Teema: Kas hariduse vahe teeb suhte võimatuks?

Meil on abikaasaga erinev haridustase. Ei ole kunagi häirinud. Ta ise põeb küll, et pole mulle vääriline. Põhiliselt pole ta keeleliselt eriti andekas. Aga pole üldse hullu – meil on lepe, et kui ma natuke \”liiale\” lähen võõrsõnadega, siis ta ütleb mulle ja ma seletan talle eesti keeles. Kui on vaja teistes keeltes suhelda, siis teen seda üldjuhul mina. Ta mingil määral oskab küll keeli, lihtsalt pabistab. Samas uurib tema ajaloo- ja muid teadusteemalisi kirjutisi sellise hoolega, et ei mina tema vastu ei saa. Kinoteemadel on ta mitmeid kordi targem, kui mina. Mina omakorda teatri- ja kirjandusteemadel. Omal erialal on ta tugevam, kui mina. Käitub igati nii, nagu üks korralik mees. Me täiendame teineteist minu jaoks ülihästi. Olekski igav, kui me päris ühesugused oleks, aga kui asi oleks ainult ühepoolne, siis ma ei tea… vist ei toimiks asi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

ah, milline armas stereotüüp.
kindlasti oled siis ise ka kirche-küche-kinder naine?[/tsitaat]

Jah, hetkel olen küll. Kuigi see kirche jääb küll sealt eest ära. Aga ok, saan aru, see selline kena väljend.
Samas 5 aasta pärast, kui kõik hästi läheb, olen kahe bakalaureuse kraadi omanik ja magister veel peale kauba. Ja ka siis pean ma oma meest parimaks, sest ta on tegudemees. Minu kõrgele haridusele vaatamata teenib ta minust kolm korda kõrgemat palka ja selleks ajaks on ta ka lõpetanud meie majas põhjaliku remondi, mis on 100% tema enda kätega tehtud ja äärmiselt kvaliteetselt. Ühtegi oma ala n.ö spetsialisti pole siia maja juurde lastud.
Minu jaoks jääb endiselt seksikaks mehelik mees, kes ei jää ühegi tööga hätta. Kellel on kustisoont, kes oskab end väga maitsekalt riietada ja annab nõu ka naisele seoses riiete valimisega. Kes oskab kodu kujundada nii, et kõik ahhetavad. Kes oskab majanduslikult mõelda, olla kokkuhoidlik ja samas mitte kitsi. Kelle jaoks pole peod, sõbrad ja alkohol nr üks vaid oma pere. Kellega võib õhtul filosoofilistel teemadel arutleda ja maailmaasjade üle mõtiskleda.
Ja selleks kõigeks pole vaja kõrgharidust, keelteoskust. Mees ei pea isegi arvutist midagi teadma ega nutitelefoni omama. Küsimus on selles, kas inimesel on mingid huvid, mis teda arendavad. Kui inimene mitte millestki ei huvitu, on halvasti.

Minul on ka oma mehega erinev haridustase. Mina olen kõrgharidusega, mees 11.klassi haridusega. Meil on omavaheline klapp hea. mina olen targem oma eriala poolest, kuid üldises plaanis ei jää tema tarkus minule kuidagi alla. Ta on ise õppinud erinevaid asju, oskab igasugust elektroonikat parandada, ehitada roboteid jne, teab arvutitest palju, ehitusest, puutööst jne. Ühesõnaga, teistes valdkondades on jälle tema minust targem, niiet meile see sobib. Tema koolihariduse tase ei ole üldse oluline.

Teemaalgatajale ütlen, et kui sind juba praegu see häirib, et ta sinust madalam tundub, siis ajaga läheb see tunne ainult võimsamaks. Sellist asja ära looda, et see maagiliselt kuhugi ära kaob.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina olin 17 kui oma mehega käima hakkasin. Tema oli siis 18. Nüüdseks koos olnud 10 aastat. Temal põhiharidus, minul gümnaasium pluss eriala. Alguses ei häirinud absoluutselt, olin siis alles laps. Kuid viimased aastad tunnen, et ei ole selle inimesega midagi rääkida. Ja seltskonnas olles on mul tema pärast mõnikord ka piinlik. Kui on näiteks arutlusel mingi poliitika alane teema vms, siis ta alati suudab midagi idiootset öelda. Absoluutselt lambist võetud asja, millega paneb täiesti mööda ja näitab vaid enda rumalust. Olen talle mitmeid kordi öelnud,et kui sa teemat üldse ei jaga, siis ei ole ju vaja tähelepanu püüda.
Viimane ere näide on see, kui oli juttu Nato riikidest, arutlus oli pikka ja tõsine. Järksu mees ütles, et mida te vaidlete selle Nato riikide üle. Kõige tugevam Nato riik on Ameerika! Otseloomulikult sai ta kohe tuttavatelt teada, et Ameerika, kui selline ei kuulugi ju Natosse. Siis tuli vastuseks aint…aaa. Nagu tavaliselt.
Omavahel kodus olles pole ka midagi rääkida. Tema vaatab suu lahti telekat, mina loen uudiseid jne. Olen talle ka öelnud,et selle kümne koosoldud aasta jooksul ma tunnen, et ta on ikka veel see 18 aastane poisike, kes on täpselt samal tasemel, kui tookord. [/tsitaat]
Kui rumalaks sa siis enda meest pead, kui sa ennast tema kõrval targana tunned? Tõepoolest, nagu üks kägu eespool mainis, on enamikule inimestest Ameerika ja Usa sünonüümid, siis oleksid ju võinud need \”targad\” tuttavad öelda, et sellist riiki nagu Ameerika pole olemas, see on maailmajagu.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Aga mina pole oma mehele mingeid nõudmisi esitanud. Samuti ei esita tema mulle nõudmisis. Ta lihtsalt on selline tubli ja mulle väga meeldib. Pean tunnistama, et mina nii tubli pole. Aga kui mees teeb remonti kõrval toas, siis mina vaaritan talle süüa, pesen tema pesu, triigin jne. Tema teeb seda, mida tema oskab ja hoiab sellega oluliselt pereraha kokku. Võite ette kujutada, mis maksab ehitusmehe palkamine, torumees, elektrik jne. Me ei palka ka koristajat, meil pole lapsehoidjat, aednikku. Nende asjadega tegelen mina. Kui vaja, koon talveks mehele sokid ka jalga.
Ma ei leia, et siin kuskil kaksikmoraal peidus oleks.
Aga eks ikka naised kiidavad oma meest ja tema plusse toovad välja. Võibolla kui mul oleks geenius kodus, kes oma mõistusega teenib miljoneid ja kõik vajaminevad tööd kinni maksab, oleks ma ka ehk rahul. Paraku nii mõnigi doktorikraadiga mees teenib närused 500euri kuus. Ei jaksa ehitajat palgata, ei oska ise midagi teha, aga elu tahab elamist, lapsed tahavad oma tubades elada. Ma siiski valiksin kuldse kesktee. Olgu pigem kuldsete kätega mees ja ilma kõrgema hariduseta. Haridus on alati plussiks, aga mõnikord on lihtsalt nii, et kõike head ei saa. Inimesed pole täiuslikud. Küsimus on selles, kas need miinused meid häirivad või hoopis plussid mahendavad miinuseid.[/tsitaat]

kaksikmoraali näen selles, et hindad oma meest peamiselt tema töös loodava lisväärtuse kaudu.
loomulikult elab igaüks oma elu just nii nagu õigeks peab. püüdsin sulle vaid pisut peeglit näidata.

mina ei suuda ette kujutada, et alandaksin armastatud inimese sulase või koduabilise rolli. ka ennast ei kujuta taolises suhtes.
mis ei tähenda seda, et inimesed ei võiks või ei peaks tegema kodus töid-toimetusi, mida vaja ja mis rahuldust pakuvad. olen ka ise üle keskime käsitöö tegija. aga ma ei suudaks iialgi leppida sellega, kui mu mees kiidaks mind kui naist rõhutatult selle oskuse põhjal.

tagasi minnes su tädi öeldu juurde arstist väimehest rääkides, kõlab see minu kõrvale nagu tüüpilise kiusliku ämma juhtlause, kes haritud minia kohta kuulutaks, ei see ole miski naine, see oskab vaid arvutiklahve klõbistada.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

kaksikmoraali näen selles, et hindad oma meest peamiselt tema töös loodava lisväärtuse kaudu.
loomulikult elab igaüks oma elu just nii nagu õigeks peab. püüdsin sulle vaid pisut peeglit näidata.

mina ei suuda ette kujutada, et alandaksin armastatud inimese sulase või koduabilise rolli. ka ennast ei kujuta taolises suhtes.
mis ei tähenda seda, et inimesed ei võiks või ei peaks tegema kodus töid-toimetusi, mida vaja ja mis rahuldust pakuvad. olen ka ise üle keskime käsitöö tegija. aga ma ei suudaks iialgi leppida sellega, kui mu mees kiidaks mind kui naist rõhutatult selle oskuse põhjal.

tagasi minnes su tädi öeldu juurde arstist väimehest rääkides, kõlab see minu kõrvale nagu tüüpilise kiusliku ämma juhtlause, kes haritud minia kohta kuulutaks, ei see ole miski naine, see oskab vaid arvutiklahve klõbistada.
[/tsitaat]

Kui filosofeerida veel sel teemal, siis mingil määral on sul tõesti õigus. Mulle meeldibki see lisaväärtus, mida mees loob. Ju siis mul on ürgne instinkt võtta endale meheks tugev alfaisane, kes annab edasi parimad geenid minu lastele, õpetab neile seda, mis on kaduv juba meie maailmas. Inimkond liigub sinna poole, et mees ei tee enam füüsilist tööd, ta ei oska oma kätega midagi teha. Mehed kasvavad aina pikemaks, sõrmedki muutuvad pikemaks, et arvutiklahve kergelt üles leida. Neid nn. maatõugu mehi jääb aina vähemaks, sest intellektuaali lapsest saab ka tõenäoliselt issi moodi arvutinäppija. Ei ole kedagi, kes teda õpetaks ellu jääma situatsioonis, kui pole elektrit, oled üksi metsas ja arvutist pole mõtet unistadagi. Kui mees oskab midagi oma kätega luua, siis on ta juba tark mees. See on lihtsalt teistsugune tarkus ja võibolla isegi kasulikum tarkus kui see, et sa tead, kes on Mikk Mikiver.

See teema ei olnud oma meeste kiitmisest. Seepärast ma ei toonud välja neid paljusid asju, miks mina oma meest armastan. See, et ta kõike teha oskab, ei tee teda veel minu silmis heaks meheks. On veel palju muid positiivseid isiksuseomadusi vaja, et kaks erinevat inimest suudaks koos elada.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

… Ju siis mul on ürgne instinkt võtta endale meheks tugev alfaisane, kes annab edasi parimad geenid minu lastele …[/tsitaat]

Mina olen \”alfaisase\” mõistest natuke teisiti aru saanud, minu jaoks ei ole alfaisane mitte kuldsete kätega oskustööline, vaid pigem tugevate liidriomaduste ja kõrge intelligentsiga ambitsioonikas mees. Ühesõnaga mitte see, kes kodus ise remondi ära teeb, vaid see, kellel on hea töökoht ja kes remondi ära organiseerib ja kinni maksab. Seda lihtsalt alfaisase kohta kommentaariks. Ise olen beetaisasega abielus. Alfaisaseid kohates võib mõnikord nende naisi kadestada, aga samas me ei näe ju fassaadi taha ja tihti võib seal leiduda koledaid mõrasid — võib-olla on loodus juba nii seadnud, et kuna alfaisastel on kõige enam paljundamist väärivad geenid, siis võib neid sattuda ka perekonnast väljapoole.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Mina olen \”alfaisase\” mõistest natuke teisiti aru saanud, minu jaoks ei ole alfaisane mitte kuldsete kätega oskustööline, vaid pigem tugevate liidriomaduste ja kõrge intelligentsiga ambitsioonikas mees. Ühesõnaga mitte see, kes kodus ise remondi ära teeb, vaid see, kellel on hea töökoht ja kes remondi ära organiseerib ja kinni maksab. Seda lihtsalt alfaisase kohta kommentaariks. Ise olen beetaisasega abielus. Alfaisaseid kohates võib mõnikord nende naisi kadestada, aga samas me ei näe ju fassaadi taha ja tihti võib seal leiduda koledaid mõrasid — võib-olla on loodus juba nii seadnud, et kuna alfaisastel on kõige enam paljundamist väärivad geenid, siis võib neid sattuda ka perekonnast väljapoole.

[/tsitaat]

Mul kodus olev alfaisane ongi sündinud juhiomadustega. See, et ta kõike ise teha oskab, ei välista juhiomadusi. Aga tema ei taha olla juht. Mis veel hullem, ta ei taha olla isegi meister. Ta tahab olla lihttööline. Miks? Sest ta on nooruses olnud kambajuht. Karja, kus igaüks jookseb eri suunas, on raske juhtida. kuna mu mees on ka pedant, siis tema juhtimise all ei ole võimeline keegi töötama. Tema nõudmised on liiga kõrged. See on ka põhjus, miks ta eelistab kõik tööd ise ära teha. Siis on kvaliteet tagatud ja ei pea teiste jama ringi tegema.
Vanad meistrid ei taha enam meistrid olla ja lasevad noortel tõmmelda. Noored tahavad silma paista ja tegijad olla. Vanad hoiavad oma tervist, sest füüsilise tööga ülepingutamine võib lõppeda kurvalt.
Sellised alfaisased muutuvad ükshetk üksikhuntideks, kes on nõus veel oma perekonda juhtima.
Mina lähtusin siiski looduses valitsevatest alfaisastest. Neid iseloomustab ju tegelikult tugevus, sitkus, hea välimus, hea tervis, oskus metsikus looduses ellu jääda ja muidugi oskus oma peret kaitsta (ülal pidada). Ma pole päris kindel, kas firmajuhid ikka vastavad kõigele sellele. Looduses paarituvad ainult kõige tugevamad isendid, et parimate geenidega järglasi saada. Inimesed paarituvad absoluutselt valimatult, küürakad ja muidu lollid lähevad ka loosi. Tulemuseks on nõrk rahvas, kes paljuneb pidurdamatult. Elus püsime ainult tänu arstiabile. Ja siit jõuamegi probleemini, mis on ülerahvastatus. Aga see juba teine teema.

Oma lapsed ma suunan kindlasti õppima ja mul pole midagi selle vastu, kui minu pojast või tütrest saaks arst. Sellepärast ongi võibolla hea, kui ema ja isa on erinevad, isegi erineva haridustasemega. Minu poolt on suunamine õppimisele, isa poolt kõik muud vajalikud oskused, mida elus vaja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Mul kodus olev alfaisane ongi sündinud juhiomadustega. See, et ta kõike ise teha oskab, ei välista juhiomadusi. Aga tema ei taha olla juht. Mis veel hullem, ta ei taha olla isegi meister. Ta tahab olla lihttööline. Miks? Sest ta on nooruses olnud kambajuht. Karja, kus igaüks jookseb eri suunas, on raske juhtida. kuna mu mees on ka pedant, siis tema juhtimise all ei ole võimeline keegi töötama. Tema nõudmised on liiga kõrged. See on ka põhjus, miks ta eelistab kõik tööd ise ära teha. Siis on kvaliteet tagatud ja ei pea teiste jama ringi tegema.
Vanad meistrid ei taha enam meistrid olla ja lasevad noortel tõmmelda. Noored tahavad silma paista ja tegijad olla. Vanad hoiavad oma tervist, sest füüsilise tööga ülepingutamine võib lõppeda kurvalt.
Sellised alfaisased muutuvad ükshetk üksikhuntideks, kes on nõus veel oma perekonda juhtima.
Mina lähtusin siiski looduses valitsevatest alfaisastest. Neid iseloomustab ju tegelikult tugevus, sitkus, hea välimus, hea tervis, oskus metsikus looduses ellu jääda ja muidugi oskus oma peret kaitsta (ülal pidada). Ma pole päris kindel, kas firmajuhid ikka vastavad kõigele sellele. Looduses paarituvad ainult kõige tugevamad isendid, et parimate geenidega järglasi saada. Inimesed paarituvad absoluutselt valimatult, küürakad ja muidu lollid lähevad ka loosi. Tulemuseks on nõrk rahvas, kes paljuneb pidurdamatult. Elus püsime ainult tänu arstiabile. Ja siit jõuamegi probleemini, mis on ülerahvastatus. Aga see juba teine teema.

Oma lapsed ma suunan kindlasti õppima ja mul pole midagi selle vastu, kui minu pojast või tütrest saaks arst. Sellepärast ongi võibolla hea, kui ema ja isa on erinevad, isegi erineva haridustasemega. Minu poolt on suunamine õppimisele, isa poolt kõik muud vajalikud oskused, mida elus vaja. [/tsitaat]

Kusjuures mulle kangastub alfaisastest rääkides mees, kel on nii välimust-suurust-jõudu kui juhiomadusi. Sellised on loodud juhtima ja leiavad igas olukorras-ajastus võimaluse liidriks tõusta. Küllap need oleks omal ajal jaksanud ka roomlaste väge juhtida ja mammuti sabas joosta.

Bill Gates on kahtlemata üks selle maailma liidritest, ometi on mul tema kohta raske ‘alfaisane’ öelda. Hoolimata sellest, et pappi ja ajusid mehel on. Napoleon oli ka ju võimas juht, aga kas just alfaisane…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meil Eestis on raske haridustaseme järgi inimesi hinnata. Paljud hakkajad ja targad on ülikooli pooleli jätnud, sest tööl käimise kõrvalt pole aega ja nii mõnigi on ülikoolist magistrikraadi saanud, ilma, et midagi olulist õppinud oleks. Pähe tuupides ja tublilt tööd tehes, on paljudel erialadel võimalik eksamid ära teha, ilma sisu mõistmata. Selles mõttes paber pole kõige olulisem. Tähtis on, et väärtused ja arusaam maailmast oleks piisavalt sarnane. See eeldab ka enam-vähem võrdset vaimse arengu ja intellektuaalsuse taset . [/tsitaat]

Just, selle teema küsimus on ehk juba eos valesti püstitatud. Tihti on lõpetamata kõrg palju intelligentsem ja hakkajam kui mõni suvaline magister. Lihtsalt inimene on juba peaaegu et keskkoolipingist tööandjate poolt ära rabatud ja siis selline noor ei näegi enam erilist mõtet väärtuslikku aega ülikoolipingi nühkimise peale raisata.
Põhiline ongi see, mil määral tunneb inimene huvi elu vastu ja kui palju on talle ka loomulikult antud.

Muidugi seda, et koos oleks õnnelikud põhiharidusega mees ja doktorist naine, ma eriti ei usu. Kui inimene ei suuda keskkooligi ära lõpetada, siis tal ikka eriti suurt huvi enesetäiendamise ja õppimise vastu ei ole, ning tööpõldki piirdub sellisel juhul enamasti vaid füüsilise lihttööga. Akadeemiliste huvidega inimesele selline partner lihtsalt ei sobi, suundumused ja väärtushinnangud on liialt erinevad.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Muidugi seda, et koos oleks õnnelikud põhiharidusega mees ja doktorist naine, ma eriti ei usu. [/tsitaat]
Ma tean ühte sellist paari, kes elavad väga õnnelikult, aga selle mehe haridus jäi poolikuks segase pealesõja aegse olukorra tõttu. Praegusel ajal põhiharidusega leppimine viitab laiskusele, rumalusele või siis äärmisele põikpäisusele. Kõik kolm asja toovad hiljem targema naise puhul vältimatu konflikti.

Meil on erinev haridustase, ei ole siin midagi võimatut kui endale sellest numbrit ei tee. Ilmselt see jube \”probleem\” algabki siis, kui ühel on juba kõrgharidus:, enne seda pole migit vahet, kui inimesed sobivad:)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Kui jutt ikka noorematest inimestest, nii 30-35 kandis, siis ei tea küll ühtki adekvaatset põhjendust( peale oma laiskuse/lolluse), miks haridus ainult 9 klassi või vähem. [/tsitaat]Keskealiste ja vanemate hulgas tean palju õnnelikke paare, kus mees madalama haridusega. Mõtlesin alati, miks on paljudel raske uskuda, et kõik põhiharidusega mehed pole mõttetud jobud. Siin ongi põhjus! Varem oli koolitee varasel lõpetamisel mitmeid teisi põhjuseid.

[small]elenna kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Keskealiste ja vanemate hulgas tean palju õnnelikke paare, kus mees madalama haridusega. Mõtlesin alati, miks on paljudel raske uskuda, et kõik põhiharidusega mehed pole mõttetud jobud. Siin ongi põhjus! Varem oli koolitee varasel lõpetamisel mitmeid teisi põhjuseid. [/tsitaat]

sõjaaegses ja järgses põlvkonnas, 60+ vanuses võib haridustee tõesti olla erinevatel põhjustel katkenud.
samas tänaste 50 aastaste koolis käimise ajal oli meil suisa kohustuslik keskharidus.

[small]elenna kirjutas:[/small]
[tsitaat]Praeguste 40ste hulgas on päris palju neid, kes kohe tööle läksid. Keskkooli läksid need, kes ülikooli edasi tahtsid. Teised valisid kutsekooli või läksid tööle. Mõnda noomisid vanemad, et täismees juba, marss tööle. Mõni tahtis ise kiiremini ema-isa tiiva alt välja. Mõnel oli mõne aine või õpetajaga probleeme. Et klassi õppeedukus oleks kõrgem, puksiti probleemseid välja. Praegu veetakse igasugused lohed poolvägisi koolist läbi.
[/tsitaat]
Kullakene, praeguste 40ste kooliskäimise ajal oli ENSV ja kohustuslik keskharidus. Need kes selle ajal kesk või keskeriharidust ei saanud olid enamasti diagnoosiga või kriminaalid.