Esileht Ilu ja tervis Kas depressiooni saab vereanalüüsiga ka määrata?

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )

Teema: Kas depressiooni saab vereanalüüsiga ka määrata?

Postitas:
Kägu

Kuhu see õnnehormoon või dopamiin kaob, või kuidas teda ei jätku? Kas depressiooni puhul ka saab vereanalüüsist näha kõrvalekaldeid? Või on ootused oma meeleolule nii kõrged, et tahaks kogu aeg tunda õnnetunnet ja kui nii pole, on ebanormaalne  meeleolu ja ajukeemia sassis.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei saa määrata. Mõõdetakse ajusignaale, aga see ei ole tõestatud meetod.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu
  • B vitamiini taset saad mõõta.
+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

B vitamiini taset saad mõõta.

Võid oma vitamiine mõõta, aga see ei ütle mitte midagi depressiooni kohta.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuhu see õnnehormoon või dopamiin kaob, või kuidas teda ei jätku? Kas depressiooni puhul ka saab vereanalüüsist näha kõrvalekaldeid? Või on ootused oma meeleolule nii kõrged, et tahaks kogu aeg tunda õnnetunnet ja kui nii pole, on ebanormaalne meeleolu ja ajukeemia sassis.

Ootused meeleolule on tõesti kõrged. Tänapäeva lääne ühiskonnas eeldatakse, et sa peaksid olema kogu aeg aktiivne, energiline, rõõmus, sooritusvalmis ja seda eeldavad ka inimesed ise enda kohta. Kuna pidev positiivne meeleolu ei ole füsioloogiliselt võimalik (naudingu ja valu kogemise eest vastutab üks ja sama ajupiirkond), siis inimesed arvavad, et neil on midagi viga, kui vahepeal on halb tuju või negatiivsed emotsioonid. See ei käi muidugi kõikide depressiooni all kannatajate kohta, aga selline hoiak on väga levinud.

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ootused meeleolule on tõesti kõrged. Tänapäeva lääne ühiskonnas eeldatakse, et sa peaksid olema kogu aeg aktiivne, energiline, rõõmus, sooritusvalmis ja seda eeldavad ka inimesed ise enda kohta. Kuna pidev positiivne meeleolu ei ole füsioloogiliselt võimalik (naudingu ja valu kogemise eest vastutab üks ja sama ajupiirkond), siis inimesed arvavad, et neil on midagi viga, kui vahepeal on halb tuju või negatiivsed emotsioonid.

Nii on. Mul on oma elust vastupidine näide. Mu laps oli haiglas suremas, kogu asi kestis umbes 2 nädalat. Ma tean täpselt, mida tundsin ja kuidas see käis. Olid hüsteerilised meeleheite- ja ärevushood, kus vajasin kõrvalist abi jne, need kestsid umbes pool päeva, ja siis saabus (sõltumata ravimite kasutamise kellaaegadest ja regulaarsusest) mingi täiesti rahulik tuim seisund, kus kadus mure, valu ja ärevus. See periood kestis mõned tunnid ja siis hakkas otsast pihta. Aju reguleerib ennast ise ja 24/7 ei ole võimalik ainult stressihormoone kehas toota, vahepeal organism puhkab. Eks siis sama nn õnnehormoonidega, ka nendest on vaja puhata.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ootused meeleolule on tõesti kõrged. Tänapäeva lääne ühiskonnas eeldatakse, et sa peaksid olema kogu aeg aktiivne, energiline, rõõmus, sooritusvalmis ja seda eeldavad ka inimesed ise enda kohta. Kuna pidev positiivne meeleolu ei ole füsioloogiliselt võimalik (naudingu ja valu kogemise eest vastutab üks ja sama ajupiirkond), siis inimesed arvavad, et neil on midagi viga, kui vahepeal on halb tuju või negatiivsed emotsioonid.

Nii on. Mul on oma elust vastupidine näide. Mu laps oli haiglas suremas, kogu asi kestis umbes 2 nädalat. Ma tean täpselt, mida tundsin ja kuidas see käis. Olid hüsteerilised meeleheite- ja ärevushood, kus vajasin kõrvalist abi jne, need kestsid umbes pool päeva, ja siis saabus (sõltumata ravimite kasutamise kellaaegadest ja regulaarsusest) mingi täiesti rahulik tuim seisund, kus kadus mure, valu ja ärevus. See periood kestis mõned tunnid ja siis hakkas otsast pihta. Aju reguleerib ennast ise ja 24/7 ei ole võimalik ainult stressihormoone kehas toota, vahepeal organism puhkab. Eks siis sama nn õnnehormoonidega, ka nendest on vaja puhata.

Nii kurb, et oled pidanud midagi sellist üle elama. Kas su laps pääses?

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nii kurb, et oled pidanud midagi sellist üle elama. Kas su laps pääses?

See laps on praegu 23-aastane tudeng, elus ja terve. Kui see juhtus, oli ta teismeline. Ma vaatan siiamaani kõiki ka võõraid teismelisi poisse mingi nõmeda sentimentaalse härdusega, omaette muidugi, teiste eest varjan. Ega see emotsionaalne mälu ei kustu.

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuna pidev positiivne meeleolu ei ole füsioloogiliselt võimalik (naudingu ja valu kogemise eest vastutab üks ja sama ajupiirkond), siis inimesed arvavad, et neil on midagi viga, kui vahepeal on halb tuju või negatiivsed emotsioonid. See ei käi muidugi kõikide depressiooni all kannatajate kohta, aga selline hoiak on väga levinud.

Sa oled vist hoolega meediat lugenud. Seal niimoodi manitsetakse tõesti. Tegelikkuses saavad inimesed ikkagi aru depressiooni ja paha tuju erinevusest, vähemalt siis saavad aru, kui ise hädas on. Teiste puhul tõesti ei mõisteta tihti, et kui inimene ütleb, et tal on depressioon, siis ei mõelda selle all, et nad vajavad lõbustamist.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

On mõningaid vajalikke vitamiine-mineraale, mille puudus võib soodustada kroonilise halva meeleolu ja isegi depressiooni tekkimist. Kõik vitamiinid-mineraalid pole vereproovist hästi määratavad, aga hästi määratavad D-vitamiin ja raud (hemoglobiin, ferritiin).

Kuna nii D-vitamiini kui ka rauapuuduse sümptomid on näit. väsimus, suurem ärrituvus, keskendumisvõime halvenemine…

Tõesti võib mõnel olla nii, et ta sunnib (ise seda teadmata) oma keha elama D-vitamiini või/ja raua puuduses – ning siis imestab, miks meeleolu on halb?!

Nii et jah, halva meeleolu koral võiks kontrollida, kas D-vitamiin, hemoglobiin ja ferritiin on ikka normis (kusjuures ferritiini näit võiks olla ka mitte päris alumises otsas, vaid pigem kuskil keskel).  Kui analüüs näitab puudust – siis parandada see puudus, st. võtta tõhusas doosis toidulisandit ja teha uus analüüs, et näha, kas tase on tõusnud.

Kui aga D-vitamiin/raud on normis, aga meeleolu on ikkagi halb või sai normi aetud, aga ikka meelolu on halb – siis, järelikult, on halval meeleolul mingi muu põhjus.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vereanalüüsis võib kortisool kõrge olla depressiooniga aga selle teadmisega pole suurt midagi peale hakata.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ootused meeleolule on tõesti kõrged. Tänapäeva lääne ühiskonnas eeldatakse, et sa peaksid olema kogu aeg aktiivne, energiline, rõõmus, sooritusvalmis ja seda eeldavad ka inimesed ise enda kohta. Kuna pidev positiivne meeleolu ei ole füsioloogiliselt võimalik (naudingu ja valu kogemise eest vastutab üks ja sama ajupiirkond), siis inimesed arvavad, et neil on midagi viga, kui vahepeal on halb tuju või negatiivsed emotsioonid.

Nii on. Mul on oma elust vastupidine näide. Mu laps oli haiglas suremas, kogu asi kestis umbes 2 nädalat. Ma tean täpselt, mida tundsin ja kuidas see käis. Olid hüsteerilised meeleheite- ja ärevushood, kus vajasin kõrvalist abi jne, need kestsid umbes pool päeva, ja siis saabus (sõltumata ravimite kasutamise kellaaegadest ja regulaarsusest) mingi täiesti rahulik tuim seisund, kus kadus mure, valu ja ärevus. See periood kestis mõned tunnid ja siis hakkas otsast pihta. Aju reguleerib ennast ise ja 24/7 ei ole võimalik ainult stressihormoone kehas toota, vahepeal organism puhkab. Eks siis sama nn õnnehormoonidega, ka nendest on vaja puhata.

Olen sama kogenud, aga õnneks pole sugugi nii raske olukorraga silmitsi olnud. Küll aga võidelnud väga pikalt depressiooniga. Perioodid ongi vahelduvad. Ei jaksa lõputult ja pidevalt olla ärevuses, meeleheites ja mures. Vahepeal sellest väsib nii ära ja siis lihtsalt tuim autopiloot. Täpselt samamoodi ei ole lihtsalt võimalik olla kogu aeg rõõmus ja energiline. Aju ei suuda.

Saan aru, mida sellega mõeldud, et ühiskond ootab ja surub peale justkui peaks olema kogu aeg rõõmus, lõbus, aktiivne ja õnnelik. Depressioon on siiski enamat kui see, et vahel on halb või ärrituv tuju. See on loomulik. Depressioon ongi see, kui valdavalt ongi selline seisund ja see on veninud liialt pikale.

+1
0
Please wait...

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )


Esileht Ilu ja tervis Kas depressiooni saab vereanalüüsiga ka määrata?