Teema: Kas eliitkooli lõpetanu on paremal positsioonil kui tavakooli laps?

Eliitkooli mõte on ikkagi eelkõige sissesaamine kõrgkooli soovitud erialale (soovitavalt tasuta kohale). Eliitkoolide gümnaasiumidesse on juba nii kõva konkurss, et naljalt sinna neid ei satu, kelle eesmärgiks on keskharidusega tööleasumine või kutsekool. Seega rajab eliitkool kõvad eeldused soovitud tipperiala omandamiseks. Paljas keskharidus eliitkoolist jääb siiski kekshariduseks ja kui vahetult peale lõpetmist võibki tunduda, et tänu õpitud keeleoskusele vms on nagu hea positsioon tööturul, siis pigem paari aasta möödudes saadakse aru, et oled endiselt tavaline keskharidusega tegelane. Tööandjal pole eriti vahet, millisest koolist see keskharidus on saadud. Ka teised gümnaasiumilõpetajad arenevad, omandavad lisaerialasid, keeleoskust jne. Vahet siis enam pole.
Aga ülikooli sissesaamisel on märgatav vahe stardipositsioonides. Nõrgemast gümnaasiumist pärit helged pead jäävad paraku süsteemi ohvriteks, sest nõutud aineid pole kool vajalikul tasemel õpetanud ja pole kuigi reaalne end gümnaasiumi kõrvalt kõikvõimalikel matemaatika, füüsika, keele jms kursustel paralleelselt täiendada, samuti maksab see kopsaka summa raha, kulub rohkem aega ja lisaks ei teagi 18-aastane noor inimene, mida ja kus ta siis täpsemalt lisaks õppima peaks, kuigi ta võib olla palju lahtisema peaga ja parema töövõimega kui nii mõnigi teine paremast gümnaasiumist tulnud õpilane.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma arvan, et on küll. Ilmselt on ta ümber olnud 12 aastat siiski suhteliselt sama taustaga inimesed. Tavalises koolis on erinevaid kihte palju rohkem. Näen kõrvalt lähedalt pealt ühe eliitkooli lapse elu ja nõrgemapoolse piirkonnakoolis käija elu. Väga erinev, ma ütleks, juba praegu (lapsed alles 10). Suhteliselt täpselt võib ennustada, mis neist edaspidi saab. Ühest ilmselt kindel kõrgkooli mineja (akadeemiline haridus on hinnas nii peres kui klassikaaslaste peredes), teisest heal juhul tubli küünetehnik. Ei taha küünetehnkuid solvata, lihtsalt arvan,e t ka see tavakooli laps oleks õiges keskkonnas kasvades enamaks võimeline.[/tsitaat]
Ole ikka normaalne. Piirkonnakoolide vilistlaste seas on samuti inimesi, kes on tunnustatud ja lugupeetud. Samuti on kindlasti igas eliitkooli lennus nö luusereid, kes isegi kooli kokkutulekutel ei käi. Seega ei tasu üldistada. Olen siiski nõus, et eliitkoolist ellu astudes võib stardipositsioon olla kergem. Nii see paraku oli, on ja jääb.

Olen keskmise suurusega maakoolist, osa ainete õpetajaid oli allapoole arvestust (võõrkeeled, matem). Keskkooli lõpetas 15 õpilast. Kõrgharidust ei ole neljal. Neist kolm tüdrukut eelistasid kõrgharidusele pereelu, kusjuures kaks neist väga head õpilased, üks lõpetas 2 neljaga, teisel tsipa rohkem. Pärast laste sündi kaks neist ikka omandas mingi eriala (mitte küünetehnik vms:P). Neljas ilma kõrghariduseta töötab juhtival kohal. Ühe tüdruku ema oli meil veel õpetaja, ja tema oli äärmiselt pettunud, et tütar ei läinud edasi õppima. Meil oli ka mitu kolmelist õpilast, kellest õpetajad midagi ei arvanud – nüüd on neil kõigil kõrgharidus kas Tartust või välismaalt. Nii et kool ei otsusta alati kõike. Ma olin ka ise keskkoolis vägagi keskmise õppeedukusega, aga ma lihtsalt ei viitsinud õppida. Muud huvid segasid. Ülikoolis aga õppimisega probleeme ei olnud.

on küll. põhjused: head edasised tutvused(kool liidab), ambitsioonikam tutvusringkond, need on 2 peamist omadust, mis peale koolide lõpetamist väga tähtsal kohal. Lisaks ka muud, õpiharjumus, suurem stressitaluvus, parimad väljavaated ülikooli astumisel jne
miinustage aga nii ta paraku on!

Olgem ausad. Tegelikult ei mängi mingit rolli see, millises koolis laps õpib. Tähtis on see, mismoodi suhtuvad lapse õppimisesse tema vanemad. Kui lapses tekitatakse algklassides õppimise harjumus, siis see laps harjub õppima ja tõenäoliselt läheb ja pääseb ka kõrgkooli. Aga kelle vanemad üldse ei jälgi, mida laps teeb ja kus on, siis sellel lapsel peab endal olema tohutu tarkus ja andekus või õpihimu, et temal oleks sama stardipositsioon kui neil, keda vanemad suunavad õppima.
Ega KOOL ei tee üksi midagi – ikka õppimine on see, mis annab stardipositsiooni.
Omal ajal meile (olime viimane nõukaaegne lend) ülikoolis öeldi, et sattusite isemoodi aega oma õppimisega, aga ega ÕPPIMIST teile keegi ju ei keelanud. Sama kehtib mu meelest igas koolis – keegi ei keela õppida sellel, kes seda tahab ja kelle vanematele see meeldib, et laps õpib.
Aga enamuse vanemate seisukoht on selline, et tuubime lapsele standardvastused pähe ja õpetame selgeks, mida katsetel rääkida ja siis võib jalad seinale visata ja enam ei pea terve kooliaja jooksul midagi tegema.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kõrgkooli sissesaamine sõltub ikka riigieksamitest. keegi ei vaata, mis kooli laps lõpetanud on. kuigi – TÜ näiteks võtab väljaspool pingerida vastu kõik kuldmedali saanud. kuldmedali saavutamine eliitkoolis või kusagil maagümnaasiumis on aga kindlasti erineva kaaluga.[/tsitaat]

ja riigieksamite tulemused on paremad kellel?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mõni on, mõni ei ole. Oleneb tavakoolist, oleneb lapsest, oleneb enesehinnagust ja eluvaadetest, pere suhtumisest.[/tsitaat]

nojah,
aga võrdleks siis näiteks 30 Reaalkooli ja 30 Pääsküla (suvalised koolid valisin) lõpetaja tuleviku väljavaateid. lõpetanud samal aastal.
minu meelest ette selge ju, kellel on paremad väljavaated.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

eks ikka andekatel õpilastel. või arvad, et eliitkool muudab inimese andekaks?[/tsitaat]
ilmselt on siis andekad suures osas eliitkoolidesse kogunenud, sest millegipärast riigieksamite edetabeleid juhivad just eliitkoolid.

Poeg lõpetas mul kevadel ühe Tallinna nn eliitkooli. TTÜ-sse sai katseteta soovitud erialale, kuna lõpetas kuldmedaliga. Kohe suvel leidis ka väga mugava ja hea töökoha, mida saab ülikooli kõrvalt pidada. Kandideerijaid oli sellele tööle väidetavalt üle 50, kaks valiti välja, tema sealhulgas. Hetkel eluga väga rahul, oma klassi- ja koolikaaslastega suhtleb tihedalt siiani, enamus neist eri riiklikes ülikoolides ja käivad ka tööl.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Aga nii ju ongi, selleks neid katseid tehakse, et nö andekamad välja valida. Muidugi sattub sinna ka ette õoptatud lapsi, kellel hiljem läheb raskeks ja kes saavad sellisest koolist pigem negatiivsed mälestused ja alaväärsuskompleksid![/tsitaat]
gümnaasiumi pääsemiseks tuleb nagunii uued katsed teha. ei ole veel kuulnud, et seal ka etteõpetamise probleeme oleks.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

eks ikka andekatel õpilastel. või arvad, et eliitkool muudab inimese andekaks?[/tsitaat]

Eliitkooli tugev õpisurve on tarkade eksamitegijate kujunemise aluseks. Andekusest on vähe abi, kui suur osa vajaminevast õppematerjalist jääb läbimata.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

õpisurve on igas koolis, mitte ainult eliitides. Eliitkoolis on andekal lihtsalt kergem hästi õppida, kuna ta on omasuguste hulgas.
Samas, kui üks andekas laps elab maakohas ja käib oma kodulähedases koolis ja õpib seal usinalt – ega tal midagi elus kättesaamatuks küll jää võrreldes eliitkoolis õppivate eakaaslastega.[/tsitaat]

Julgen sügavalt kahelda kõikide koolide õpisurve osas. Kui õpetatakse vaid seda, mida õppekava ette näeb ja kolmelised õpilased on koolis tavanähtus, siis ei saa seda kuidagi õpisurveks nimetada.
Selliseid maakoolide andekaid on paraku üksikud. Eliitkoolide eelis seisneb selles, et annab parema stardipositsiooni ka keskmisele õpilasele, kes on head tulemused saavutanud kõva tööga, mitte ainult andekatele.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina olen suvalisest nö lollide koolist, ülikooli sain vabalt sisse. Tööle tuntud rahvusvahelisse firmasse sain ka lihtsalt. Võib-olla mingi eelise see eliitkool annab, sest et suhteliselt suur protsent kaastöötajatest oli nendest eliitkoolidest. Aga mis mulle silma torkas – nende eliitkoolide lõpetanu oli üldjuhul selline tubli spetsialist, laia silmaringi, hea keeleoskusega ja töökas aga kahjuks madala enesehinnanguga ja julgust juhtida enamikel neil nagu pole. Ma kardan et eliitkoolis lastele tambitakse iga päev kuidas neil veab et nad saavad seal koolis olla aga neid ei kiideta ja äkki nad ei saa sealt piisavat toetust oma enesehinnangule, julgust olla erinev, sest see julgus tavapärasest erineda on lõpuks see mis viib edule.
Ehk siis mulle tundub et häid haritud usinaid käsutäitjaid koolitavad need eliitsed koolid välja.[/tsitaat]Kuule, ole nüüd kuss. Oma \”filosoofiaga\” hiilga omasuguste hulgas. Meil on siin ka üks tobuke, kes kujutab ette, et piisab, kui olla \”julge ja erinev\”. Iga nädal tuleb \”uuendustega\” lagedale. Eks temagi peab ülejäänuid \”usinateks käsutäitjateks\”. Soovitan sulle üht vanarahva tarkust järgida: tasa ja targu, jõuad kaugele!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Olen nõus, meie eliitkoolid koolitavad põhiliselt usinaid käsutäitjaid. Mujal Euroopas pannakse suuremat rõhku juba algkooliastmes vabale eneseväljendusele, esinemis- ja argumenteerimisoskuse arendamisele, mida mina tööandjana väga hindan. Muidugi on ka minu firmas vaja usinaid nobenäppe, kes täidavad mingit kindlat rolli.
[/tsitaat] Mind ajab naerma selliste \”tööandjate\” vihjed sellest, mis toimub \”mujal Euroopas\” … . Ja see alaväärsuskompleks, seda ei ravi ilmselt mingi valemiga. Mis \”firma\” see selline küll olla võiks, mida juhib alaväärsuskompleksi all kannatav isik?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Olen nõus, meie eliitkoolid koolitavad põhiliselt usinaid käsutäitjaid. Mujal Euroopas pannakse suuremat rõhku juba algkooliastmes vabale eneseväljendusele, esinemis- ja argumenteerimisoskuse arendamisele, mida mina tööandjana väga hindan. Muidugi on ka minu firmas vaja usinaid nobenäppe, kes täidavad mingit kindlat rolli.
[/tsitaat]

Kohe näha, et inimesel pole elus olnud ühtki isiklikku kokkupuudet eliitkooliga, muidu ta vaevalt sellist sooja auru suust välja ajaks. Vähe sellest, inimene pole olnud ka ise eriti aldis ennast arendama ja harima, vastasel korral ta teaks, et eneseväljendamis- ja argumenteerimisoskus, aga ka esinemisjulgus tulenevad suuresti inimese kaasasündinud iseloomuomadustest ja teist samapalju mõjutab kodune kasvukeskkond ja suhtlusringkond.