti pean suht kahtlaseks, et tulevikus hakkab Eestisse Venemaalt hordide viisi sünnitajaid tulema.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 21.04 13:43; 22.04 16:08; 22.04 17:03; 23.04 00:16; 25.04 14:30;
To report this post you need to login first.
22.04.2012 16:20
Ei maksa kogu aeg saagida nõuka-aja teemadel.
Paraku on tõsiasi see, et juba on tekkimas olukord, kus noortel eesti keelt oskavatel venelastel hakkab tööturul olema eelis Eesti noorte eest, kes lisaks kehvale emakeelele oskavad ainult veel kehvemat inglise keelt ja imestavad, miks keegi nende üliväärtuslikku isikut tööle ei taha.
Isegi kui mõnel viisakal ametikohal kusagil lääneriigis töötada, võib vene keele oskus osutuda ootamatult suureks eeliseks.
To report this post you need to login first.
22.04.2012 17:03
[small]Jaagular kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ei maksa kogu aeg saagida nõuka-aja teemadel.
Paraku on tõsiasi see, et juba on tekkimas olukord, kus noortel eesti keelt oskavatel venelastel hakkab tööturul olema eelis Eesti noorte eest, kes lisaks kehvale emakeelele oskavad ainult veel kehvemat inglise keelt ja imestavad, miks keegi nende üliväärtuslikku isikut tööle ei taha.
Isegi kui mõnel viisakal ametikohal kusagil lääneriigis töötada, võib vene keele oskus osutuda ootamatult suureks eeliseks.[/tsitaat]
Nõuka-aega ei toonud sisse saagimise pärast, vaid rõhutamaks seda, et maailm meie ümber muutub kogu aeg. Elu ja arusaamad, mis olid 10 või 20 aastat tagasi, on hoopis erinev praegusest ja kindlasti erinevad sellest, mis on tulevikus. Vaevalt küll, et keegi suudab juba praegu täpselt prognoosida, missugune on olukord tööturul 15-20 aasta pärast, kui praegune 3. klassi juntsu sinna reaalselt jõuab.
Aga sellega, et Eestis elavad vene noored oskavad suurepäraselt eesti keelt, olen ma väga nõus ja rõhutasin seda juba ka varem. Ning loomulikult on see nende eelis, nii nagu on selge eelis mitmekeelsetes peredes kasvanud lastel.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 21.04 13:43; 22.04 16:08; 22.04 17:03; 23.04 00:16; 25.04 14:30;
To report this post you need to login first.
22.04.2012 17:14
Sõltub sellest, kui hästi lapsel keeled lähevad. Minu omal on kehvapoolsed, sellepärast valisin saksa keele.
Ma ei ole keeleõpetaja, aga annan palju asendustunde. Saksa keele omandavad lapsed määratult palju paremini kui vene keele!
Samas pean vene keelt vajalikumaks. Valiksin vene keele, kui on hea keelvaistuga laps ja väga hea vene keele õpetaja.
To report this post you need to login first.
22.04.2012 17:23
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
…. maailm meie ümber muutub kogu aeg. Elu ja arusaamad, mis olid 10 või 20 aastat tagasi, on hoopis erinev praegusest ja kindlasti erinevad sellest, mis on tulevikus. Vaevalt küll, et keegi suudab juba praegu täpselt prognoosida, missugune on olukord tööturul 15-20 aasta pärast, kui praegune 3. klassi juntsu sinna reaalselt jõuab.
[/tsitaat]
maailm muutub tõepoolest, aga karta on, et Venemaa kõige oma keelega meie kõrvalt ei kao niipea:)
Esimesed kolmanda klassi juntsud sisenevad tööturule juba 8 aasta pärast.
To report this post you need to login first.
22.04.2012 17:25
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Ise teen just kodus propagandat, et laps järgmisena saksa keele valiks (saksa-prantsuse valikust), põhjendusena toome selle, et:
– saksamaa on tehnikahariduse vallas tuntum kui prantsusmaa
– saksa keelt õppides võib õpiabi saada vanavanematelt ja saksa filoloogist naabritädilt, aga prantsuse kelt ei oska tutvusringkonnas keegi
[/tsitaat]
lõpeta oma propaganda 🙂
saksa keel on nii lihtne, et soovi/vajaduse korral suudab ka täiskasvanu selle üsna lihtsalt omandada, kuid prantsuse keelt õppida on hulga raskem. laps omandab keelt paremini ning seetõttu, mida varem hakata keerulisi keeli õppima, seda lihtsam.
mina õppisin koolis seetõttu saksa keelt, et ema oli seda kunagi õppinud ning arvas, et saab vajadusel mind aidata, inglise keelest ei tea ta midagi. mina aga siiani kahetsen seda otsust, sest nüüd on elu läinud nii, et eluks hädavajalik inglise keel on mul algtasemel ning see piirab märgatavalt minu töövõimalusi:( sellist raha, et keeltekooli minna, kahjuks pole.
laps õpib mul inglise keelt ning hakkab õppima ka prantsuse keelt, kuigi kummastki neist ma midagi ei tea. kui midagi jääb segaseks, siis saab ju õpetajalt üle küsida.
teema-algatajale vastuseks, et mina valiks vene keele, seda on eestis elades rohkem vaja kui saksa keelt
To report this post you need to login first.
22.04.2012 21:26
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Sinu jutt on nagu kuskilt nõukaajast pärit. Tänapäeval sünnitavad Eesti haiglates väga paljudest eri rahvustest naised. Pole vist eriti mõeldav ämmaemandalt nende kõigi emakeelt eeldada. Samuti pean suht kahtlaseks, et tulevikus hakkab Eestisse Venemaalt hordide viisi sünnitajaid tulema.[/tsitaat]Lõpetan peagi ülikoolis arstiteaduskonna ja kinnitan, et vene keelt läheb mul vaja peaaegu iga päev (isegi Tartus on väga-väga paljud patsiendid venelased!). Aga saksa keelt pole veel kordagi tarvis olnud. Kõigi nende muude rahvaste esindajaid on eestlaste ja venelastega võrreldes ikka ülimalt vähe ning ilma eesti JA vene keeleta eesti haiglas toime tulla on ülimalt raske. Arstiteaduskonna tudengid õpivad valdavas enamikus ülikoolis vene keelt juurde, kes just emakeele poolest venelane ei ole. Ma pole kõige umbkeelsem, aga ka mind segab vene keele oskuse vähesus ülimalt väga.
Teine keel, mida paratamatult tarvis läheb, on inglise keel. Eeskätt kirjanduse lugemiseks, aga selles keeles saab tihtipeale suhelda ka nende üksikute patsientidega, kes pole eesti ega vene rahvusest.
Aga üldjuhul peaks inimene oma terviseprobleemidest saama rääkida siiski oma emakeeles, sest vaja võib minna spetsiifilisemat sõnavara, mida ka üsna hästi võõrkeelt tundes ei pruugita teada. Arsti jaoks on see erialasõnavara, mis tasub endale võõrkeeltes selgeks teha.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.04 21:23; 22.04 21:26;
To report this post you need to login first.
22.04.2012 21:29
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mis jutt see on et arst ei saa ilma vene keele oskuseta tööd? Ämmaemandale võib vene keele oskus hea olla, aga hädavajalik nüüd kindlasti mitte. Kes need venelased siis on, et neid nii massiliselt sünnitusmajadesse tulvavad?
Erialakirjanduse jutt on ka veider, kes sul keelab saksa keeles tööks vajalikku kirjandust lugeda? Enesetäiendamisest oled kuulnud?
Iga keele oskus on vajalik, Eestis on vaja ka rootsi,saksa, prantsuse ja hiina keele oskajaid; vaid vene ja inglise keele oskusega jääb elu lahjaks.[/tsitaat]
Mina ei ole kohanud mitte ühtegi noort arsti, kes ei oskaks vene keelt. Koolis öeldi meile kohe, et tööle saamisel nõutakse Teilt ka vene keelt. Elan Tallinnas, 30% sünnitajatest on seega venekeelsed, mis tähendab, et seda mul vaja ei ole? Ja justnimelt on kohustuslik, sest kujutad ette, kui tuleb vene sünnitaja ja ma ütlen, et vabandust, ma ei saa aru!? Kujutad Sa seda reaalselt üldse ette? Muude rahvuste jaoks(hiina nt) tellitakse saatkonnast tõlk, aga vene puhul seda keegi tegema ei hakka, lihtsam on tööle võtta ä/e kes vene keelt oskab selle mitteoskaja asemel.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 21.04 19:12; 22.04 21:29; 25.04 13:33; 25.04 13:35;
To report this post you need to login first.
23.04.2012 00:16
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mina ei ole kohanud mitte ühtegi noort arsti, kes ei oskaks vene keelt. Koolis öeldi meile kohe, et tööle saamisel nõutakse Teilt ka vene keelt. Elan Tallinnas, 30% sünnitajatest on seega venekeelsed, mis tähendab, et seda mul vaja ei ole? Ja justnimelt on kohustuslik, sest kujutad ette, kui tuleb vene sünnitaja ja ma ütlen, et vabandust, ma ei saa aru!? Kujutad Sa seda reaalselt üldse ette? Muude rahvuste jaoks(hiina nt) tellitakse saatkonnast tõlk, aga vene puhul seda keegi tegema ei hakka, lihtsam on tööle võtta ä/e kes vene keelt oskab selle mitteoskaja asemel.[/tsitaat]
Mina kujutan reaalselt ette hoopis seda, et nende venelastest sünnitajate arv, kes pole võimelised suhtlema üheski muus keeles, kahaneb üsna varsti miinimumini. Kust need noored (sünnitaja ei saa ju väga vana olla) umbkeelsed venelased peaksid tulema?
See on minu jaoks tõeline üllatus, et iga üksiku sünnitaja jaoks tõlk tellitakse. On see tõesti nii? Et kui soomlane (rootslane, taanlane, itaallane jne jne) hakkab Eestis sünnitama, siis haigla kutsub talle tõlgi või?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 21.04 13:43; 22.04 16:08; 22.04 17:03; 23.04 00:16; 25.04 14:30;
To report this post you need to login first.
23.04.2012 07:18
Vastutan ühes suures ettevõttes töötajate värbamise eest. Hiljuti on meil konkurss, kuhu oli vaja vene keelt oskavat inimest (hindasime vaid suulist väljendusoskust, kuna seda läheb igapäevaselt palju vaja). Olime valmis võtma tööle ka ilma eelneva töökogemusteta noore ning tegema väljaõppe kohapeal ja mis mind hämmastas, oli noorte pea olematu vene keele oskus.
See on vaid üks näide praktikast, kuid soovisin selle postitustega juhtida lapsevanemate tähelepanu sellele, et vene keele oskus on sageli vajalik. Sageli on vene keele oskus suureks plussiks ka piiri taga töötades ja võib anda nii mõnelgi juhul konkurentsieelise.
To report this post you need to login first.
23.04.2012 07:53
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
lõpeta oma propaganda 🙂
saksa keel on nii lihtne, et soovi/vajaduse korral suudab ka täiskasvanu selle üsna lihtsalt omandada, kuid prantsuse keelt õppida on hulga raskem. laps omandab keelt paremini ning seetõttu, mida varem hakata keerulisi keeli õppima, seda lihtsam.
mina õppisin koolis seetõttu saksa keelt, et ema oli seda kunagi õppinud ning arvas, et saab vajadusel mind aidata, inglise keelest ei tea ta midagi. mina aga siiani kahetsen seda otsust, sest nüüd on elu läinud nii, et eluks hädavajalik inglise keel on mul algtasemel ning see piirab märgatavalt minu töövõimalusi:( sellist raha, et keeltekooli minna, kahjuks pole.
laps õpib mul inglise keelt ning hakkab õppima ka prantsuse keelt, kuigi kummastki neist ma midagi ei tea. kui midagi jääb segaseks, siis saab ju õpetajalt üle küsida.
teema-algatajale vastuseks, et mina valiks vene keele, seda on eestis elades rohkem vaja kui saksa keelt[/tsitaat]
no ei tea…
kui on juba praegu selge (on selles vallas loorbereidki lõiganud), et noormees jätkab tulevikus IT alal või mõnel muul insenertehnilisel erialal, siis pole tal prantsuse keelega küll midagi teha.
kui mul oleks tütar, kelle elu eesmärgiks oleks pärast juuraharidue omandamist euroametniku koht brüsselis või genfis, oleks prantsuse keel loomulikult sobivam
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.04 15:20; 23.04 07:53;
To report this post you need to login first.
23.04.2012 12:38
Mina soovitaks ka teiseks võõrkeeleks vene keele valida. Ise õppisin koolis saksa keelt ja mul pole seda praktiliselt kunagi vaja läinud. Ikka inglise, millega saab siiski igal pool hakkama ja vene, kuna Venemaa ei kao meie kõrvalt kunagi kuhugi.
Muidugi mida rohkem keeli osata, seda parem. Aga need kaks siiski kõige vajalikumad.
To report this post you need to login first.
23.04.2012 13:09
Tänu teiesugustele vene keele kummardajatele on Eesti Vabariigis tekkimas, ja juba tekkinudki olukord, kus vene keelest on saanud märkamatult riigikeel ja veelgi enam, mitte II riigikeel vaid suisa esimene. Eesti soost haiglapersonal ei tohi vaadata uduse pilguga venelasest patsiendi peale ja kehitada õlgu, et kahju küll, ei oska vene keelt, kuid vene soost haiglapersonal võib täiesti süüdimatult vaadata sind uduse kalapilguga ja väänata njeee panimaajuu. Klienditeenindajatest erinevates ametkondades, poodides ja teeninduspunktides ei hakka üldse rääkimagi.
Aga raiuge edasi oma vene keele tähtsust, varsti saate suhelda VAID selles keeles.
To report this post you need to login first.
23.04.2012 15:56
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mis jutt see on et arst ei saa ilma vene keele oskuseta tööd? Ämmaemandale võib vene keele oskus hea olla, aga hädavajalik nüüd kindlasti mitte. Kes need venelased siis on, et neid nii massiliselt sünnitusmajadesse tulvavad?
Erialakirjanduse jutt on ka veider, kes sul keelab saksa keeles tööks vajalikku kirjandust lugeda? Enesetäiendamisest oled kuulnud?
Iga keele oskus on vajalik, Eestis on vaja ka rootsi,saksa, prantsuse ja hiina keele oskajaid; vaid vene ja inglise keele oskusega jääb elu lahjaks.[/tsitaat]
Otseselt töölepingusse jah ei panda, et arst, õde või ämmaemand peab oskama x tasemel vene keelt, aga reaalne elu on see, et ilma elementaartasemel vene keele oskuseta oled ikka väga hädas. Alati ei ole ka võimalik kuskilt vene keele oskajat appi paluda ja raskes seisundis või nt verejooksust ehmunud venelane unustab tihti oma viimsegi eesti keele oskuse.
Meditsiinivaldkond on veel selles mõttes raske, et sa ei saa valida, kellega tegeleda, ja valesti või mittemõistmisel võivad olla rasked tagajärjed.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.04 15:56; 23.04 16:03;
To report this post you need to login first.
23.04.2012 16:03
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tänu teiesugustele vene keele kummardajatele on Eesti Vabariigis tekkimas, ja juba tekkinudki olukord, kus vene keelest on saanud märkamatult riigikeel ja veelgi enam, mitte II riigikeel vaid suisa esimene. Eesti soost haiglapersonal ei tohi vaadata uduse pilguga venelasest patsiendi peale ja kehitada õlgu, et kahju küll, ei oska vene keelt, kuid vene soost haiglapersonal võib täiesti süüdimatult vaadata sind uduse kalapilguga ja väänata njeee panimaajuu. Klienditeenindajatest erinevates ametkondades, poodides ja teeninduspunktides ei hakka üldse rääkimagi.
Aga raiuge edasi oma vene keele tähtsust, varsti saate suhelda VAID selles keeles.[/tsitaat]
Ja mida sa siis teed? Lähed kiirabiga koju, kus eesti keelt ei mõisteta- jätadki haige sinnapaika, tuled tulema või? Kaebus abita jätmise kohta ja lahtilaskmine ilmselt päevapealt. Haiglas samamoodi- kui kehitad õlgu ja ütled, et oska, ei saa aru, siis kauaks sul seda tööd ei ole. Sa lihtsalt ei saa seda tööd teha, kui sa abivajajast silpigi aru ei saa.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.04 15:56; 23.04 16:03;
To report this post you need to login first.
23.04.2012 16:17
Otsene kokkupuude puudub, aga kuulen pidevalt vanemate kurtmisi, et koolis 6-7 aastat B-keelena vene keelt õppinud lapsed ei oska praktiliselt mitte mdagi vene keeles öelda. Midagi peab olema viga selle õpetamise metoodikaga. Iseenesest oleks ju vene keel kasulik, aga kui selle õppimisest midagi külge ei jää, pole ju mõtet.
Saksa keel on germaani keel nagu inglise keelgi. Kui lapsel on keeltega raskusi, siis on see vast lihtsam valik. Kui aga mõelda kasutegurile, siis vajaduse tekkides algtasemel saksa keele õppimine on edaspidi lapsel lihtsam kui vene keele õppimine. Samas on kahju, et b-keeleks ei saa valida kas prantsuse või hispaania keelt – näiteks prantsuse keele oskajal on suht lihtne vajadusel hispaania või itaalia keelt õppida. Päris nullist selle rühma keele õppimine on aga raske.
To report this post you need to login first.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
