Teema: Kas gümnaasiumisse või kutsekasse?

#3988396:

Minul kodus üks stressis laps, käitumine ja hoolsus eeskujulikud, keskmine hinne 4,7 ning täna oleme seisus kus ükski kool pole teda vastu võtnud. KSG-s oleme ootelistis aga kuna see oli kolmas valik siis kahtlane, et sinna saab. Variandid laual on ehituskool ning õhtukool.

Ma siiani arvasin, et mul kodus tubli õpilane aga tuleb välja, et õppida tuleb kuutele kui soovid Tallinna koolidesse sisse saada:)

Kas ta ikka proovis paljudesse. 4,7 tahavad paljud koolid, mingisse päris übereliiti päris võib-olla tõesti ei saa, kui kantsed untsu läksid, aga mujale peaks kenasti sisse pääsema. Võib-olla saad mõne tavakooliga, kus katseid hiljem tehti, ise ühendust võtta, vahel tehakse mingeid lisateste veel neile, kes õige katsetamisaja maha magasid. Tallinnas on nii palju gümnaasiume, lapsi ei ole selles aastakäigus üldse nii hullult, et peaks sedasi rabelema. Mõni Tln kool tegi nt alles enne hiljuti lõppenud vaheaega teste, seega neil pole veel nimekirjad vastuvõetutest selgunudki. Ja paljud nimekirjad liiguvad ka veel augustis, aga sinnamaani on muidugi närvesööv passida.

#3986043:

Kuidas teie olete aru saanud, kas lapsel tasub üldse gümnaasiumisse minna või pole tal sinna asja. Meil poiss õpib küll hetkel 8. klassis. Praeguseks on tal juba 7 võlgnevust. Puudub igasugune kohusetunne. Mul on juba piinlik, et pean 15-aastasele poisile pidevalt meelde tuletama, et hakkaks raamatut lugema. Vastamata on veel eelmine raamat. Ta on ka palju puudunud, sest mingid seletamatud haigused. Keset koolipäeva hakkab paha ja tuleb koju tagasi. Ja siis veel pidevalt probleem õpetajatega, kes justkui poolekohaga käivad koolis ja kui vaja midagi järele vastata, siis õpetajat pole jälle.

Klassijuhataja ütles, et poistel läheb pea lahti alles hiljem ja et meie poiss võiks kindlasti gümnaasiumisse minna. Ma olen ka siiani nii arvanud, aga selline tunne on, et õppimine on hetkel kõige ebapopulaarsem asi üldse. Pidevalt rahustatakse mind, et ma ei muretseks, kõik teised on veel hullemad. No see ei ole mingi vabandus. Mul on lihtsalt kahju, et laps on sattunud kehva klassi. Kaks teist paralleeli on justkui targemate laste päralt. Seal neid nelja-viielisi oluliselt rohkem.

Kas tuleb pubekatel mõistus pähe 9. klassis või jätkub kõik vanaviisi. Ei saa öelda, et poiss rumal oleks. Matemaatika, inglise keel, füüsika sobivad talle. Probleeme rohkem eesti keele, vene keele ja ajalooga. Aga hinded on kehvad, sest lihtsalt ei viitsita õppida. Ja eks tempo on kiire ja kontrolltöid jagub igasse päeva. Ütlesin, et kui aastakokkuvõttes on üks kolm (vene keel), siis on ta äärmiselt tubli ja saab endale ehk uue ihaldatud nutika. Aga mul tunne, et ei pea selle ostmisega pead vaevama, sest ka see viimane veerand tuleb kolmede puru.

Laps ise ei tea suurt midagi, mida tulevikus teha. Mõtleb IT peale nagu nad enamuses. Aga ma ei näe kuskilt, et tal üldse IT suhtes mingi huvi oleks. Lööb lihtsalt aega surnuks arvuti ees.

Kohalikku gümnaasiumisse saaks ta sisse, sest seal mingeid katseid pole. Küsimus on, kas ta seal ka püsib.

Soovitan vaadata kutsekaid, su lapsel pole gümnaasiumis mitte midagi teha, vabandan, olen lihtsalt aus. Kooliõpetajana näen seda igapäevaselt. Põhiharidus on kohustuslik, gümnaasium vabatahtlik ja pole mõtet haridust koormata veel ühe sellise lapsega, kes mitte midagi tegelikult gümnaasiumiharidusega peale ei hakka.

#3986480:

katsu hankida see raamat https://www.raamatukoi.ee/matemaatika-pohikooli-opilasele . meil oli raamatukogus, aga ostsin lõpuks ostast isikliku. poiss käis TTÜ matas ka, aga tolku polnud sellest midagi. nüüd on siis nii, et kõigepealt teen endale teema selgeks ja siis katsun elu õiele ka midagi pähe taguda, youtubest on ms seejuures palju kasu.

minu laiskvorst käib kutsekas, mata käib üle kivide ja kändude, aga senimaani on see “õpin ise ja õpetan edasi” meetod toiminud.

Uskumatu, mis vaeva te oma lastega naete:( Millisest ajast sa ise siis nö gümnaasiumis kaid? Oma elu sul pole, majapidamist, teisi lapsi, loomi, hobisid?

Tegelikult müts maha, mina elus ei suudaks ega viitsiks. Ja ei saa ka aru, milleks. Sa ei saa ju lõputult oma lapse tegemata jätmisi ise ära teha või tema mittevõimekust oma rapsimisega kompenseerida. Mingi hetk on seegi kool läbi, aga tööle minna ei viitsi ega suuda. Siis kaid paralleelselt kahel töökohal samal ajal, enda tool ja lapse tool?

On ta siis tõesti ekstreemne põmmpea või lihtsalt ei viitsi?

#3989584:

#3988951:

#3988905:

#3988396:

Minul kodus üks stressis laps, käitumine ja hoolsus eeskujulikud, keskmine hinne 4,7 ning täna oleme seisus kus ükski kool pole teda vastu võtnud. KSG-s oleme ootelistis aga kuna see oli kolmas valik siis kahtlane, et sinna saab. Variandid laual on ehituskool ning õhtukool.

Ma siiani arvasin, et mul kodus tubli õpilane aga tuleb välja, et õppida tuleb kuutele kui soovid Tallinna koolidesse sisse saada:)

Kas ta ikka proovis paljudesse. 4,7 tahavad paljud koolid, mingisse päris übereliiti päris võib-olla tõesti ei saa, kui kantsed untsu läksid, aga mujale peaks kenasti sisse pääsema. Võib-olla saad mõne tavakooliga, kus katseid hiljem tehti, ise ühendust võtta, vahel tehakse mingeid lisateste veel neile, kes õige katsetamisaja maha magasid. Tallinnas on nii palju gümnaasiume, lapsi ei ole selles aastakäigus üldse nii hullult, et peaks sedasi rabelema. Mõni Tln kool tegi nt alles enne hiljuti lõppenud vaheaega teste, seega neil pole veel nimekirjad vastuvõetutest selgunudki. Ja paljud nimekirjad liiguvad ka veel augustis, aga sinnamaani on muidugi närvesööv passida.

Kokku tegi katsed 9 kooli. Eliit polnudki eesmärk, need katsed olid pigem enda testimiseks, kuigi ka seal olid katsete tulemused üpris head. Meie eesmärk oli pääseda oma piirkonna kooli aga sinna isegi ei kutsutud vestlusele. Kuna see aasta oli rekordarv lapsi katsetel siis häid õpilasi palju ja konkurents suur. Tegelikult ju positiivne, et eestis on nii palju hästi õppivaid lapsi:) Ega mul muud üle ei jäänudki kui võtsin telefoni kätte ja tegin paari kooli kõne otse õppealajuhatajale ja ütlesin, et selline laps ripalik. Pääseme Artesse vestlusele, väga loodan, et saame sinna sisse.

Lapsed suhtlevad oma vahel ja jagavad oma katsete tulemusi, nii mõnigi kellel keskmine hinne madalam ja katsete tulemused alla keskmise on meie piirkonna koolis sees kuna käisid seal ka põhikoolis – see teeb küll meele natuke mõrudaks, et milleks siis need katsed.. Siit õppetund, et ei ole vaja panna last väiksesse põhikooli vaid kohe ikka kooli kus gümnaasiumi osa ka olemas.

Mis su lapse punktid siis näiteks nelja eliitkooli katsetel olid, oleks parem tunnetus kui pōhikooli hinneteleht.

Norgast koolist tulijal võib keskmine hinne olla ka puhas 5,0, aga objektiivsed teadmised on kaugel maas nt eliitkooli pohikooli 3,9 keskmisega lõpetajast.

Siin peab kuskil mingi error olema. 4,7 on vähegi ok koolis saaduna väga tugev keskmine hinne ju.

Loevad ikka katsete punktid, need on võrreldavad. Nii et mis need teil olid?

Mõistan muret ja mõistan ka seda, et ühe kooli 5 on teise kooli 3 ja vastupidi. Kuid mida ma ei mõista on see, et laps, kes tuleb nõrgemast koolist ei saa gümnaasiumisse ainult seetõttu, et ta kodukool on nõrga tasemega. Ja me tegelikult ei saagi teada, millised on sellises koolis õppinud lapse tegelikud võimed, sest ei laps ega tema vanem ei pea teadma, ega oskama hinnata, mis tasemel on kodukooli 5 võrreldes teiste koolidega.

Minu lapsel on põhimõtteliselt vägagi sarnane olukord, õpib “nõrgemas koolis”, saab ainult 5, isegi jooksvate hinnetena, reaalainete tundides igavleb ja vaatab aknast välja, õpetaja loal istub telefonis ja nüüd katsetel 4-kooli katsetel sai küll paberteste tegema, kuid vestlusele ei kutsutud, kuid õnneks 3-kooli katsetel kutsuti vestlusele ühte kooli ja sinna sai ka kutse, mis on ka vastu võetud.

Minu arust on väga ebaõiglane see, et osadelt lastelt võetakse eos võimalus gümnaasiumi- ja hiljem ka kõrgkoolihariduseks või vähemasti peavad sellisest koolist tulevad lapsed omandama gümnaasiumi/kutse/kõrgkoolihariduse raskemat teed pidi.

#3989676:

Mina leian, et kui inimesel just endal tõelist huvi mingi rakendusliku elukutse vastu pole ja tal vähegi pea võtab, tuleks vanematel siiski suunata nii palju, et see laps vähemalt baka ära teeks. Uskuge mind, diplom taskus kusagil kontoris keskmise palga peal on tunduvalt parem eneseotsingutega tegeleda kui põhihariduse ja juhutöödega. Kui see laps hiljem järeldusele jõuab, et võiks siiski oma kätega midagi teha, on tal see võimalus sinna kutsekasse minna alati olemas. Vastupidine variant on tunduvalt vähemtõenäoline.

Ma nõustun Sinuga. Paljud on aga teist meelt ja kipuvad päris kurjaks minema oma ütlemistega. Huvitav oleks teada, mis haridustaust neil endil on ja kust tuleb see üleolev ja nähvav hoiak.

#3989339:

Soovitan vaadata kutsekaid, su lapsel pole gümnaasiumis mitte midagi teha, vabandan, olen lihtsalt aus. Kooliõpetajana näen seda igapäevaselt.

Nii kitsarinnaline avaldus ühelt õpetajalt. Kas sa arvad, et “kutseka” õpetajad näeksid midagi muud?
Kutsekoolis edukalt hakkama saamiseks on samasugused eeldused nagu sinu gümnaasiumis.

#3989646:

Kuid mida ma ei mõista on see, et laps, kes tuleb nõrgemast koolist ei saa gümnaasiumisse ainult seetõttu, et ta kodukool on nõrga tasemega. Ja me tegelikult ei saagi teada, millised on sellises koolis õppinud lapse tegelikud võimed, sest ei laps ega tema vanem ei pea teadma, ega oskama hinnata, mis tasemel on kodukooli 5 võrreldes teiste koolidega. Minu lapsel on põhimõtteliselt vägagi sarnane olukord, õpib “nõrgemas koolis”, saab ainult 5, isegi jooksvate hinnetena, reaalainete tundides igavleb ja vaatab aknast välja, õpetaja loal istub telefonis ja nüüd katsetel 4-kooli katsetel sai küll paberteste tegema, kuid vestlusele ei kutsutud, kuid õnneks 3-kooli katsetel kutsuti vestlusele ühte kooli ja sinna sai ka kutse, mis on ka vastu võetud.

Mis mõttes ta ainult nõrgema kooli pärast kõrvale jäeti? Tegi ju paberteste. Kui sealt edasi vestlusele ei saanud, siis ilmselt olid nende tulemused niipalju kehvemad, et ei olnud mõtet kutsuda? Saaksin aru, et kurdaksid nii, kui tõesti oleks kohe kõrvale jäetud, et sealt koolist tulnuid me katsetele ei lase. Aga lasti ju.

Väga kehv lugu muidugi, kui laps tunnis lihtsalt telefonis istub, kui tunni materjal liiga kerge. Siis tuleks lihtsalt talle eraldi keerulisemaid ülesandied anda, et ta ikka edasi areneks. Siis oleks ehk ka neist pabertestidest edasi saanud. Kui targematel lasteakse lihtsalt olla ja edasi ei õpi, siis tõesti ongi tuelmus see, et tema 5 on  teise kooli 3 miinus.

#3989646:

#3989584:

#3988951:

#3988905:

#3988396:

Minul kodus üks stressis laps, käitumine ja hoolsus eeskujulikud, keskmine hinne 4,7 ning täna oleme seisus kus ükski kool pole teda vastu võtnud. KSG-s oleme ootelistis aga kuna see oli kolmas valik siis kahtlane, et sinna saab. Variandid laual on ehituskool ning õhtukool.

Ma siiani arvasin, et mul kodus tubli õpilane aga tuleb välja, et õppida tuleb kuutele kui soovid Tallinna koolidesse sisse saada:)

Kas ta ikka proovis paljudesse. 4,7 tahavad paljud koolid, mingisse päris übereliiti päris võib-olla tõesti ei saa, kui kantsed untsu läksid, aga mujale peaks kenasti sisse pääsema. Võib-olla saad mõne tavakooliga, kus katseid hiljem tehti, ise ühendust võtta, vahel tehakse mingeid lisateste veel neile, kes õige katsetamisaja maha magasid. Tallinnas on nii palju gümnaasiume, lapsi ei ole selles aastakäigus üldse nii hullult, et peaks sedasi rabelema. Mõni Tln kool tegi nt alles enne hiljuti lõppenud vaheaega teste, seega neil pole veel nimekirjad vastuvõetutest selgunudki. Ja paljud nimekirjad liiguvad ka veel augustis, aga sinnamaani on muidugi närvesööv passida.

Kokku tegi katsed 9 kooli. Eliit polnudki eesmärk, need katsed olid pigem enda testimiseks, kuigi ka seal olid katsete tulemused üpris head. Meie eesmärk oli pääseda oma piirkonna kooli aga sinna isegi ei kutsutud vestlusele. Kuna see aasta oli rekordarv lapsi katsetel siis häid õpilasi palju ja konkurents suur. Tegelikult ju positiivne, et eestis on nii palju hästi õppivaid lapsi:) Ega mul muud üle ei jäänudki kui võtsin telefoni kätte ja tegin paari kooli kõne otse õppealajuhatajale ja ütlesin, et selline laps ripalik. Pääseme Artesse vestlusele, väga loodan, et saame sinna sisse.

Lapsed suhtlevad oma vahel ja jagavad oma katsete tulemusi, nii mõnigi kellel keskmine hinne madalam ja katsete tulemused alla keskmise on meie piirkonna koolis sees kuna käisid seal ka põhikoolis – see teeb küll meele natuke mõrudaks, et milleks siis need katsed.. Siit õppetund, et ei ole vaja panna last väiksesse põhikooli vaid kohe ikka kooli kus gümnaasiumi osa ka olemas.

Mis su lapse punktid siis näiteks nelja eliitkooli katsetel olid, oleks parem tunnetus kui pōhikooli hinneteleht.

Norgast koolist tulijal võib keskmine hinne olla ka puhas 5,0, aga objektiivsed teadmised on kaugel maas nt eliitkooli pohikooli 3,9 keskmisega lõpetajast.

Siin peab kuskil mingi error olema. 4,7 on vähegi ok koolis saaduna väga tugev keskmine hinne ju.

Loevad ikka katsete punktid, need on võrreldavad. Nii et mis need teil olid?

Mõistan muret ja mõistan ka seda, et ühe kooli 5 on teise kooli 3 ja vastupidi. Kuid mida ma ei mõista on see, et laps, kes tuleb nõrgemast koolist ei saa gümnaasiumisse ainult seetõttu, et ta kodukool on nõrga tasemega. Ja me tegelikult ei saagi teada, millised on sellises koolis õppinud lapse tegelikud võimed, sest ei laps ega tema vanem ei pea teadma, ega oskama hinnata, mis tasemel on kodukooli 5 võrreldes teiste koolidega.

Minu lapsel on põhimõtteliselt vägagi sarnane olukord, õpib “nõrgemas koolis”, saab ainult 5, isegi jooksvate hinnetena, reaalainete tundides igavleb ja vaatab aknast välja, õpetaja loal istub telefonis ja nüüd katsetel 4-kooli katsetel sai küll paberteste tegema, kuid vestlusele ei kutsutud, kuid õnneks 3-kooli katsetel kutsuti vestlusele ühte kooli ja sinna sai ka kutse, mis on ka vastu võetud.

Minu arust on väga ebaõiglane see, et osadelt lastelt võetakse eos võimalus gümnaasiumi- ja hiljem ka kõrgkoolihariduseks või vähemasti peavad sellisest koolist tulevad lapsed omandama gümnaasiumi/kutse/kõrgkoolihariduse raskemat teed pidi.

Saan sinu murest aru, aga kahjuks on selline olukord paratamatus. Mitte ainult Eestis, igal pool maailmas. Enamikes maailma riikides on koolide tasemete vahed veel palju drastilisemad, Eestis veel suhteliselt hästi.

Ei ole kuskil rohtu leiutatud, kuidas teha nii, et koolid oleks võrdselt head.

Minu jaoks oligi lahendus oligi see, et juba 1. klassi minnes tegin endale selgeks koolide tasemete ja maine ja läksid kõik kolm kaugematesse, aga tugevatesse koolidesse. Just selle sama asja pärast – et mitte olla 9. lõpus lõhkise küna ees.

Ebamugavust oli muidugi rohkem omajagu, aga ma ei näinud muud lahendust.

Miks ma ei uuri? Sest kõik minu lapsed on käinud esimesed üheksa aastat koolis, kus ei ole üldse gümnaasiumiosa. Ja tegelikult ei ütle riigieksamite tulemused põhikooli taseme kohta sugugi nii palju kui arvata võiks.

Ma panin üleüldse lapsed esimesse klassi teadmises, et riigil on plaan lähemal ajal puhtad gümnaasiumid teha ja nii oleks mu lapsed olnud suht võrdses seisus teistega. Nüüd on 10+ aastat möödas ja pole neid puhtaid gümnaasiumi kuskil (va riigigümnaasiumid, mida ju ka tegelikult Tallinnas veel pole). Naiivne olin, tõsi, aga õnneks on kõik lapsed siiski heasse või väga heasse gümnaasiumi pääsenud.

#3989929:

Ma panin üleüldse lapsed esimesse klassi teadmises, et riigil on plaan lähemal ajal puhtad gümnaasiumid teha

Nüüd on 10+ aastat möödas ja pole neid puhtaid gümnaasiumi kuskil (va riigigümnaasiumid

Kas see on mingi trikiga sõnastus? Riik ju ainult riigigümnaasiume saabki teha, teised gümnaasiumid kuuluvad ju kohalikele omavalitsustele.

#3989646:

#3989584:

#3988951:

#3988905:

#3988396:

Minul kodus üks stressis laps, käitumine ja hoolsus eeskujulikud, keskmine hinne 4,7 ning täna oleme seisus kus ükski kool pole teda vastu võtnud. KSG-s oleme ootelistis aga kuna see oli kolmas valik siis kahtlane, et sinna saab. Variandid laual on ehituskool ning õhtukool.

Ma siiani arvasin, et mul kodus tubli õpilane aga tuleb välja, et õppida tuleb kuutele kui soovid Tallinna koolidesse sisse saada:)

Kas ta ikka proovis paljudesse. 4,7 tahavad paljud koolid, mingisse päris übereliiti päris võib-olla tõesti ei saa, kui kantsed untsu läksid, aga mujale peaks kenasti sisse pääsema. Võib-olla saad mõne tavakooliga, kus katseid hiljem tehti, ise ühendust võtta, vahel tehakse mingeid lisateste veel neile, kes õige katsetamisaja maha magasid. Tallinnas on nii palju gümnaasiume, lapsi ei ole selles aastakäigus üldse nii hullult, et peaks sedasi rabelema. Mõni Tln kool tegi nt alles enne hiljuti lõppenud vaheaega teste, seega neil pole veel nimekirjad vastuvõetutest selgunudki. Ja paljud nimekirjad liiguvad ka veel augustis, aga sinnamaani on muidugi närvesööv passida.

Kokku tegi katsed 9 kooli. Eliit polnudki eesmärk, need katsed olid pigem enda testimiseks, kuigi ka seal olid katsete tulemused üpris head. Meie eesmärk oli pääseda oma piirkonna kooli aga sinna isegi ei kutsutud vestlusele. Kuna see aasta oli rekordarv lapsi katsetel siis häid õpilasi palju ja konkurents suur. Tegelikult ju positiivne, et eestis on nii palju hästi õppivaid lapsi:) Ega mul muud üle ei jäänudki kui võtsin telefoni kätte ja tegin paari kooli kõne otse õppealajuhatajale ja ütlesin, et selline laps ripalik. Pääseme Artesse vestlusele, väga loodan, et saame sinna sisse.

Lapsed suhtlevad oma vahel ja jagavad oma katsete tulemusi, nii mõnigi kellel keskmine hinne madalam ja katsete tulemused alla keskmise on meie piirkonna koolis sees kuna käisid seal ka põhikoolis – see teeb küll meele natuke mõrudaks, et milleks siis need katsed.. Siit õppetund, et ei ole vaja panna last väiksesse põhikooli vaid kohe ikka kooli kus gümnaasiumi osa ka olemas.

Mis su lapse punktid siis näiteks nelja eliitkooli katsetel olid, oleks parem tunnetus kui pōhikooli hinneteleht.

Norgast koolist tulijal võib keskmine hinne olla ka puhas 5,0, aga objektiivsed teadmised on kaugel maas nt eliitkooli pohikooli 3,9 keskmisega lõpetajast.

Siin peab kuskil mingi error olema. 4,7 on vähegi ok koolis saaduna väga tugev keskmine hinne ju.

Loevad ikka katsete punktid, need on võrreldavad. Nii et mis need teil olid?

Mõistan muret ja mõistan ka seda, et ühe kooli 5 on teise kooli 3 ja vastupidi. Kuid mida ma ei mõista on see, et laps, kes tuleb nõrgemast koolist ei saa gümnaasiumisse ainult seetõttu, et ta kodukool on nõrga tasemega. Ja me tegelikult ei saagi teada, millised on sellises koolis õppinud lapse tegelikud võimed, sest ei laps ega tema vanem ei pea teadma, ega oskama hinnata, mis tasemel on kodukooli 5 võrreldes teiste koolidega.

Minu lapsel on põhimõtteliselt vägagi sarnane olukord, õpib “nõrgemas koolis”, saab ainult 5, isegi jooksvate hinnetena, reaalainete tundides igavleb ja vaatab aknast välja, õpetaja loal istub telefonis ja nüüd katsetel 4-kooli katsetel sai küll paberteste tegema, kuid vestlusele ei kutsutud, kuid õnneks 3-kooli katsetel kutsuti vestlusele ühte kooli ja sinna sai ka kutse, mis on ka vastu võetud.

Minu arust on väga ebaõiglane see, et osadelt lastelt võetakse eos võimalus gümnaasiumi- ja hiljem ka kõrgkoolihariduseks või vähemasti peavad sellisest koolist tulevad lapsed omandama gümnaasiumi/kutse/kõrgkoolihariduse raskemat teed pidi.

Jah, koolide tasemevahe on väga suur ja see on ebaõiglane, aga nii on.

Aga kuidas õpiksid gümnaasiumis ühes klassis koos õpikallakuga koolist tulnud olümpiaadidel käiv ning ülikoolide lisakursusi võtnud  noor ja tavakooli noor kes tunnis aknast välja vahtis ja telefoni näppis? Selliste laste tasemevahe tasandamiseks kulub arvatavasti kogu gümnaasiumiaeg, probleemiks võib olla ka oskamatus iseseisvalt õppida. Ja see ei ole aus tugevamate suhtes, neil on siis ju gümnaasiumis igav. Ühtlasema tasemega klassid on kõigile paremad, ka õpetajatele.

Kui laps on tõesti andekas põhikoolis, annavad aineõpetajad tavaliselt lisaülesandeid, samuti suunavad ainevõistlusetele ja olümpiaadidele. Ja olümpiaadide lõppvooru kutsed teatavasti tagavad ka kohad headesse gümnaasiumitesse. Nii et kõigil on võimalus, isegi siis kui kool ise on nõrgem. Aga jah, tunnis telefonis passimine ei arenda ega ava ühtegi gümnaasiumiust, see on selge.

#3989646:

Minu lapsel on põhimõtteliselt vägagi sarnane olukord, õpib “nõrgemas koolis”, saab ainult 5, isegi jooksvate hinnetena, reaalainete tundides igavleb ja vaatab aknast välja, õpetaja loal istub telefonis ja nüüd katsetel 4-kooli katsetel sai küll paberteste tegema, kuid vestlusele ei kutsutud, kuid õnneks 3-kooli katsetel kutsuti vestlusele ühte kooli ja sinna sai ka kutse, mis on ka vastu võetud.

Kas see laps mõnel reaalainete olümpiaadil on osalenud ja kuidas tal seal läks?

Tegelikult on siin kivi ka lapsevanemate kapsaaeda. Üks teismeline on nii laisk kui laisk tal olla lastakse. Kui lapsevanem on teadlik, et laps tundides igavleb ning õpetaja loal telefonis istub, siis tuleks see asi üles tõsta. Ja kui tegu on õpetajaga, kes ei suuda, ei saa ja ei taha sellise lapsega tegeleda ning on rahul, et laps tundi ei sega, siis on veel muid võimalusi lapse arendamiseks. Teaduskool näiteks pakub päris palju kursusi, TTÜ pakub kursusi ka põhikooliõpilastele.

#3989584:

#3988951:

#3988905:

#3988396:

Minul kodus üks stressis laps, käitumine ja hoolsus eeskujulikud, keskmine hinne 4,7 ning täna oleme seisus kus ükski kool pole teda vastu võtnud. KSG-s oleme ootelistis aga kuna see oli kolmas valik siis kahtlane, et sinna saab. Variandid laual on ehituskool ning õhtukool.

Ma siiani arvasin, et mul kodus tubli õpilane aga tuleb välja, et õppida tuleb kuutele kui soovid Tallinna koolidesse sisse saada:)

Kas ta ikka proovis paljudesse. 4,7 tahavad paljud koolid, mingisse päris übereliiti päris võib-olla tõesti ei saa, kui kantsed untsu läksid, aga mujale peaks kenasti sisse pääsema. Võib-olla saad mõne tavakooliga, kus katseid hiljem tehti, ise ühendust võtta, vahel tehakse mingeid lisateste veel neile, kes õige katsetamisaja maha magasid. Tallinnas on nii palju gümnaasiume, lapsi ei ole selles aastakäigus üldse nii hullult, et peaks sedasi rabelema. Mõni Tln kool tegi nt alles enne hiljuti lõppenud vaheaega teste, seega neil pole veel nimekirjad vastuvõetutest selgunudki. Ja paljud nimekirjad liiguvad ka veel augustis, aga sinnamaani on muidugi närvesööv passida.

Kokku tegi katsed 9 kooli. Eliit polnudki eesmärk, need katsed olid pigem enda testimiseks, kuigi ka seal olid katsete tulemused üpris head. Meie eesmärk oli pääseda oma piirkonna kooli aga sinna isegi ei kutsutud vestlusele. Kuna see aasta oli rekordarv lapsi katsetel siis häid õpilasi palju ja konkurents suur. Tegelikult ju positiivne, et eestis on nii palju hästi õppivaid lapsi:) Ega mul muud üle ei jäänudki kui võtsin telefoni kätte ja tegin paari kooli kõne otse õppealajuhatajale ja ütlesin, et selline laps ripalik. Pääseme Artesse vestlusele, väga loodan, et saame sinna sisse.

Lapsed suhtlevad oma vahel ja jagavad oma katsete tulemusi, nii mõnigi kellel keskmine hinne madalam ja katsete tulemused alla keskmise on meie piirkonna koolis sees kuna käisid seal ka põhikoolis – see teeb küll meele natuke mõrudaks, et milleks siis need katsed.. Siit õppetund, et ei ole vaja panna last väiksesse põhikooli vaid kohe ikka kooli kus gümnaasiumi osa ka olemas.

Mis su lapse punktid siis näiteks nelja eliitkooli katsetel olid, oleks parem tunnetus kui pōhikooli hinneteleht.

Norgast koolist tulijal võib keskmine hinne olla ka puhas 5,0, aga objektiivsed teadmised on kaugel maas nt eliitkooli pohikooli 3,9 keskmisega lõpetajast.

Siin peab kuskil mingi error olema. 4,7 on vähegi ok koolis saaduna väga tugev keskmine hinne ju.

Loevad ikka katsete punktid, need on võrreldavad. Nii et mis need teil olid?

EK 84 MAT 91 ING 82

Pole mingit müstilist errorit siin vaid see aasta oli väga palju lapsi katsetel ja sõel korralik. Jäävad ukse taha ka puhta viielised. Nagu mainisin siis meie eesmärk ei olnud eliitkool vaid oma kodu lähedal asuv kool milleks oli JWG – selliste tulemustega sinna sisse ei saanud, ka vestlusele mitte kahjuks – samas sai sisse õpilane kelle katsete tulemused olid alla keskmise ja veerandi hinnetes ka mõned kolmed. Kui kuskil on error siis meie haridussüsteemis.

#3990794:

#3989584:

#3988951:

#3988905:

EK 84 MAT 91 ING 82

Pole mingit müstilist errorit siin vaid see aasta oli väga palju lapsi katsetel ja sõel korralik. Jäävad ukse taha ka puhta viielised. Nagu mainisin siis meie eesmärk ei olnud eliitkool vaid oma kodu lähedal asuv kool milleks oli JWG – selliste tulemustega sinna sisse ei saanud, ka vestlusele mitte kahjuks – samas sai sisse õpilane kelle katsete tulemused olid alla keskmise ja veerandi hinnetes ka mõned kolmed. Kui kuskil on error siis meie haridussüsteemis.

Sõltumata suunast ikkagi ülikahtlane, et selliste punktidega isegi vestlusele ei saanud. Ja hinnetelehe esitas ka korrektselt ja õigeaegselt? Sry, kui sellest on kuskil teema alguses juba juttu olnud, aga igaks juhuks küsin.

#3990811:

#3990794:

#3989584:

#3988951:

#3988905:

EK 84 MAT 91 ING 82

Pole mingit müstilist errorit siin vaid see aasta oli väga palju lapsi katsetel ja sõel korralik. Jäävad ukse taha ka puhta viielised. Nagu mainisin siis meie eesmärk ei olnud eliitkool vaid oma kodu lähedal asuv kool milleks oli JWG – selliste tulemustega sinna sisse ei saanud, ka vestlusele mitte kahjuks – samas sai sisse õpilane kelle katsete tulemused olid alla keskmise ja veerandi hinnetes ka mõned kolmed. Kui kuskil on error siis meie haridussüsteemis.

Sõltumata suunast ikkagi ülikahtlane, et selliste punktidega isegi vestlusele ei saanud. Ja hinnetelehe esitas ka korrektselt ja õigeaegselt? Sry, kui sellest on kuskil teema alguses juba juttu olnud, aga igaks juhuks küsin.

Pole võimalik. Selliste punktidega ei jääda JWG ukse taha. Siin on kas mingi kala sees, mida vanem ei tea nt või ongi süsteemis (mitte haridussüsteemis, vaid it-süsteemis) mingi eksitus. Te koolist ei ole küsinud? Kui tegemist on lapse praeguse kooliga, siis olnuks ju eriti lihtne küsida, kuidas selline asi võimalik on. Paraku on oma kooli kandideerimisel ka see miinus, et kui on mingi käitumisprobleem, siis seda ei õnnestu varjata (lihtsalt teoreetiliselt arutlen, see ei pruugi antud juhul nii olla). Aga vestlusele oleks ikka pidanud pääsema, see on puhtalt testitulemuste ja eelnevate tingimuste täitmise põhjal ju.