Teema: Kas depressiooni saab vereanalüüsiga ka määrata?

Ei saa määrata. Mõõdetakse ajusignaale, aga see ei ole tõestatud meetod.

#4152435:

B vitamiini taset saad mõõta.

Võid oma vitamiine mõõta, aga see ei ütle mitte midagi depressiooni kohta.

#4152464:

Ootused meeleolule on tõesti kõrged. Tänapäeva lääne ühiskonnas eeldatakse, et sa peaksid olema kogu aeg aktiivne, energiline, rõõmus, sooritusvalmis ja seda eeldavad ka inimesed ise enda kohta. Kuna pidev positiivne meeleolu ei ole füsioloogiliselt võimalik (naudingu ja valu kogemise eest vastutab üks ja sama ajupiirkond), siis inimesed arvavad, et neil on midagi viga, kui vahepeal on halb tuju või negatiivsed emotsioonid.

Nii on. Mul on oma elust vastupidine näide. Mu laps oli haiglas suremas, kogu asi kestis umbes 2 nädalat. Ma tean täpselt, mida tundsin ja kuidas see käis. Olid hüsteerilised meeleheite- ja ärevushood, kus vajasin kõrvalist abi jne, need kestsid umbes pool päeva, ja siis saabus (sõltumata ravimite kasutamise kellaaegadest ja regulaarsusest) mingi täiesti rahulik tuim seisund, kus kadus mure, valu ja ärevus. See periood kestis mõned tunnid ja siis hakkas otsast pihta. Aju reguleerib ennast ise ja 24/7 ei ole võimalik ainult stressihormoone kehas toota, vahepeal organism puhkab. Eks siis sama nn õnnehormoonidega, ka nendest on vaja puhata.

#4152512:

Nii kurb, et oled pidanud midagi sellist üle elama. Kas su laps pääses?

See laps on praegu 23-aastane tudeng, elus ja terve. Kui see juhtus, oli ta teismeline. Ma vaatan siiamaani kõiki ka võõraid teismelisi poisse mingi nõmeda sentimentaalse härdusega, omaette muidugi, teiste eest varjan. Ega see emotsionaalne mälu ei kustu.

On mõningaid vajalikke vitamiine-mineraale, mille puudus võib soodustada kroonilise halva meeleolu ja isegi depressiooni tekkimist. Kõik vitamiinid-mineraalid pole vereproovist hästi määratavad, aga hästi määratavad D-vitamiin ja raud (hemoglobiin, ferritiin).

Kuna nii D-vitamiini kui ka rauapuuduse sümptomid on näit. väsimus, suurem ärrituvus, keskendumisvõime halvenemine…

Tõesti võib mõnel olla nii, et ta sunnib (ise seda teadmata) oma keha elama D-vitamiini või/ja raua puuduses – ning siis imestab, miks meeleolu on halb?!

Nii et jah, halva meeleolu koral võiks kontrollida, kas D-vitamiin, hemoglobiin ja ferritiin on ikka normis (kusjuures ferritiini näit võiks olla ka mitte päris alumises otsas, vaid pigem kuskil keskel).  Kui analüüs näitab puudust – siis parandada see puudus, st. võtta tõhusas doosis toidulisandit ja teha uus analüüs, et näha, kas tase on tõusnud.

Kui aga D-vitamiin/raud on normis, aga meeleolu on ikkagi halb või sai normi aetud, aga ikka meelolu on halb – siis, järelikult, on halval meeleolul mingi muu põhjus.

#4152501:

#4152464:

Ootused meeleolule on tõesti kõrged. Tänapäeva lääne ühiskonnas eeldatakse, et sa peaksid olema kogu aeg aktiivne, energiline, rõõmus, sooritusvalmis ja seda eeldavad ka inimesed ise enda kohta. Kuna pidev positiivne meeleolu ei ole füsioloogiliselt võimalik (naudingu ja valu kogemise eest vastutab üks ja sama ajupiirkond), siis inimesed arvavad, et neil on midagi viga, kui vahepeal on halb tuju või negatiivsed emotsioonid.

Nii on. Mul on oma elust vastupidine näide. Mu laps oli haiglas suremas, kogu asi kestis umbes 2 nädalat. Ma tean täpselt, mida tundsin ja kuidas see käis. Olid hüsteerilised meeleheite- ja ärevushood, kus vajasin kõrvalist abi jne, need kestsid umbes pool päeva, ja siis saabus (sõltumata ravimite kasutamise kellaaegadest ja regulaarsusest) mingi täiesti rahulik tuim seisund, kus kadus mure, valu ja ärevus. See periood kestis mõned tunnid ja siis hakkas otsast pihta. Aju reguleerib ennast ise ja 24/7 ei ole võimalik ainult stressihormoone kehas toota, vahepeal organism puhkab. Eks siis sama nn õnnehormoonidega, ka nendest on vaja puhata.

Olen sama kogenud, aga õnneks pole sugugi nii raske olukorraga silmitsi olnud. Küll aga võidelnud väga pikalt depressiooniga. Perioodid ongi vahelduvad. Ei jaksa lõputult ja pidevalt olla ärevuses, meeleheites ja mures. Vahepeal sellest väsib nii ära ja siis lihtsalt tuim autopiloot. Täpselt samamoodi ei ole lihtsalt võimalik olla kogu aeg rõõmus ja energiline. Aju ei suuda.

Saan aru, mida sellega mõeldud, et ühiskond ootab ja surub peale justkui peaks olema kogu aeg rõõmus, lõbus, aktiivne ja õnnelik. Depressioon on siiski enamat kui see, et vahel on halb või ärrituv tuju. See on loomulik. Depressioon ongi see, kui valdavalt ongi selline seisund ja see on veninud liialt pikale.