Mul on teist päeva palavik, kole köha ja täiesti kinnine nohu. Selge see, et enesetunne vilets ja ainult pikali tahaks olla: isegi pikemalt lugemine või telekavaatamine on pingutus silmadele ja seda eriti teha ei tahaks.
Mees aga käib taldrikuga järel, et PEAB midagi sööma, muidu ei jaksa haigusega võidelda. Sama rääkisid minu ema ja vanaema, aga keegi ei taha aru saada, et isegi parim lõhn ei tekita ahvatlust.
Kas hage olles ikka PEAB sööma, kas või vastutahtmist? Mõistan, et tervenema hakates on vaja jõudu taastama hakata, aga haigena?
Mida teie haigena sööte? Mina olen siis 24h jooksul ühe tassi kiirsuppi sisse pigistanud: toit, mida ma tervena olles iial ei taha, aga mees tahtis head ja suppi keeta ta ei oska (ka seda, et kanasupp on tervendava mõjuga, oli ta kuulnud, kuigi jah…mitte kiirsupp).
Niisiis – kas käituda nii nagu organism ütleb (ei taha veel süüa), või sundida end midagi sööma, et “jõuda võidelda haigusega”?
Teema: Kas haige olles PEAB sööma?
Jooma peab, sööma mitte. Juhul kui sa muidugi kaks nädalat järjest siruli pole. Aga päev-paar söögita läbi ajada ei tee küll midagi.
Huvitav, mulle on vastupidist väidetud – haige olles ei tasu süüa, sest siis peab organism kulutama osa sellest energiast/ajast/tähelepanust, mis muidu kuluks haigusega võitlemisele, hoopis toidu seedimisele. 🙂
Mina üritan natuke süüa, aga just seda, mille järele isu on (aga ma olen ka veidi alakaaluline ja muidu läheb olemine päris kehvaks). Puuviljad näiteks sobivad tavaliselt hästi, või siis vähemalt mingi magusamat sorti mahl joogiks vms. Näiteks viimase haiguse ajal suutsin kõige hullematel päevadel süüa ainult virsikukompotti, mida ma tervena mitte kunagi ei söö. Kui juba natuke parem on, siis näksin küpsiseid vms.
Kaks päeva üksi kodus koomas, 8kg kaalulangus. Ei mingit sööki ega jooki. Pere tuli koju ja leidsid, haiglas näopeksu peale ärkasin …
Tegelikult ei pea sööma. Aga nädal söömata pole ka hea, eks. Tasub ikka mingit supikest natuke süüa. Mulle meeldivad puljongikuubikud, kui haige olen. Kusjuures muidu olen hull toidumaniakk ja mingit poepuljongit elus ei kasuta toidus 😀 Aga haigeks jääma hakates on mul kindel poenimekiri: paracetamool, sidrun, mesi, mineraalvesi ja puljongikuubikud.
Kaks päeva üksi kodus koomas, 8kg kaalulangus. Ei mingit sööki ega jooki. Pere tuli koju ja leidsid, haiglas näopeksu peale ärkasin …
Mis kooma sul oli, et 8 kg kaotasid? Keegi lõikas jala ära? Mina kaalun pärast iga haigust ennast sure innuga enne uuesti sööma hakkamaist ja tean täpselt, et igakord 2-3kg kadu, millest pool suht kiiresti taastub.
Inimese organism teab, mida vaja, seega kui tahad süüa, siis söö, kui ei taha, siis mitte.
Sama käib joomise kohta, mis nüüd hirmsasti moes on. Juua tuleb, kui janu on, mitte mingi kindel arv liitreid peävas.
Loomad soovitusi ei loe, aga saavad ka kuidagi elatud..
Inimese organism teab, mida vaja, seega kui tahad süüa, siis söö, kui ei taha, siis mitte.
Sama käib joomise kohta, mis nüüd hirmsasti moes on. Juua tuleb, kui janu on, mitte mingi kindel arv liitreid peävas.
Loomad soovitusi ei loe, aga saavad ka kuidagi elatud..
võib-olla organism haigena teab, mida vaja. aga tervena ei saa küll organismi usaldada. see muudkui tahab kõike. täitsa mõõdutundeta
Vee joomisest kasu pole. Tuleks juua midagi magusat(naturaalne mahl), et energiat suhkrust saada ja mineraalvett, sest higistamine viib mineraalid kehast välja.
Sööma ei pea agamina isiklukult pigistan kasvõi ühe kuiva saiaviilu alla, sest mul hakkab muidu magu valutama ja sees keerama.
üldiselt ma ikka üritan süüa midagi.
Tavalisel tkui mul midagi muud alla ei lähe, siis midagi ikka läheb. Reeglina on selleks apelsin. Hernesupp on teine asi, mida olen võimeline haigena jooma. Energiavarusid saab hoid aka nt mee abil – kui jood teed, siis pane ohtralt mett sisse. Või kasvõi suhkrut 😀
Siis näiteks hommikuhelbed, jogurt, kodujuust. Kirsstomatid või kurk.
Rohkem ongi sellised mahlakad asjad, mida haigena süüa suudan. Pm sama nagu raseduse alguses, asjad mis ei aja mind iiveldama :d
Inimese organism teab, mida vaja, seega kui tahad süüa, siis söö, kui ei taha, siis mitte.
Sama käib joomise kohta, mis nüüd hirmsasti moes on. Juua tuleb, kui janu on, mitte mingi kindel arv liitreid peävas.
Loomad soovitusi ei loe, aga saavad ka kuidagi elatud..
tegelikult annab organism meile tihti valesid signaale. Ma ei usu, et keelgi organism vajab friikartuleid, kartulikrõpsu, justnimelt hamburgeri jne. St organism võib isegi signaali anda õigesti, aga me tõlgendame neid signaale valesti. Sama kusjuures kehtib joomise kohta, isegi kui on janu, siis joome valesid asju. Nagu näiteks must tee või kohvi, justkui tarbid vedelikku, aga tulemus on vastupidine.
Loomadel puudub ligipääs rämpsu juurde, aga muidu mul kunagi kass sõi hea meelega kartulikrõpse :d
Kogemus haiguse ajal isutute lastega (ise kahjuks söön haigena ka suhteliselt isukalt): kui pole just kõhuviirus, siis kõrge palaviku puhul lähevad alla ja kosutavad õhukeselt lõigatud õuna-, kiivi-, apelsini-, ploomi-, arbuusi-, virsiku-, nektariiniviilud. Joogiks sobib hästi veega lahjendatud mahl, nt jõhvikas, õun, mustikas, samuti jahutatud tee meega (pärnaõis, piparmünt, vaarikavars). Ka pisikesteks tükkideks lõigatud võileivaampsud lähevad paremini kui suur võileib. Tervenema hakates sageli tõepoolest kanasupp, aga ikka päris, mitte kiirpuljong.
Kindlasti ei tohi end sööma sundida, kuid mõne ampsu mõni kord päevas peaks siiski sisse pressima, sest muidu hakkab kõhutühjusest tekkiv peavalu ja nõrkustunne enesetunnet veelgi halvendama.
Haigena olles ei suuda ma üldse süüa. Paar viimast aastat on mind tabanud koletu rotaviirus. Viimati arvasin, et annan otsad. Nii hullusti pole veel olnud. Tõmbas siruli voodisse mitmeks päevaks, oksendasin kollast, vesigi ei seisnud sees. 3-4 päeva olingi vee peal. Mina ei söö kui haige olen juba lapsest saati.
Mina söön haigena lehtsalatit mingi terava kastmega ja keedukartulit. Just need seisavad sees ega tekita iiveldust ega rasket täiskõhu tunnet.
Joo meevett sidruniga, saad kaloreid ja pole raske seedida. Mina joon palavikuga palju ka mustasõstrateed, saab nii kalorit kui vedelikku. Kõrge palavikuga nagunii pole kasulik süüa ja täiskasvanutel on see kõrge palaviku juba 38.
Kui haigus mööduma hakkab, siis tuleb tavaliselt ka isu tagasi.
Väike vihje oksendamise puhuks: jooge vett. Isegi kui sa selle kohe välja oksendad, on see parem kui sapi öökimine, tervislikum ka. Joo, joo, joo.
Kindlasti peab iga haiguse ajal jooma! Paar päeva söögita ei tee midagi, aga jooma peab kindlasti, eriti peab jooma oksendamise ja kõhulahtisuse puhul, siis lusikatäite kaupa, et kohe välja ei tuleks. Veekaotus võib lõppeda fataalselt ja see on kerge tekkima.
Kui palavik kestab üle paari päeva, siis peab ka sööma. Kindlasti ei tohi puljongikuubikuid ega muid kiirsuppe, neis on ohtlikult palju lisaaineid ja soola (eriti ohtlik on see siis, kui muud vähe süüakse!), parim oleks köögivili, kerge seedida ja mingi vitamiin mineraalaine kiudaine ka sees. Piimatooteid haiguse ajal (eriti nohu köha kopsuhädade puhul) ei tohi.
Isetehtud kanasupp on hea tervisele ja läheb alla kah. Iseasi, kas haigena seda vaaritada suudad.
võib-olla organism haigena teab, mida vaja. aga tervena ei saa küll organismi usaldada. see muudkui tahab kõike. täitsa mõõdutundeta
Huvitav, millest see tuleb, et mõne organism on nö usaldusväärne ja teisel mitte?
Ma ei ole kindlasti ainuke, kes tahab vähe magusat. Ei taha friikaid, burkse ja muud sellist kraami. Kohvi joon harva ja janu kustutamiseks on alati ainult puhas leige vesi. Isu äratavad pigem tervislikumad toidud ja mõõdutundeta kõige söömisest on asi väga kaugel.
Ka haige olles kuulan oma keha ja söön siis kui tunnen, et keha on selleks valmis ja söön seda, mille järgi isu on. Enamasti siis midagi kerget ja mahlasemat.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
