Ei, kui su tööpäevad on E-R, ei tohi arst alustada lehte laupäeval. Alustab esmaspäevast, kui sa siis oled veel haige. Ja lõpetab reedel, mitte pühapäeval.
Minult pole küll arst kunagi küsinud, kas töötan E-R või vahetustega ja ka nädalavahetusel. Elu jooksul olnud mitu perearsti ja mitu töökohta. Lehte on alustatud siis, kui arsti poole pöördun ja lõpetatud siis, kui terve.
nii ongi. töövõimetusleht alustatakse ja lõpetatakse arsti otsusel inimese terviseseisundist lähtuvalt. kas, kus ja mis päevadel ta töötab, ei ole oluline.
paraku on igas eluvaldkonnas isemõtlejaid, kes kangesti tahaks teiste inimeste elu korraldada.
Ainult et see ei ole isemõtlemine, vaid seadusest tulenev kohustus.
ootan huviga viidet seadusele.
Panin ees lingi, kus viide olemas. Selles suhtes, et sa võid ju arvata, et seaduses pole nii sõnastatud, kuid haigekassa kontrollib perearste, kes nii teevad ja haigekassa arusaam on erinev. TÖÖvõimetusleht tõendab, et tööd ei saa teha, kui nädalavahetus pole tööpäev siis lõpetataksegi leht tööpäevaga. Ehk haigekassa leiab, et kui tegu pole inimese jaoks tööpäevaga siis pole ka õigust selle eest haigushüvitist saada.
Vastab perearst ja Eesti Perearstide Seltsi liige Vanda Kristjan.
Töövõimetusleht, nagu dokumendi nimetus ka ütleb, on raviarsti poolne kinnitus, et haigestunud inimene ei saa osaleda, tervislikust seisundist lähtuvalt, oma erialasel tööl. Tööst vabastust saab anda ainult tööpäevade kohta. Kui inimene töötab töögraafiku alusel ja tema tööpäevad, graafiku alusel, on nädalavahetusel, siis arstil on õigus TVL lõpetada ka nädalavahetusel. See teadmine tuleneb seadustest.
§ 51. Ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtum
(1) Kindlustusjuhtum, mille puhul makstakse kindlustatud isikule haigushüvitist, on:
1) kindlustatud isiku haigus või vigastus, mille puhul raviv arst või hambaarst on määranud, et kindlustatud isik ei ole haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust; (Ravikindlustuse seadus)
Haigekassa kui lepingupartner teeb juhuvalikute alusel kontrolli selle kohta, kas arsti töö vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Juhuvalikud on andnud teavet ja tagasisidet , kuidas on õige seadustele vastavalt oma tööd ja otsuseid teha. Sellest tulenebki, et arst lõpetab töövõimetuslehe reedel kui haigusest paranenud inimesel ei ole laupäev ja pühapäev tööpäevad.
absurd!
töövõimetuslehe perioodi on haaratud kõik kalendripäevad, haigestumise algusest kuni tervistumiseni.
mis loogika oleks muidu sellel, et haiguslehe hüvitist arvestatakse ja makstakse kalendripäevade, mitte tööpäevade kaupa?
artiklis öeldu võib mööndustega kehtida ainult siis, kui juhuslikult kestab haigestumine täpselt viis päeva, esmaspäevast reedeni. sedagi siis, kui reedeks on inimene täielikult tervistunud. juhul, kui see nii ei ole, on arstil õigus lõpetada ambualtoorne leht kuni kolm päeva etteulatuvalt, ehk siis näiteks esmaspäevase kuupäevaga või ka vajadusel lehte edasi pikendada. just nii kaua kui inimene tegelikult haige/töövõimetu on.
https://www.riigiteataja.ee/akt/12817952?leiaKehtiv
§ 5. Haiguslehe väljakirjutamine
[RT I, 29.12.2014, 9 – jõust. 01.01.2015]
(1) Haigusleht kirjutatakse välja «Ravikindlustuse seaduse» § 51 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud kindlustusjuhtumi korral töövabastuse alguskuupäeval pärast haige läbivaatust ja terviseseisundi ning ajutise töövõimetuse kajastamist tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides määruse § 4 lõikes 4 nimetatud sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras.
(2) Üle ühe kuu kestva haiguse, vigastuse või töö- või teenistustingimuste ajutise kergendamise korral kirjutatakse välja uus haigusleht iga 30 kalendripäeva järel, kusjuures uus haigusleht kirjutatakse välja eelmisele järgnevana.
(6) Kindlustatud isiku ajutise töövõimetuse jätkumisel pärast statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist pikendab statsionaarset tervishoiuteenust osutanud arst haiguslehte ambulatoorse ravirežiimiga kuni kaheksaks kalendripäevaks.
(8) Haigusleht lõpetatakse pärast haige läbivaatust töövõime taastumise kindlakstegemise päeval (kaasa arvatud), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 9 sätestatud juhtudel.
(9) Haiguslehe lõpetamiseks pärast haige läbivaatust võib arst ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise korral kindlustatud isiku ajutisest töövõimetusest tingitud põhjustel pikendada haiguslehte ambulatoorseks raviks ja lõpetada haiguslehe haiget uuesti läbi vaatamata mitte rohkem kui 3 päeva ette.
mitte üheski dokumendis ei ole töövõimetuslehe periood piiratud konkreetsete nädalapäevade või töötaja töögraafikuga, vaid ikka ja ainult tervisest tuleneva vajadusega.