Teema: Kas elupõline poissmees on võimeline oma elu jagama?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Su tekstist jäi silma üks mõte, et pead mittekooselu s olemise põhjuseks hirmu. Hirm ja iseenda vajaduste teadvustamine on kaks täiesti erinevat asja. Kui keegi räägib oma vajadustest privaatsuse järele, siis ei saa sedakuidagi nimetada hirmuks. Niikaua kui ta pole kindel ,et kooselu on parem üksielamisest, ta oma privaatsusest ei loobu. Ja kindlasti pole see hirm. Hirmunud inimene ei suuda iial ennast analüüsida ega ka vastutust võtta. Pigem tormab hirmunud inimene suhtesse kui hoiab suhtest eemale. Üksielamine nõuab kartmatust ja julgust. [/tsitaat]

Ma ei pea põhjuseks hirmu. Ma ei otsigi üldse mingeid põhjuseid. Lähtun sellest, mida ta mulle on öelnud. Ja öelnud on ta seda, et kujuta ette end kellegiga elamas, ei oskaks seda ega ole ka kindel, kas üldse tahab.
Privaatsus säilib ju nagunii, nii üksi kui ka koos elades.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ajaraisk. kaugsuhted ei toimi. olen ise olnud nii kaug kui ka ultrakaugsuhtes. kuigi huvi oli suur, väsitas lihtsalt ära. Kui lähisuhet soovitakse, siis üldiselt tahetakse nii tihti koos olla kui saab – ja siinkohal on huvi tavaliselt mõlemapoolne.
kuna su kutt juba mainis,et on rahul praeusega,siis vaevalt,et ta muutma hakkab. Muidu oleks juba muutnud. Aastaga on mehel vägagi selge,kas naisest on abikaasat või mitte. Ja sinu poissmehetüübi puhul ei näe küll mingeid märke abielu plaanimise suunas. pigem on tal mugav käia nn kepil.
Ka ei ole tal lähedasi kogemusi nn sõprade peredega. üldjuhul muidu on nii,et kui yks sõpradest otsa lahti teeb, siis minnakse trobikonnal kogu pundiga abielu poolele üle ja varsti on kõik sõrmusekandjad. 35 on liiga vana selleks muutuseks. [/tsitaat]

Huvipuuduse üle siiani ei saa kurta. Kokkuaamise huvi on alati suurem tema poolt olnud, tema tavaliselt organiseerib kokkusaamisi.
Hiljuti käisime koos 10-päevasel soojamaareisil, kus ka minu laps oli kaasas, nii et härra sai 10 päeva \”pereelu\” maitsta.
Tavaliselt on ta peale nädalast koosolemist umbes 3-6 päeva olnud kadunud (ehk et ei ilmusta mingit elumärki), nimetab seda oma koopas olemiseks. Peale reisi aga on olnud kadunud juba pea kaks nädalat… Seda võib vist üsna üheselt mõista…:(

Ise arvan ka, et ei muutu miskit. Aga samas ka äkki veel vara põhjalikke järeldusi teha. Tema kultuur ja kasvatus natuke teised, nemad tavaliselt võtavadki naised suht hilja ega torma paar kuud peale tutvumist kohe kokku elama ega perekonaseisuametisse.
Võibolla tasuks edasi suhelda veel ja vaadata, mis saab.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Pole 35 liiga vana midagi. Mingil hetkel hakkab nendel poismeestel lihtsalt igav, kõik on elus järgi proovitud ja siis tuleb ka soov pere järgi. (räägin oma kogemusest – mees siis sai kodustatud veidi pelae 35)
Kui te nädal koos olete, siis ju arvestab sinuga ja käitub suhtes oleva inimesena? Või kuidas. Kas suhtled ka tema sõpradega ja tema sinu omadega. Kui seda pole, siis pigem jah puhas kepp… Muidu ma veel lootust ei kaotaks. 🙂

PS. aga äkki ta on be. Sellepärast ongi kõik sõbrad vallalised :)[/tsitaat]

Jaa ikka, väga arvestav on , kui koos oleme. Mõnikord tundub, et ehk liigagi. Ja olen mina tutvunud mõnede tema sõpradega ning tema minu omadega. minu perega on ta tuttav, mina tema omaga mitte. Selgitama ei hakka siinkohal, kuid täiesti arvestatavad kultuurilised põhjused.
Mingi hetk hakkas ta ka ajama juttu, et meil on suhe, ma ei võtnud seda eriti tõsiselt. Viimane kord nüüd väitis, et peab mind \”great fun’ks\”. Mine võta kinni, mis ta tahab.
Bi ta ka pole, selles olen täitsa kindel:D

Aa, ja seda on ka öelnud, et sõbrad ei leia naist kuidagi. Mõned neist juba 38, väga heal järjel ja kena väjanägemisega, kuid ometi ei suuda kaaslast leida. Tundub, et see kari poissmehi siiski pole oma staatuse üle nii õnnelikud, kui nad välja üritavad mängida.

Enda plaanidest ma ka pole ausalt öeldes rääkinud. Nii muu jutu sees ek midagi maininud, kuid mitte midagi konkreetset. Ehk peakski järgmisel kokkusaamisel (kui seda muidugi tuleb, sest see 2-nädalane vaikus on juba äärmiselt kahtlane) oma plaanidest avatud kaartidega rääkima?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Oled sa valmis selliseks teadmiseks, et mehel on veel mõni samalaadne suhe sinuga samal ajal ? Seal koopas ei pruugi ta üldse üksi olla.
Sattusin ühte dokfilmi vaatama, kus naised sattunud moslemitega kokku elama. ja mõni avastas alles abielusolles, et mehel on peale tema veel teinegi naine olemas. Ja selle teise naise olemasolu varjati pikalt. [/tsitaat]

Ei, ta ei ole moslem, täitsa eurooplane on, kuid siiski natuke teise kultuurilise taustaga ja päritoluga 🙂
Küll aga on neil tavaks enne inimest põhjalikult tundma õppida, kui üldse suhtesse minnakse. Tal on ka kaks venda, üks veidi vanem – pereinimene ning teine noorem natuke temast – elab ka koos naisega ja plaanib abielluda. Tema on see ainus keskmine \”must lammas\”.
Ega ma näe, mis ta teeb ajal, mil me koos pole. Sama ka tema kohta – ta ei tea, mida ma teen. Ise ta väidab, et ajast, mil minuga kohtus, pole tal rohkem kedagi samal ajal olnud. Eks see usalduse küsimus ole. Seda on ta maininud, et teda võin 100% usaldada, kui temal on veidi raskusi minu usaldamisega. Aga siiani pole ma seda usaldust petnud, samas pole nagu sellist õiget suhet ka… Et polegi nagu tegelikult kedagi petta.
Ah, see selline keeruline ja segane lugu. Ise kaldun ka arvama, et ega sel mingit tulevikuperspektiivi ilmselt pole.
Hetkel ei koliks ma kuskile. Samas, ei välista seda tulevikus. Ise ta ka kord ütles, et see tuleks kõne alla paari aasta pärast. Samas nimetab seda nn kaugsuhet great funiks. Et mine siis võta kinni.
Aaa, seda on ta ka öelnud, et tema poolt ei ole mõtet mingeid tundeid oodata, kuna tema ei ole emotsionaalne inimene.