Teema: Kas haigusleht, kui ei jõua tööl rasedana olla?

Puhkust nõuda sa ei saa (seadus lubab seda teha VAHETULT enne rasedus-sünnituspuhkusele e dekreeti jäämist või vahetult pärast lhp lõppu), kokkuleppel muidugi saaks.

Puhkuse saad tõesti nii palju, kui koguneb perioodi eest 1.jaanuar 2012 kuni dekreedi lõpp 2012.a.

Kui tervis ei võimalda töötada, saab loomulikult võtta haiguslehe. Kontrolli, et ükskõik mis arst selle väljastab, lehel oleks kood 19 st haigestumine raseduse ajal: siis maksab kohe Haigekassa ja 2.päevast.
Rahaliselt tähendab see 70% eelmise aasta keskmisest.

Samuti, kui töövõimetus on pikem st on tõenäoline, et sa nii palju ei kosu, et tööle naasta, võib arst väljastada lehe \”üleviimine kergemale tööle\”-kui tööandjal sellist tööd pole, oled dekreedini haiguslehel ja saad 70% eelmise aasta keskmisest kuid siis on kohustuslik jääda dekreeti 70p enne tähtaega, valida ei saa.

Kasikum on, kui oleks sellist tööd, n töötad paar tundi päevas…kuig palk väheneb, haigekassa maksab kinni vahe eelmise aasta keskmiseni, 100% kokku st, mitte 70%

Õnneks ei mõjuta see aga sinu sünnitushüvitist(dekreediraha), sest see on ka eelmise e 2011.a alusel.

VH ka mitte, isegi kui väljastatakse leht \”üleviimine kergemale tööle\”, sest ka VH on sul 2011.a alusel.

küsi

Teed puhkuseavalduse, vähemalt 14p enne puhkusele jäämist

kellele
sinu andmed

AVALDUS

Soovin kasutada korralist puhkust…puhkusepäeva alates…kuni…, puhkust soovin vahetult ennne rasedus-sünnituspuhkusele jäämist vastavalt Töölepingu seaduse § 69 p 7.1

kuupäev
allkiri

St jääd puhkusele ENNE kui teised, enne kollektivpuhkust, kuna sinu rsp algab ajal, kui kollektiivpuhkus oleks. Puhkus ja töövõimetusperiood(rsp) ei saa kattuda.
Ja rasedal on seaduslik õigus, hoolimata puhkusegraafikust, saada puhkus vahetult enne rsp.

Dekreeti jäämise aja valib ikka rase ise, mitte arst.

30 päeva enne tähtaega ehk siis hiliseimal võimalusel on kasulik sellepärast, et
– siis käid võimalikult kaua tööl ja saad palka
– algab hüvitiste periood võimalikult hilja ja seega on laps hüvitiste lõppedes võimalikult vana.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]zensus kirjutas:[/small]

Ma olin paistes ja vererõhk kõrge ja lootsin ka dek.jääda 30 päeva, kuid haiguslehte ei saanud nii kauaks. Arst pani ikka dek.70 päeva varem. [/tsitaat]

See on ju iseenesestmõistetav! Dekreet tähendabki ju rasedusest/sünnitusest tingitud töövõimetust. Kui inimene ei suuda tööl käia, siis tuleb loomulikult see leht esimesel võimalusel anda.

No aga kas sa oled siis haige? haiguslehte ei võeta ju ometi sellepärast, et oled rase! Rase olemine ie tähenda ju haigust. Normaalsete rasedusvaevuste puhul ei tohiks küll haiguslehte väljastada, kui naisel juba 30 nädalat täis. Mingu dekreeti. Aga kui rase haigestub näiteks viirusesse või murrab jalaluu, siis on loomulik saada haigusleht, ka peale 30. nädalat.

Iseasi muidugi, kas perearst teab, mitu nädalat sul on ja kuidas ta üldse neid lehti annab. Mõni annab väga lihtsalt.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen seda meelt, kui Riik üritab kõik teha, et võimalikult vähesega hakkama saada, siis ei ole seal midagi imaelikku ja enamus teevadki nii, et perearsti käest haigusleht, et venitaks ikka 8 kuud välja rasedust tööl käies. Nt seljavalu kurdetakse, paar nädalat kodus ja siis paar nädalat veel tööl käimist ja ongi korras, saad ühe kuu võrra rohkem emapalka. Muidugi oleneb perearstist. Siiani tullakse ikka vastu, see oleks häbematu ja kius juba kui surutakse raseda haiguslehte, mis garanteerib 70p enne dekreeti jäämist. Ülduhul teevad kõik inimesed nii, nagu on neile kõige kasulikum. Ei ole siin rikkureid Eestis nii palu, et nüüd süümepiinad viiksid depressioonini, kui nüüd võtta ikkagi raseda haigusleht, jumala eest, et ma ei teeks valesti. [/tsitaat]Vabandust väga, aga rasedad ja imikute emad on küll Eesti riigi üldiste võimaluste ja muu maailma olude taustal meil nii hästi kindlustatud ja hoitud, et selles vallas küll mingit viginat ja riigi süüdistamist ei tohiks olla.

Iseasi, mis lood on muude sotsiaalsete garantiidega, aga rasedad küll Eestis ei peaks kurtma, et riik pole nende heaks veel küllalt palju teinud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Pooleteist aastane laps(siis lõppeb emapalk)viia lasteaeda, kus laps on alles täista titt ja tahaks vähemalt 1.5a veel emaga kodus olla, see on riigi poolt õige? Nii hirmus vara kangutatakse laps ema küljest lahti, pikad päevad lasteaias, sest ema peab tööle minema väikese lapse kõrvalt, kuna emapalk lõpetatakse just siis, kui hakkab raha lapse peale kõvasti minema. Tõesti, väga palju aitab riik. Iga kuu on ema jaoks tähtis, mis ta saab veel lapsega kodus veeta. [/tsitaat]
Mid sina siis tahaksid? Et saaksid lapse 18-aastaseks saamiseni kodus passida ja maksumaksjad plekiks selle kinni või? Niigi makstakse 18 kuud vanemahüvitist ning hoitakse titemammadele 3 aastat töökohta, ikka on vähe: hoidke 18 aastat ja makske toetust ka veel. Ja võimalikult palju.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Pooleteist aastane laps(siis lõppeb emapalk)viia lasteaeda, kus laps on alles täista titt ja tahaks vähemalt 1.5a veel emaga kodus olla, see on riigi poolt õige? Nii hirmus vara kangutatakse laps ema küljest lahti, pikad päevad lasteaias, sest ema peab tööle minema väikese lapse kõrvalt, kuna emapalk lõpetatakse just siis, kui hakkab raha lapse peale kõvasti minema. Tõesti, väga palju aitab riik. Iga kuu on ema jaoks tähtis, mis ta saab veel lapsega kodus veeta. [/tsitaat]

Mitte ükski ema ei pea 1,5a kõrvalt tööle minema. See on teie pere otsus, et last planeerima hakates, raseduse ja VH jooksul ei suutnud mitte midagi kõrvale panna. 10a tagasi, kui elatustase oli palju madalam ja VH-d polnud, ei pannud keegi kahekuust sõime.

Kes siin hõiskas 10a tagasi sotiaalsele elule…10a ja rohkem tagasi olid maksud väiksemad ja palkadega elas väga hästi ära. Kunagi väga ammu,vene ajal ei makstud emapalka, kuid kuus 25 rubla eest sai oioi kui palju osta ja jäi üle ka. Ei maksa võrrelda 10a tagust ja praegust majanduslikku olukorda, 10a tagasi olid paremad ajad, ma sain sama töö eest eesti keskmist, praegu saan jagada see summa kahega ja veelgi jääb alla. Iga ema ei sünnita lapsi raha eesmärgil nagu siin mõni vihjab-kui raha alla ei saja ei maksa ka tittesid vorpida. Esiteks saab lapse kohta titt öelda vaid neid mittesalliv inimene. MIna ei suuda öelda: see titt- kellegi imiku või lapse kohta.
PS! Minu teada ei pea enam ammu tööandja hoidma kohta lapsepuhkuselt naasva ema jaoks. Kunagi oli see arutusel ja mulle jäi see millegipärast meelde. Võimalik, et muudeti hiljem ümber see punkt.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kes siin hõiskas 10a tagasi sotiaalsele elule…10a ja rohkem tagasi olid maksud väiksemad ja palkadega elas väga hästi ära. Kunagi väga ammu,vene ajal ei makstud emapalka, kuid kuus 25 rubla eest sai oioi kui palju osta ja jäi üle ka. Ei maksa võrrelda 10a tagust ja praegust majanduslikku olukorda, 10a tagasi olid paremad ajad, ma sain sama töö eest eesti keskmist, praegu saan jagada see summa kahega ja veelgi jääb alla. Iga ema ei sünnita lapsi raha eesmärgil nagu siin mõni vihjab-kui raha alla ei saja ei maksa ka tittesid vorpida. Esiteks saab lapse kohta titt öelda vaid neid mittesalliv inimene. MIna ei suuda öelda: see titt- kellegi imiku või lapse kohta.
PS! Minu teada ei pea enam ammu tööandja hoidma kohta lapsepuhkuselt naasva ema jaoks. Kunagi oli see arutusel ja mulle jäi see millegipärast meelde. Võimalik, et muudeti hiljem ümber see punkt.[/tsitaat]
Jajah, saime juba aru, et oled madalalaubaline: õiendad ja tänitad, aga kehtivatest seadustest ei tea saa ööd ega mütsi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Pooleteist aastane laps(siis lõppeb emapalk)viia lasteaeda, kus laps on alles täista titt ja tahaks vähemalt 1.5a veel emaga kodus olla, see on riigi poolt õige? Nii hirmus vara kangutatakse laps ema küljest lahti, pikad päevad lasteaias, sest ema peab tööle minema väikese lapse kõrvalt, kuna emapalk lõpetatakse just siis, kui hakkab raha lapse peale kõvasti minema. Tõesti, väga palju aitab riik. Iga kuu on ema jaoks tähtis, mis ta saab veel lapsega kodus veeta. [/tsitaat]
Märgiks veel, et pooleteistaastasele lapsele ei hakka kuidagi jube palju raha kuluma, ajutiselt just vähem – mähkmetest hakkab laps välja kasvama või vähemalt kulub neid palju vähem ja ka rinnapiimaasendajalt võib tavalisele piimale üle minna; kallid beebipüreed või eritoidud asenduvad kogu pere tavatoiduga.
vanemahüvitis on kehtinud alates 2003 ja vahepeal selle maksmise perioodi pikendati. Seega praegustele sünnitajatele ei saaks tulla kuidagi üllatusena see, et vh lõpeb.