Teema: Kas Gorbatšov oli hea või halb?

#4043517:

Millegipärast on Lääne inimestel arvamus, justkui Gorbatšov oli see mõistlik mees, tänu kellele mitmed liiduvabariigid vabaks said, aga tegelikkus ei olnud ju selline. Jah, osaliselt tänu Gorbatšovi perestroikale tekkis Baltimaade jaoks soodsam olukord, mida sai vabanemiseks ära kasutada. Aga ega siis Gorbatšovi plaan ei olnud meid vabaks lasta! Tankid tulid ka ju toona meie tänavatele ikka tema kui toonase Nõukogude Liidu juhi käsul. Mis värk selle Gorbatšovi idealiseerimisega on?

Tänu Gorbale on Baltikum ja veel mõned endised N-liidu riigid vabad. See pole mingi idealiseerimine vaid nii see oli. Kummaline ja mõnes mõttes häbiväärne, et tänapäeva noored seda ei tea.

Gorba algatas omal ajal midagi, mille mõõtmeid ta toona ette näha ei osanud. Päris kindlasti ei olnud tema soov, et N-liit laguneks, aga kui see juhtus, siis vähemasti oli tal oskust sellest olukorrast normaalselt väljuda. Järglase Jeltsini panid paika ameeriklased, sellest on Newsweek omal ajal kirjutanud. Gorba aga oskas vaikselt ja normaalselt taanduda, sest nägi, et olukorda enam muuta ei saa ning N-liit on lagunemas.

Minu jaoks on ta mees munadega.

#4043558:

#4043517:

Millegipärast on Lääne inimestel arvamus, justkui Gorbatšov oli see mõistlik mees, tänu kellele mitmed liiduvabariigid vabaks said, aga tegelikkus ei olnud ju selline. Jah, osaliselt tänu Gorbatšovi perestroikale tekkis Baltimaade jaoks soodsam olukord, mida sai vabanemiseks ära kasutada. Aga ega siis Gorbatšovi plaan ei olnud meid vabaks lasta! Tankid tulid ka ju toona meie tänavatele ikka tema kui toonase Nõukogude Liidu juhi käsul. Mis värk selle Gorbatšovi idealiseerimisega on?

Tänu Gorbale on Baltikum ja veel mõned endised N-liidu riigid vabad. See pole mingi idealiseerimine vaid nii see oli. Kummaline ja mõnes mõttes häbiväärne, et tänapäeva noored seda ei tea.

Gorba algatas omal ajal midagi, mille mõõtmeid ta toona ette näha ei osanud. Päris kindlasti ei olnud tema soov, et N-liit laguneks, aga kui see juhtus, siis vähemasti oli tal oskust sellest olukorrast normaalselt väljuda. Järglase Jeltsini panid paika ameeriklased, sellest on Newsweek omal ajal kirjutanud. Gorba aga oskas vaikselt ja normaalselt taanduda, sest nägi, et olukorda enam muuta ei saa ning N-liit on lagunemas.

Minu jaoks on ta mees munadega.

Sa ei ütle ise midagi enamat kui just seesama ümmargune jutt, et “tänu temale on Baltikum vaba”.  Mainisin ju sama asja, et Gorbatšovi tõttu tekkis Balti riikidele vabanemiseks sobiv pinnas, aga see ei tähendanud seda, et Gorba oleks seda vabanemist soovinud või ette näinud.  Mis su pika jutu mõte oli?

Mina kujutan tema tegevust ette nagu pehkinud maja parandamist, kui omanik võtab ühe palgi seinast välja, et välja vahetada. Tal pole mingit soovi tervet maja lammutada, kaugel sellest! Kuid selle ühe palgi välja võtmine vallandab ahelreaktsiooni ja kogu maja vajub aegamööda kokku. Nii ka Gorba ei tahtnud NL lagundada, vaid kõigest veidike reformida, aga lükkas kogemata vale doominokivi ümber ja edasine on juba ajalugu.

Tankid tulid tänavatele ikka G vastu oleva kliki käsul, mitte tema tellimisel. See oli augustiputš, G sisuliselt kukutati, toimus riigipööre. Mis küll õnneks kukkus läbi.

G ei olnud hea ega halb. Omas ajas ja NL keskkonnas oli ta siiski pigem hea. Oli parem, kui Stalin, Brežnev või Antropov. Üleüldse pole enamus asju selgelt ei head ega halvad. Pooltoonid ruulivad 🙂

Oli jah mõistlik mees. Käisin tema abikaasta Tallinnas tevitamas kooliõpilasena.

Mulle jääb hoopis see natuke ebaselgeks, kuidas Jeltsin ikkagi täpsemalt võimu haaras. Augustiputshi paiku oli võimu juures põhimõtteliselt juba Jeltsin. Kas Gorbal oli ühelt poolt vastasseis vanameelsete kommunistidega (eesotsas Janajeviga), aga teiselt poolt ka Jeltsiniga? Augustiputsh kukkus riigipöörajatel läbi, aga millal või kuidas Jeltsin pildile tuli? Jeltsin oli Gorba presidendiks olemise ajal ülemnõukogu presiidiumi esimees, eks? Kas see tähendas seda, et president ja ülemnõukogu presiidium olid ka oma soovide ja nägemustega vastuolus?

Päästis džinni pudelist välja, et üht oma unistust teoks teha, aga tulemus oli risti vastupidine tema soovidele. Sellised totalitaarsed režiimid ei saa eksisteerida sõnavabaduses, kõik see mäda ujus välja ja pääses tammi tagant liikuma ja värske vool pühkis selle minema. Pea iga venelane on suurvene šovinist, oli temagi, kes lihtsalt ei uskunud, et väikerahvad võiksid mitte tahta vene võimu all olla. Meile oli ta võimalus, mida me kasutamata ei jätnud õnneks. Illusioone pole siiski vaja, hiljem ta rapsis elu eest et hoida ära meie vabanemist. Ja seda teevad nad seal kõik, ihuvad hammast impeeriumi laiendamiseks, moel või teisel. Ei muutu kääbuse kadumisel ka see, aeg läänel ka juba mõista seda.

Pole vaja Gorbat idealiseerida. Reaalsus oli see, et NSVL oli majanduslikult ja poliitiliselt totaalselt käpuli ja juba pikalt – või peaks ütlema algusest peale? – oli “sõbralikes liiduvabariikides” käärinud “teisitimõtlemine”, mis omakorda õõnestas võimu toimemehhanisme.

Ei olnud nii, et “tänu Gorbale” julgeti järsku asju teha. Neid tehti temast hoolimata. Nt Heiki Ahonen, Jan Kõrb, Tiit Madisson ja Lagle Parek (Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamist nõudnud kirja saatjad ja Hirvepargi miitingu organisaatorid) olid kõik poliitiliste väljaütlemiste eest vangis istunud ja ilmselt oli neil vangist vabanede juba täiesti savi, kas nad sinna uuesti satuvad. Oluline oli oma missiooni edasi ajada. See on psühholoogiline teema – kui oled mingi väga ebameeldiva asjaga juba tuttav, ei hirmuta see sind enam.

Mida iganes Gorba üritas või ei üritanud/tahtnud teha, temast sõltumatud ja oluliselt suuremad protsessid olid olnud käärimas juba pikalt. Vahet pole, kes seal eesostas oleks olnud, kogu see NSVL nime kandnud jama oleks kokku kukkunud niikuinii, kas siis mõned aastad varem või 10 aastat hiljem, aga oleks.

Käisin 1990. aasta kevadel Bakuus, ehk siis pärast musta jaanuari. Linnas oli pärast Gorbatśovi poolt sissetoodud vägede märatsemist ja mõrvu komandanditund. Laskemoonast kahjustatud hooneid ei olnud veel parandatud.

See süsteem oli nii mäda, et ei seisnud nagunii püsti. Pole kedagi konkreetset siin vaja tänada, kasutasime aruka rahvana sobivat võimalust nagu 1918.