Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kas eestlased on töökad?

Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )

Teema: Kas eestlased on töökad?

Postitas:

Eestlaste kohta on aastakümneid arvatud, et nad on keskmisest töökamad. Ilmselt sõltub ka kellega võrrelda, aga viimasel ajal olen hakanud arvama, et enam see suures osas ei päde. Võibolla nendel töökohtadel jah, kus valikut pole-poes müüja, pangas teller jne, aga kontoritöötajad on küll üha mugavamad. Tööpäev ei alga tihti isegi kell 9, kell 17 on linn juba autosid täis, reedel veel varem. Puhkust soovitakse rohkem kui 28 päeva aastas ja palgasoovid kohati ulmelised. Palju mängitakse töö tegemist ja ei tehta grammigi rohkem kui vaja.

Eesti on kaotamas oma konkurentsieelist hea tööjõu osas ja firmadel ei tasu siin kanda kinnitada.

Kuidas teile tundub kui vaatate võimalikult ausalt nii ennast kui teisi inimesi?

+11
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

kontoritöötajad on küll üha mugavamad. Tööpäev ei alga tihti isegi kell 9, kell 17 on linn juba autosid täis, reedel veel varem. Puhkust soovitakse rohkem kui 28 päeva aastas ja palgasoovid kohati ulmelised. Palju mängitakse töö tegemist ja ei tehta grammigi rohkem kui vaja.

Eesti on kaotamas oma konkurentsieelist hea tööjõu osas ja firmadel ei tasu siin kanda kinnitada.

Inimesed on õppinud efektiivsemalt, nutikamalt töötama ja see on hea. On väga vanamoeline suhtumine, et tagumiktunnid tuleb ära teha ja töö venitada tervele tööpäevale. Õnneks on üha rohkem tööandjaid, kelle jaoks on tähtis resultaat.

Ametites, kus töötulemus on selgelt mõõdetav ja kohal ei pea istuma näiteks klientide pärast, on väga normaalne, et kui kell 14 töö tehtud, mine koju. Teiselt poolt aga oleks väga hea, kui kiirematele antakse võimalus lisaraha teenida. Kui oled kõva tegija ja amet seda võimaldab, siis lahkud varem, kui saad varem valmis. Või saad valida, et võtad uue tööotsa ette ja teenid rohkem.

Loomulikult paljudes ametites nii ei saa. Töö tegemise mängimine – mis sa hing siis teed, kui oled kogenud ja keskendumisvõimeline ning saad tööga varem valmis, aga firmakultuur ära minna ka ei luba? Siis käibki ringi ja tüütab kolleege, laob arvutis kaarte või teeb e-selveri ostunimekirja. See on juba tööandja probleem, kui ta ei oska oma tipptegijaid rakendada ega lase neil ka siis varem tööpäeva/nädalat/kuud lõpetada.

Sageli tuuakse tööandjate poolt põhjuseks, et see mõjub nõrgematele töötajatele moraalselt halvasti, kui kolleegid kelll 15 ära lähevad ja reedel ta üldse üksi kontoris on. Ka see on tööandja probleem kohe mitmest otsast. Esmalt on uuemad/nõrgemad töötajad ilmselgelt jäänud mentorita liiga vara. Lubamatult vara, kui see suutlikkuse vahe nii suur on.

Teiseks osadele aeglasematele, ebaefektiivsematele oleks see just motivaator, nn “valge kadedus”. Motiveeriv kadedus. Võtad ka end nii kokku nagu Kertu, hommikul hakkad kohe tööle, lobised vähem, keskendud rohkem ja saad ka varem koju või puhkusele. Nt mina oleks kindlasti see inimtüüp, kes selle eeskuju järgi püüaks ka oma tööprotsesse efektiivsemaks muuta, et saaks puhkuseeelsel nädalal juba neljapäeva hommikupoole arvuti kaane kinni lüüa.

Me vist ei taha muutuda Jaapaniks, kus paljudes ettevõtetes see, kes esimesena tõuseb tööpäeva lõppedes, on automaatselt ülemuste silmis laiskvorst, tänamatu ja mõttetu. Kes mida iganes kell 22.30 veel kontoris pusib, on tubli ja eesrindlik. Kuigi töö tulem on neil võrdne. Ega olen ka Eestis kuulnud mõne ülemuse suust lauseid stiilis et “Kes see meil küll reede õhtul kell 23 nii tubli oli? 🙂 , mmis te arvate? – sõitsin mööda ja kabinetis tuli põles 🙂 Tulin kohe vaatama ja teeme nüüd Pillele suure aplausi. Pille on meil oma töökusega kõigile eeskujuks!”

+19
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina soovitan kõigile palgatöölistele seda, et ei maksa nüüd tööandja orjamisega ogaraks ka minna ja vehkida tööd teha argipäeva õhtul kell 20.00. See võib tervisele pikapeale hakata ja terviseprobleemidega vanemas eas tegeled juba sina, sinu tööandja lihtsalt tänab sind sinu suure tööpanuse eest ja leiab uue usina töömesilase. Kunagi naersime soomlasi, kel tööpäeva lõppedes täpselt kell 16.00 pastakas kukkus ja kell 16.05 keegi telefoni ei võtnud. heaolu ühiskond, kuhu me oleme ise nüüd jõudmas ja see ongi normaalne.

Väikefirma omanike, kes töötavad nö ainult enda jaoks, see jutt võib olla ei kehti. Eks nemad valivad ise, kui palju teenida tahavad.

+17
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Töötasin varem sellises “me oleme pere, mitte kolleegid” kohas. Tegin iga jumala päev pool tundi tasuta tööd, sest saabusin tööpostile 15 min enne tööpäeva algust ja lahkusin 15 peale tööpäeva lõppu. Kõik ülesanded olid õigeaegselt ja kvaliteetselt tehtud, aga ikka vaadati nagu luuserit, sest olin viimane kes saabus ja esimene, kes koju läks.

+10
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina soovitan kõigile palgatöölistele seda, et ei maksa nüüd tööandja orjamisega ogaraks ka minna ja vehkida tööd teha argipäeva õhtul kell 20.00. See võib tervisele pikapeale hakata ja terviseprobleemidega vanemas eas tegeled juba sina, sinu tööandja lihtsalt tänab sind sinu suure tööpanuse eest ja leiab uue usina töömesilase. Kunagi naersime soomlasi, kel tööpäeva lõppedes täpselt kell 16.00 pastakas kukkus ja kell 16.05 keegi telefoni ei võtnud. heaolu ühiskond, kuhu me oleme ise nüüd jõudmas ja see ongi normaalne.

Väikefirma omanike, kes töötavad nö ainult enda jaoks, see jutt võib olla ei kehti. Eks nemad valivad ise, kui palju teenida tahavad.

Selles see probleem ongi, et tahame elada heaoluühiskonnas, aga meil ei ole ressursse selleks-maksutulu muudkui väheneb, riik jääb vaesemaks, elanikkond vananeb, ettevõtluskeskkond halveneb.

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eestlaste kohta on aastakümneid arvatud, et nad on keskmisest töökamad. Ilmselt sõltub ka kellega võrrelda, aga viimasel ajal olen hakanud arvama, et enam see suures osas ei päde. Võibolla nendel töökohtadel jah, kus valikut pole-poes müüja, pangas teller jne, aga kontoritöötajad on küll üha mugavamad. Tööpäev ei alga tihti isegi kell 9, kell 17 on linn juba autosid täis, reedel veel varem. Puhkust soovitakse rohkem kui 28 päeva aastas ja palgasoovid kohati ulmelised. Palju mängitakse töö tegemist ja ei tehta grammigi rohkem kui vaja.

Eesti on kaotamas oma konkurentsieelist hea tööjõu osas ja firmadel ei tasu siin kanda kinnitada.

Kuidas teile tundub kui vaatate võimalikult ausalt nii ennast kui teisi inimesi?

Milleks selline teema, mida sa teada tahad või üritad?

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina soovitan kõigile palgatöölistele seda, et ei maksa nüüd tööandja orjamisega ogaraks ka minna ja vehkida tööd teha argipäeva õhtul kell 20.00. See võib tervisele pikapeale hakata ja terviseprobleemidega vanemas eas tegeled juba sina, sinu tööandja lihtsalt tänab sind sinu suure tööpanuse eest ja leiab uue usina töömesilase. Kunagi naersime soomlasi, kel tööpäeva lõppedes täpselt kell 16.00 pastakas kukkus ja kell 16.05 keegi telefoni ei võtnud. heaolu ühiskond, kuhu me oleme ise nüüd jõudmas ja see ongi normaalne.

Väikefirma omanike, kes töötavad nö ainult enda jaoks, see jutt võib olla ei kehti. Eks nemad valivad ise, kui palju teenida tahavad.

Selles see probleem ongi, et tahame elada heaoluühiskonnas, aga meil ei ole ressursse selleks-maksutulu muudkui väheneb, riik jääb vaesemaks, elanikkond vananeb, ettevõtluskeskkond halveneb.

Mis seos on töötajatel maksutuluga? Nad ju teenivad täpselt seda palka mida tööandja neile maksab. Aga tundub et SALK on ka perekooli jõudnud.

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selles see probleem ongi, et tahame elada heaoluühiskonnas, aga meil ei ole ressursse selleks-maksutulu muudkui väheneb, riik jääb vaesemaks, elanikkond vananeb, ettevõtluskeskkond halveneb.

Sellel jutul nüüd otsest seost palgatöölise tööajaga ei ole. Maksutulu väheneb teistel põhjustel, mitte seetõttu, et palgatööline ei viitsi kella 20-ni tööd teha ja soovib töölt lahkuda kell 17, nagu tema töölepingus kirjas.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina kindlasti töökas ei ole. Ehk siis teen ära kõik, mida ma tegema pean, tihti ka õhtul peale tööd kodus või nädalavahetusel. Aga tõesti tahan selle eest ka tasu, lihtsalt töörõõmust üksi ei pinguta. Mis puudutab koduseid töid, siis neid lükkan edasi nii kaua kui võimalik. No mis töökusest siin rääkida.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma nii üritan tööd lõdvemalt võtta, aga ikka olen liiga kohusetundlik. Olen tööandja rõõm 🙂

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Elan juba 25 aastat Lääne-Euroopas, enne ühes, nüüd teises riigis ja mul on selle kohta oma arvamus.

Eestlane ON töökas, aga tihti kahjuks rumalalt töökas. Rumalalt sellepärast, et ei osata puhata, puhkepäevi on vähe, puhkused on lühikesed, minu elukohariikidega võrreldes küll, ja on palju sellist imelikku tagumikutundide lugemist ametites, kus selleks põhjust pole.  Kõik see ei vii paraku paremate resultaatideni töös. Puhkamine ja enda välja lülitamine on siinkohal just oluline. Tean siin firmat, kus töötajad jõuavad tihti kontorisse 10.00 ja 11.00 vahel (ummikud), pooltel päevadel töötavad kodust, ning puhkusel ollakse ka tihti. Tegu on rahvusvahelise firmaga ja siinsel filiaalil on ühed kontserni paremad müügitulemused. Miks? Sest omal ajal on tehtud õiged investeeringud, klientidega osatakse suhelda ja neid hoida, kaup, mida pakutakse on tasemel, kõik protsessid, kvaliteedikontroll on paigas ja töötab aastaid nagu õlitatult. Ehk siis, mõeldakse peaga, mitte ei mõõdeta ukse peal, kas töötaja jääb 5 min. hiljaks.

Eestis on asi ka vaesuse taga, kõik tahavad raha teenida ja ei malda puhata, nii joostakse lõpuks kokku. Firma omanikud aga ei raatsi alati investeeringuid teha ja selle asemel piitsutavad töötajaid, ehkki ilma investeeringuteta ei ole võimalik paremaid tulemusi saavutada, istu või 24/7 tööl.

 

+14
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

See ongi ju laisa inimese tunnus, et üritad panustada pigem efektiivsusesse, et võimalikult vähe peaks tööd tegema :). Selles pole midagi halba, aga just näitabki, et see inimene ei ole loomult tragi, kui pigem soovib võimalikult vähese vaevaga hakkama saada. Kui kl 14 on selleks päevaks planeeritud asjad valmis, siis 3-4 tundi lisaks tehes saaks ju ka veel järgmise päeva asjadest suure osa tehtud ja kokkuvõttes oleks töö veelgi tulemuslikum.

Kuna ise pole päevagi elus palgatööl käinud, siis arvatavasti suhtumine ongi erinev ettevõtjal ja palgatöötajal. Ma võiksin tööd teha 12-16h päevas ja see ei lõppeks ikka otsa, tulemuslikkus sõltub otseselt sellest, kui palju viitsin tööd teha. Ja kui teen seda max efektiivsel moel, siis veel parem. Kui suuremast panusest midagi minu jaoks ei muutuks, siis loomulikult lõpetaksin samuti võimalikult vara oma tööpäeva.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

See ongi ju laisa inimese tunnus, et üritad panustada pigem efektiivsusesse, et võimalikult vähe peaks tööd tegema :). Selles pole midagi halba, aga just näitabki, et see inimene ei ole loomult tragi, kui pigem soovib võimalikult vähese vaevaga hakkama saada. Kui kl 14 on selleks päevaks planeeritud asjad valmis, siis 3-4 tundi lisaks tehes saaks ju ka veel järgmise päeva asjadest suure osa tehtud ja kokkuvõttes oleks töö veelgi tulemuslikum.

Jah, nõus, kui on selline amet, et on “selle päeva asjad” ja “homsed asjad”, mida saab ette teha või ongi selline voolav töö, millel polegi lõppu. Näiteks kahe projekti vahele ajaliselt arvestatud puhvrit. Amet, milles kunagi ei tule kellegi järgi oodata ja ülesandeid viskab muudkui peale.

Paljudes ametites seda võimalust ei ole. Näiteks järgmist töölõiku saab alustada alles siis, kui teine osakond on saanud valmis. Või ongi päevapõhine töö. Näiteks söödab tootmine või müük ette midagi, millega tuleb sel konkreetsel päeval omad protsessid ära teha. Need töökäsud vms tulevad päevakaupa. Kui lõpetad, siis ongi selleks päevaks nö laud puhas.

Kui oled pakisorteerija, santehnik, eriti osav saiamüüja või postiljon, siis kui pakid on sorteeritud, sai otsas, lehed kantud, siis pole veel homseid pakke, mida sorteerida. Saiu, mida müüa. Homseid ajalehti, mida kanda. Kui päevale enam bronne pole, ei hakka WC-potti uuesti lahtimonteerima, et santehniku tööpäeva kaheksatunniseks venitada. Mida efektiivsemat töötad, seda rutem valmis saab. Laiskuseks ei oska seda nimetada. Meie kaks tütarfirmade raamatupidaja-palgaarvestajat istuvad kontoris lähedal. Kui ühel efektiivsemal on omade palgad tehtud, kuu lukus, ta ei saa asuda innukalt kohe järgmise kuu palku arvestama ega arveid saatma.

Selle kohta enne ütlesingi, et on sageli tööandja probleem. Kahjuks ei luba paljud töötajat ka siis koju, kui omanik/juht pole ise suutnud nn pudelikaelu kõrvaldada ja töövoogu ette tekitada või ettevõtte tegevusala seda lihtsalt ei võimalda. See on selline väga raskesti kaduv mõtteviis, et mida kauem teed, teed raudpolt paremini. Õnneks hakkab paika loksuma, et oluline on resultaat, mitte tagumiktunnid.

Progressi muidu poleks, kui inimesed aastatuhandeid ei oleks püüdnud protsesse efektiivsemaks muuta, vaid oleksid mõistlikuks pidanud lihtsalt rohkem raskelt töötada. Ei teagi, kas ratast oleks viitsitud leiutada 🙂

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selle loogika järgi oleks nelja-päevane töönädal täielik absurd, sest osa tulu jääb ju saamata. Reaalsuses on aga kõik eksperimendid näidanud, et kokkuvõttes tööefektiivsus tõusis summaarselt. Seega tööta targemini, mitte rohkem.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ei suuda siiani mõista, et kuigi töötamise tõhusus kogu aeg ju tõuseb tänu teaduse ja tehnika arengule, aga vot tööaeg sellevõrra teps mitte ei vähene. Lihtalt teed veel rohkem tööd. Aga teps mitte suurema palga eest. Kui 100 aastat tagasi elas mehe palgast terve suur pere ära, siis nüüd ei ei piisa isegi mõlema abikaasa töötamisest, et rohkem kui kaks last ära toita. Milleks meile siis see tehnika ja teadus, kui sellest tegelikult elu lihtsamaks ei lähe. Kõik see kasu läheb kitsa ringi taskusse, mitte massidesse. Kui töö tõhustub, siis koondatakse lihtsalt osa töötajaid ära ja ülejäänutel jätkub tavapärane tööorjus. Oleks ju loogiline, et kuna minu tööviljakus on kordades suurem kui 100 aastat tagasi, siis on ka minu kohustuslik tööaeg kordades väiksem. Aga võta näpust. Kas ma saan omale oma palga eest kordades rohkem lubada kui ametikaaslane 100 tagasi? No võta näpust, ei saa.

 

+11
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Milleks meile siis see tehnika ja teadus, kui sellest tegelikult elu lihtsamaks ei lähe. Kõik see kasu läheb kitsa ringi taskusse, mitte massidesse. Kui töö tõhustub, siis koondatakse lihtsalt osa töötajaid ära ja ülejäänutel jätkub tavapärane tööorjus

Sa tegelikult vastad ise oma küsimusele. Palgatöölise elu suurt ei muutu teaduse ja tehnika progressiga. Niipalju muutus, et vanasti pidi ise tõstma mingit rasket kasti, nüüd tõstab ta seda kasti mingi tõstuki abil. Suuresti muutub aga firma omaniku elu. Teaduse ja tehnika progress aitab tal rohkem kasumit saada. Selge see, et ta ei hakka seda oma tublide palgatöölistega jagama. Kapitalism. Kommunism ja sotsialism ei ole elujõulised ning kuniks keegi kapitalismi asemel midagi paremat ei leiuta, elama samamoodi edasi.

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tõsi. Teaduse ja tehnika progress võimaldab palka maksta vähematele töötajatele. Vanemad sugulased on rääkinud aegu suure tehase kontoripoolelt. Üksnes rearaamatupidajaid oli kümmekond. Kes arvestas palka igas tsehhis eraldi, kes võttis kaupa lattu sisse, kes arvestas toodete omahinda, kes käis kuskil  makseid tegemas ja raha vastu saamas. Kogu arvepidamine käis paberil ja pastakaga. Siis võttis keegi need andmed veel kokku ja edastas bilansivõimelisele raamatupidajale. Ja neid võis ka mitu olla. Lisaks veel pearaamatupidaja. Praegu sellist mõistet nagu “bilansivõimeline raamatupidaja” enam ei eksisteeri, 10 raamatupidaja töö teevad ära üks-kaks inimest ja head programmid. Kas keegi tänapäeval kujutaks tõesti ette nt kaupluse müüjana tööd, kui ainsaks abivahendiks on arvelaud? Nii on ka muu tehnika arenguga – üks masin teeb ära 50 või rohkema inimese töö ja selle käigus hoidmiseks on vaja vaid üht inimest. Aga noh, ega need ka nii odavad pole, et omanik sellest palga kokkuhoiust just 50-kordset kasu saaks. Töötajaid on vaja palju vähem, aga investeeringud nõuavad ka päris suuri summasid.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Milleks meile siis see tehnika ja teadus, kui sellest tegelikult elu lihtsamaks ei lähe. Kõik see kasu läheb kitsa ringi taskusse, mitte massidesse. Kui töö tõhustub, siis koondatakse lihtsalt osa töötajaid ära ja ülejäänutel jätkub tavapärane tööorjus

Sa tegelikult vastad ise oma küsimusele. Palgatöölise elu suurt ei muutu teaduse ja tehnika progressiga. Niipalju muutus, et vanasti pidi ise tõstma mingit rasket kasti, nüüd tõstab ta seda kasti mingi tõstuki abil. Suuresti muutub aga firma omaniku elu. Teaduse ja tehnika progress aitab tal rohkem kasumit saada. Selge see, et ta ei hakka seda oma tublide palgatöölistega jagama. Kapitalism. Kommunism ja sotsialism ei ole elujõulised ning kuniks keegi kapitalismi asemel midagi paremat ei leiuta, elama samamoodi edasi.

Ma ei nimetaks seda kommunismiks, et ma saan tõhusama ja kiirema töö eest rohkem vaba aega, mitte veel rohkem tööd juurde. Kui me võrdleme mingit a la Ladina-Ameerika riiki, kus lihtsal inimesel praktiliselt puuduvad igasugused sotsiaalsed garantiid, puhkus, tööaja limiit ja Skandinaavia riike, kus inimesel on väga paljus sotsiaalseid garantiisid, palju puhkust, siis need viimased ON kordades edukamad ja jõukamad ja elujõulisemad. Lõuna-Ameerika sipleb üha rohkem vägivaldsuse ja korruptsiooni puntras. Ei, see ei ole kommunism, et inimesed saavad seda, mida nad väärivad ja on välja teeninud. Ei see ei ole normaalne ega tee ühtegi riiki edukaks, et rikkused on koondunud väikese käputäie pere kätte, kes ei oska selle rahamäega midagi mõistlikku peale hakata. Üha rohkem ju näemegi, et töökäsi ei leita sektorites, kus ei pakuta inimväärseid tingimusi, palka ja boonuseid. Pikk järjekord jällegi nende ettevõtete ukse taga, kus pakutakse lisaks heale palgale ja muid hüvesid a la tervisekindlustus, lõunasöök, treeningud jne.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Milleks meile siis see tehnika ja teadus, kui sellest tegelikult elu lihtsamaks ei lähe. Kõik see kasu läheb kitsa ringi taskusse, mitte massidesse.

Eks see kasu ja raha läheb tarbimise kaudu ikka lõpuks massidesse.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nii on ka muu tehnika arenguga – üks masin teeb ära 50 või rohkema inimese töö ja selle käigus hoidmiseks on vaja vaid üht inimest

Üks hea näide on põllumajandus. Nõukogude aeg õitsesid kolhoosid ja sovhoosid, inimesed kõplasid põldudel, tegid heina jne. Siis tuli Mart Laar ja lasi põllumajanduse põhja. OK, see oli nali, Mart Laar ei olnud selles süüdi. Lihtsalt tänapäevane moodne kombain teeb ära mitme nõukaaegse kombaini töö, samuti traktor, lüpsirobotid ja muu tehnika. Meil ei ole vaja enam nii palju inimtööjõudu toidu tootmiseks kodumaisel põllul, kui seda oli vaja Nõukogude aeg. Nii on tegelikult ka paljude muude elualadega. Eks sealt ka see SKT tõus, täna ei saa meid võrrelda enam arengumaadega.

+1
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei, see ei ole kommunism, et inimesed saavad seda, mida nad väärivad ja on välja teeninud

Kommunismi ei eksisteeri üheski maailma riigis. On olemas kapitalistlikud ja sotsialistlikud riigid, aga ei ole olemas kommunistlikku riiki. Nõukogude Liidus omal ajal võeti kurss sotsialismilt kommunismile, aga enne kukkus riik kokku ja kommunismi ei jõutud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Küsimus on siiski inimeste õnnes ja rahulolus. Kui inimesel ei ole enam tööd, sest masinad võtsid töö, siis on tema õnnelikus kadunud. Inimestel ei ole võimalik kannapealt hakata tegema elus midagi kardinaalselt erinevat, sest eelmine amet lihtsalt kadus ära. Kui need inimesed on juba 50 aastased, siis nad kaovad lihtsalt ära. Eks nad elatuvad kuidas elatuvad, aga õnnelikud nad oma eluga enam ei ole. Siis on ettevõtjatel vaja nende asenduseks tuua tööle uusi võõramaalasi, sest maailm on suur ja neid on võtta. Selles osas ajalugu kordub. Enne esimest maailmasõda oli rikkus koondunud aristokraatide kätte ja töölisrahvas (kõlab kommunistlikult) elasid ikkagi masendavates tingimustes. Aga sõda tuli ja puhastas, jagas varad ringi. Eesti Vabadussõda võttis ära mõisnikelt nende mõisad ja lossid, need anti rahva kasutusse. Teine maailmasõda samuti tekkis liiga kiire tööstusliku progressi tulemusel. Kolmas maailmasõda tuleb samal põhjusel, paljudel inimestel pole enam tööd, on tekkinud ülirikkad nagu Putin ja neist vaestest tuleb kuidagi lahti saada, sõda ongi selleks parim vahend. Sõjas saab jälle varandusi ja rikkuseid ümber jagada. Nii ongi elu koguaeg olnud.

+1
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

õjas saab jälle varandusi ja rikkuseid ümber jagada. Nii ongi elu koguaeg olnud.

Oleme jõudnud töökast eestlasest III Maailmasõjani ja rikkuste ümberjagamiseni. Inimkond tõesti ei oska ilma sõdadeta elada.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

õjas saab jälle varandusi ja rikkuseid ümber jagada. Nii ongi elu koguaeg olnud.

Oleme jõudnud töökast eestlasest III Maailmasõjani ja rikkuste ümberjagamiseni. Inimkond tõesti ei oska ilma sõdadeta elada.

Ei oska või on see nii määratud, sest kiire areng sunnib välja viskama neid, kes ei suuda tulla kaasa, st on arengu piduriteks või siis liigseks koormaks? Kellegi majanduslik edu saavutatakse nõrgematelt millegi ära võtmise või ekspluateerimisega. Tänased EL tuumikriigid panid oma majanduslikule edule aluse koloniaalriikide ekspluateerimisega. Läbi selle said nemad ka tehnoloogilise arengu eelise, sest oli ressurssi seda kõike arendada. Neil kellel sellist võimalust ei ole, nende areng jääb kehvaks. Juhul kui ei tule suurt sõda ja maailm ei mängi end jälle ringi. Milline oleks elu kui inimesed ei sõdiks, tõenäoliselt oleks siiani orjanduslik feodalism, sest kes tahaks elu muutust?

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tõenäoliselt on homo sapiens oma arenguteel jõudnud lõpusirgele ja mingis tulevikus tekib aafrikas uus inimliik, kes on meist palju suurema ajupotentsiaaliga. Ta ei peagi meist väliselt eristuma, ta lihtsalt on targem ja võimekam. Ta suudab rohkem ja paremini ja meie oleme tema kõrval nagu neandertallased, meie roll on hääbuda. Tema on uus inimliik, kes suudab elada ehk ilma sõjata, viia uus inimkond uutele väljakutsetele. Uued avastused, täiesti uuepõhine omavaheline suhtlussüsteem mida homo sapiens ei suuda. Kui homo sapiens solvub, siis uus liik naeratab ja liigub edasi. Nii nagu me täna kujutaksime enda ees seisvaid tulnukaid, tarku, mõistusega olendeid. Nii et inimkonna tulevik on alles teel evolutsiooni matkarajal.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ei suuda siiani mõista, et kuigi töötamise tõhusus kogu aeg ju tõuseb tänu teaduse ja tehnika arengule, aga vot tööaeg sellevõrra teps mitte ei vähene. Lihtalt teed veel rohkem tööd. Aga teps mitte suurema palga eest. Kui 100 aastat tagasi elas mehe palgast terve suur pere ära, siis nüüd ei ei piisa isegi mõlema abikaasa töötamisest, et rohkem kui kaks last ära toita. Milleks meile siis see tehnika ja teadus, kui sellest tegelikult elu lihtsamaks ei lähe. Kõik see kasu läheb kitsa ringi taskusse, mitte massidesse. Kui töö tõhustub, siis koondatakse lihtsalt osa töötajaid ära ja ülejäänutel jätkub tavapärane tööorjus. Oleks ju loogiline, et kuna minu tööviljakus on kordades suurem kui 100 aastat tagasi, siis on ka minu kohustuslik tööaeg kordades väiksem. Aga võta näpust. Kas ma saan omale oma palga eest kordades rohkem lubada kui ametikaaslane 100 tagasi? No võta näpust, ei saa.

Selle kohta, kuhu efektiivsusest tulenev aja ja energia ûlejääk läheb, ilmus hiljuti hea artikkel. Seoses rohepöördega tundub asi veel hullemaks minevat. Varsti on igal ettevõtjal lisaks niigi suurele bürokraatiasektorile (ehk nö tühja tootev majandusharu) oma isiklik ametnik, keda üleval vaja pidada.

https://www.err.ee/1609258446/foljeton-juhtkonna-koosolek

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui 100 aastat tagasi elas mehe palgast terve suur pere ära, siis nüüd ei ei piisa isegi mõlema abikaasa töötamisest, et rohkem kui kaks last ära toita.

Kui tahta elada ühe palgaga nii, nagu elatakse tänapäeval, siis enamus pered tõesti seda endale lubada ei saa. Aga kui võrrelda võrreldavat (s.o 100 aasta taguse elustiiliga), siis ma ei näe küll põhjust, miks nii ei peaks saama. Ostad tagasihoidliku maakoha, hakkad loomi pidama, kõik toidu kasvatad ise, paned oma 10-aastase lapse 2-aastast valvama, ise tormad kartulivagusid kündma. Kui tekib üks vaba päev, siis käite perega metsas jalutamas, korjate marju, õhtul teete sauna. Nii peaks mehe palgast piisama küll. Aga kes tahab nii elada. Või ega sa ometi ju arva, et need töötud abikaasad vanasti soojas toas heegeldamisega aega veetsid, mitte ei rüganud päev läbi põllul, laudas jne.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ei ela ka Eestis ja enda koguemuse põhjal vôin öelda küll et eestlasesed on konkreetsed ja töõkad. Aga ega see rikkaks ei tee. Kui töötad erafirmas ja rabad kiiresti tööd teha, saad kõik asjad valmis ja ei hädalda, siis tithti juhtub hoopis et saad veel ûlesandeid kuna sa ju jôuad. Tööaeg on ikka 8 tundi ja mingi võrdsust selles mõttes ei ole et kes töõtab kiiremini saab varem koju või rohkem palka. Nii et vôibolla oleks kavalam mitte nii väga rabada.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kas eestlased on töökad?