Teema: Kas GAG või 21.KK

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Põhikooli tugevust ei näita ju riigieksamite tulemused. Sel juhul tuleks vaadata, kui palju põhikoolist gümnaasiumisse üldse pääses. Siis on mõtet rääkida riigieksamitest.[/tsitaat]

Kus ma rääkisin, et riigieksamid näitavad põhikooli tugevust. Ma ütlesin oma arust selge sõnaga, et riigieksamid näitavad just gümnaasiumi taset.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ühiskatsed gümnaasiumi ei puuduta kuidagi gümnaasiumiõppe tugevust, vaid põhikooli tugevust. Gümnaasiumiõpe algab pärast katseid ja selle tugevuse mõõdikuks on riigieksamite tulemused ja kõrgkoolide riigieelarvelistele kohtadele sissesaamine. Selles osas on 21. Kool parem kui GAG.[/tsitaat]
No gümnaasiumi teevad tugevaks sinna valitud õpilased. Kui 21. Kool on oma õpilaste suhtes nii karm, et suure osa neist peale 9.klassi lõppu ära saadab, siis selle tugeva gümnaasiumiosa moodustavad ju õpilased teistest koolidest,kes 21.Kooli on tulnud peale9.klassi. Millegipärast ei pea nad üsna suurt protsenti oma kooli kasvandikest gümnaasiumivääriliseks …

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kordame siis veelkord üle: GAGi, 21. Kooli, Reaali ja Inglise Kolled¸i gümnaasiumisse toimuvad ühiskatsed ehk siis õpilased võetakse nendesse koolidesse vastu ühiste kriteeriumite alusel. Ka GAG ega ükski teine G5 kool ei võta vastu kõiki oma kooli põhikooli lõpetajaid – nad ei saagi seda teha, vaid peavad võtma katsete nimekirja paremikust vastavalt kooli eelistusele. Ja miks peaks mõni neist tugevatest koolidest üldse eelistama gümnaasiumisse puupäid? Nõrkade õpilaste koht ei olegi tugevate koolide gümnaasiumis, vaid kutsekoolis.[/tsitaat]
Mõnelläheb nö \”pea lahti\” alles gümnaasiumis… Prantsuse Lütseumis toimub konkurss ainult üksikutele vabadele kohtadele, enamuse gümnaasiumist moodustavad siiski oma kooli kasvandikud, sama lugu VHK-ga.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Jah, aga teemaalgataja laps astus põhikooli.[/tsitaat]

See ei puutu praegu asjasse, aga kui ta tahab teada, kumma kooli põhikooliõpe on tugevam, tasub pilk heita 3.ja 6. klassi tasemetööde tulemustele. Üks hiljutine Ekspress vist avaldas ka need tabelid. Üldjuhul jäävad jõujooned ka põhikooli osas paika.

Kas VHK muusikakool on tõesti päris muusikakool, samasugune kui näiteks Tallinna Muusikakool? Tunnistusi või igasuguseid kirjutada, GAG on samasugune muusikakool, aga see pole ju riiklik õppekava, vaid musitseerimine ja õpe niiöelda oma lõbuks?

Aga 21.Kooli tunnustamiseks võin öelda, et huvitegevus on seal linna parim. Huvijuht Maarika Paun on tubli inimene, kelle organiseeritud kooliväline tegevus on väga heal tasemel. Tundub, et ka laste hulgas on ta populaarne.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

VHKst Akadeemiasse muusikaerialadele reeglina otse ei pääse, kuna kohti on vähe, siis täidavad need Muusikakeskkooli, Otsa kooli, Tartu Elleri kooli ja Tallinna Muusikakooli õpilased. Ehk neid kohti ei jätku isegi professionaalsetele muusikutele, rääkimata siis VHK muusikaklassi õpilastele.
Praegu on sel juhul 21. Kooli muusikaklass siis arenenud, igatahes solf on ülitugev + kohustuslik plokkflöödi õpe. Mina ise, kes ma olen omal ajal laste muusikakooli lõpetanud, jään juba tütrele, kes Rahula klassis õpib, kõvasti solfis alla.[/tsitaat]
Nii, ja millest tuleneb sinu väide, et VHK gümnaasiumist otse Muusikaakadeemisse reeglina ei pääse??? Veidi statistikat:

Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilaste jätkuõpingud muusika, kultuuri-ja teatrierialadel EMTA-s:

1. Metsar-Fisher, Saale (klavessiin 1997) EMTA klavessiin, Trossingen muusikaülikool magistriõpe

2.Tüür,Lauri-Dag 1999 EMTA elektronmuusika

3. Saare, Hendrik (klaver) 2000 EMTA magistrantuur muusikateadus

4.Sepp,Ott(teatrikool) 2000 EMTA lavakunstikool, näitleja

5.Davidjants,Brigitta (vanamuusika 2001)
2001 EMTA muusikateadus, muusikakriitik

6.Kivirand,Gustav-Leo 2001 EMTA magistrantuur orel

7. Lill, Mari-Liis (klaver 1998, teatrikool) 2001 EMTA lavakunstikool, näitleja

8. Peterson, Laura (vanamuusika, teatrikool) 2001 EMTA lavakunstikool, näitleja, VHK teatrikooli õpetaja

9. Purre, Pritta (vanamuusika 2001) 2001 EMTA muusikateadus

10. Ratasepp, Ursula (vanamuusika, teatrikool) 2001 EMTA lavakunstikool, näitleja

11. Urke, Nero (teatrikool) 2001 EMTA lavakunstikool, näitleja

12. Kübar, Risto (teatrikool) 2002 EMTA lavakunstikool, näitleja

13. Tigane, Sten (kitarr 1999)
2003 EMTA,
Eesti Draamateateri helimeister

14. Varts, Jaan (kitarr) 2003 EMTA elektronmuusika, kitarriõpetaja

15. Haasma, Juss (teatrikool) 2004 EMTA lavakunstikool, näitleja

16. Jalasto, Kristiina (kitarr, teatrikool) 2004 EMTA lavakunstikool

17. Saarmets, Sander (viiul 1999)
2004 EMTA elektronmuusika

18. Vooglaid, Kadi-Maria (klaver 2001) 2005 EMTA lavakunstikool

19. Üksküla-Uusberg, Sandra (klaver 2000, teatrikool) 2005 EMTA lavakunstikool, näitleja

20. Avango, Kärt (viiul 2006) 2006 EMTA viiul

21. Kreintaal, Karoliina (viiul 2006) 2006 Viljandi Kultuuriakadeemia muusika, EMTA

22. Paavel, Elizabeth (teatrikool) 2006 EMTA laul

23. Tamme, Allan (koorijuhtimine 2006) 2006 EMTA koorijuhtimine, Lääne-Virumaal koorijuht

24. Üksküla, Kristjan (viiul, teatrikool) 2006 EMTA lavakunstikool, näitleja

25. Aasrand, Rahel-Liis (viiul 2007)
2007 EMTA viiul, Itaalias vahetusõpilane

26. Kreintaal, Mariliis (klaver 2007) 2007 EMTA koolimuusika, töötab koorijuhina VHK-s

27. Undusk, Ingel (kitarr, teatrikool) 2007 EMTA lavakunstikool

28. Viik, Tuuri-Elo (viiul 2003) 2007 EMTA, laul, Milanos vahetusõpilane

29. Ehrenberg, Anna (teatrikool)
2008 EMTA koorijuhtimine, koorijuht VHK-s (HUIK!)

30. Ehrenberg (Vooglaid), Maria (flööt 2008 2008 EMTA flööt, ERSO

31. Kolde, Linda (teatrikool) 2008 EMTA lavakunstikool

32. Krumm, Piret (klaver, teatrikool)
2008 EMTA lavakunstikool

33. Laanes, Kadri (klaver 2003, helilooming 2008) 2008 EMTA, kompositisioon

34. Mänd, Kaspar (plokkflööt 2003, oboe, koorijuhtimine 2008) 2008
EMTA dirigeerimine, koorijuht VHK-s (HUIK!)

35. Münter, Johanna (viiul 2004, laulustuudio)
2008 EMTA laul (ettevalmistus)

36. Oja, Pääru (kitarr) 2008 EMTA lavakunstikool

37. Port, Kristiina-Hortensia (teatrikool)
2008 EMTA lavakunstikool

38. Strandberg, Priit (teatrikool)
2008 EMTA lavakunstikool

39. Uljas, Kaspar 2008 G.Otsa nim MK akordion, töötab VHK-s akordioni õp.

40. Velberg, Kaspar (teatrikool)
2008 EMTA lavakunstikool

41. Ölluk, Karl (kitarr) 2008 TLÜ muusika

42. Dvinjaninov, Markus (teatrikool)
2009 EMTA lavakunstikool

43. Pruuli, Helena (viiul, teatrikool)
2009 EMTA lavakunstikool

44. Pärn, Miina (plokkflööt 2005, klaver2010)
2009 EMTA dirigeerimine

45. Reha, Jarmo (kitarr, teatrikool)
2009 EMTA lavakunstikool

46. Tamme, Karl-Erik (kitarr) 2009 TLÜ muusika

47. Tammesalu, Mari (plokkflööt 2006, klaver)
2009 TLÜ muusika

48. Rootalu, Villem (basskitarr, kunstikool)
2009 EMTA kitarr

49. Jürjendal, Anti (t¨ello) EMTA t¨ello

50. Makke, Tauno (klaver) EMTA, Draamateatri vanemhelimeister

51. Preisfreund (Kilgas), Triin (kannel)
EMTA koolimuusika jazzmuusika suund

52. Uus, Maarja (vanamuusika) ** EMTA plokkflööt / Baseli vanamuusikaakadeemia

53. Johannes Peeter Sarapuu (t¨ello, klaver
2011 EMTA, t¨ello

54. Johanna Kivimägi (helilooming)
2011 EMTA, kompositisioon

* nimekiri pole täiuslik

Kuid siiski on märgata, et iga aastaga aina suurem protsent VHK lõpetajatest saab sisse justnimelt Muusikaakadeemiasse (nad ei pea läbima enne sed Georg Otsa Muusikakooli).

Samuti ei õpi VHK-s kõik õpilased teatri- ja muusika suunal nagu Muusikakeskkoolis. On ka neid, kes õpivad gümnaasiumis reaalharus, keelteharus või kunstiharus. Kuid protsent, kes muusikaharus õppiatest saab sisse Muusikaakadeemiasse,on siiski väga suurning tõuseb iga aastaga.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]See pikk nimekiri ei tõesta midagi – ma rääkisin muusikaerialadest ehk siis ma pidasin silmas otseselt süvamuusikaga tegelevaid inimesi, mitte muusikateadlasi ega -kriitikuid, lisaks on siin pooled või üle selle lavakad, kus solfed¸o pole üldse oluline. See nimekiri ei tõesta ka seda, et need, kes Akadeemiasse muusikaerialadele sisse said, ei õppinud tõsisemalt kusagil veel muusikat lisaks nagu nt magistrant, kes EMTA magistrantuuris oreliõpingutega jätkab. Vaevalt ta VHK baasil Akadeemiasse oreli magistriõppesse sai. Ja kui sa isegi vaatad, siis on nii mõnigi läbinud vaheetapina mingi muu õppeasutuse ja alles siis Akadeemiasse läinud.
Selles nimekirjas on näha, et EMTAs on õppinud (või õpivad) süvamuusikat kusagil vist 20 last (kui õigesti lugesin) ja VHK lennud 1997-2011 ehk see teeb keskeltläbi õige pisut rohkem kui 1 õpilane iga lennu kohta. Kus see tulemus on? Kui palju noori VHKs igal aastal muusikasüvaõppe lõpetabki? Ma tean lapsi, kes muusikat kõrvalt õppinuna on pääsenud Akadeemiasse suvalisest Mustamäe koolist. Koorekihi aga moodustavad siiski tõsistes muusikakoolides õppinud lapsed.[/tsitaat]
Muusika süvaõppesse ei lähegi gümnasiumiosasse rohkem kui 5-6 õpilast VHK-s ning kui need kõik akadeemiasse sisse saavad on ok. Neid siin nimekirjas pole, kes on läinud õppima Otsa kooli või mujale muusikat. Ning Tallinna Muusikakool ei anna muusikalist gümnaasiumiharidust, pole mõtet rääkida, et suur osa akadeemiasse minejaid on Tallinna Muusikakoolist. Tallinna Muusikakool ja VHK Muuusikakool on täiesti võrdväärsed koolid. Ning enamus muusikaakadeemia lõpetanuid soovib, et nende laps õpiks muusikat just VHK-s. Muusikakeskoolis rohkem vene perekondade lapsed ja kohalikud nõmmekad.

PS: Minu laps sai omalajal sisse GAG-i (muusika-matemaatikaklassi), 21. Kooli muusikaklassi, Muusikakeskkooli ning VHK-sse. Valisime viimase.

ja iga aastaga arv suureneb,selge,et VHK algusaastatest polegi eriti vilistlasi. 2008 aastal sai nt EMTA-sse 10 õpilast, 5 muusikaerialale ja 5 lavakunsti. Muusikakeskoolis näiteks ainult 10-12 lõpetajat ongi igal aastal.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Olen lapsega seda arutanud ja selgitanud, et Muusikakeskkoolis jääb üldharidus väga nõrgaks, samuti soovib ta ise eelkõige oma koolis õppida. Ei saa oma last kuidagi sundida tegema valikut elukutselise muusiku tuleviku kasuks. See ei pruugi talle täisealisena üldse meeldida.[/tsitaat]
See ka VHK eelis, millest kirjutad. Ja muuseas ka meile soovitas Rahula Muusikakeskkooli. Ta enda poeg ju õppis esialgu 21. Koolis ja vahetas selle muusikakeskkooli vastu. Ju Rahula teab, millest räägib, ta piisavalt kaua 21. Koolis töötanud, et kõik head ja vead kokku lugeda.

Jh, me räägime siin muusikast, aga teemaalgatajalvist pigem dilemma,kas inglise keele süvaõpe või prantsuse keele süvaõpe. 🙂

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jh, me räägime siin muusikast, aga teemaalgatajalvist pigem dilemma,kas inglise keele süvaõpe või prantsuse keele süvaõpe. :)[/tsitaat]

igal juhul prantsuse keel. 21. koolis ei ole ju inglise keeles mitte ühtegi teist ainet isegi mitte gümnaasiumis. süvaõpe?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Milleks peaks mõni aine inglise keeles olema? Võrdle, palun, TIKi ja 21. Kooli inglise keele viimaste riigieksamite tulemusi – need on praktiliselt samad: TIKil 91,2 ja 21. Koolil 88,2.
Millist õppeainet GAGis prantsuse keeles õpetatakse?[/tsitaat]

GAG-is on prantsuse keeles giidiõpetus ning inglise keeles prantsuse-inglise kulutuurilugu.

aga prantsuse keele eelis on see keel ise.
21. kooli lõpetanud ei oska inglise keelt teistest gümnaasiumilõpetajatest oluliselt paremini, aga palju vähem kui nt. TIK-i lõpetajad, kes oskavad kaugelt rohkem kui riigieksamil nõutakse.

ma lihtsalt väidan, et prantsuse keele õpe (kui see lapsele sobib) annab nii suure eelise. sama kooliskäimise juures üks korralik võõrkeele oskus lisaks.

nagu viimastest teemadest näha pole suurt vahet, kõik koolid oma plusside ja miinustega. eks ikka eelkõige lapsest ja tema eeldustest tuleks koolivalikul lähtuda.