Esileht Pereelu ja suhted kas hooldaksite

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 100 )

Teema: kas hooldaksite

Postitas:
Kägu

Ma ütleks nii, et kui lapsi poleks, aga tahaks ja see veel võimalik(vanuse poolest), aga selle mehega oleks see piiratud (kas siis mõni muutub ebameeldivaks, kõik teised on tema haiguses süüdi jne) siis ilmselt ikkagi leiaks võimaluse oma elu elada ja lapsi saada…

Südametunnistus ilmselt jääks – st, kas just ise hooldajaks hakkaks, aga kui teisi lähedasi pole siis vähemalt aitaks igasugu asjaajamistega, et kõik korras oleks.

Aga ma arvan, et see kui mees “hooldaja ega koristaja eest pole nõus maksma” aga võimalust oleks ja eeldabki, et see nüüd sinu kohustus siis see oleks ohumärk. Otseloomulikult on ebamugav kui nüüd keegi võõras hakkaks teda kasima vmt, aga sisuliselt täiskohaga hooldamine on väga vaimselt tappev tegevus. Lapsed kasvavad suureks, saavad ise hakkama – hooldamist vajav inimene olenevalt vanusest võib seda paarkümmend aastat vajada.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõige suurem küsimus ongi, et elatakse mehe majas (ilmselt).
No mis variandid on. Hooldab ära, peale mehe surma on tänaval. Ei hoolda, on kohe tänaval.
Pisut nooremana on lihtsam uut elukohta otsida. Äkki siis valiks variandi 2.
12 aastat ei ole tegelikult väga pikk suhe isegi. Pole kujuteldamatu ega tragöödia, kui see peaks lõppema.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tundub jah, et pole kuskile minna lihtsalt, sellepärast üldse küsib siin. Aga no eks elukoha eest pead ikka midagi tegema ka ju. Kui mul on elukaaslane, keda ma ei armasta ja elab minu kaelas, siis ootaks ka, et vähemalt aitaks mind, mis ma muidu temast seal pean siis üldse, kui pean veel lisaks mingi abilise palkama. Koristada ja veidi mind aidata selle eluaseme eest ju võiks. Ja kui ma elaks teise inimese pinnal, siis ma ei eeldaks, et seda nüüd täiesti tasuta saan, aitamine on ju kõige väiksem asi, mida teha. See kõik kehtiks ka siis, kui oleks tegu näiteks vanatädiga, mitte elukaaslasega.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hooldades ei saaks tööl käia.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks sa üldse ta elukaaslane olid? Ühiseid lapsi ja kinnisvara pole, armastust ka mitte.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täiesti ajuvaba kommentaar. Enda viha oma elukaaslase peale elad välja sellega või?

Miks viha? Kui armas elukaaslane on täku elu elanud, siis tuleb kohelda nagu täkku. Otsigu omale ise võimalusi.

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hooldades ei saaks tööl käia.

Oleneb. Kogemus täiesti pimeda vanainimesega. Kuna ta kunagi oli nägija, tal üldine pilt asjadest ja tubade paigutusest oli olemas. Ma ei tohtinud asju panna valesse kohta, näiteks tooli unustada laua ala lükkamast või raadiot nihutada.

Tegin söögid valmis, kohv termoses täpselt siin, võileivad kile all keskmisel külmkapi riiulil, jogurt üleval paremal, viilutatud sink selle kõrval vasakul, õunad laual kausis täpselt seal, röster seal, mikro seal, sepik seal, kurk ja tomat millimeetri pealt siin, võitoos seal ja võinuga seal, juust täpselt seal, mikrolainesse minev soe toit täpselt sama karbiga täpselt seal. WC paber piisavalt suures rullis, et otsa ei saa, kätepesuseep omal kohal, vaibad ära või põranda küljes kleepsuga kinni. Alguses tegin foto alati, et osata õigesti panna. Pärast juba vakstu mustri järgi kulus pähe.

Tabletid doseerimiskarbis, mis on kleepsuga laua küljes kinni, et maha ei kukuks. Nõud siin ja kruusid sangaga paremale. Kraanikausi asukohta ja laisk-liisut ta teadis ju ise. Polnud probleemi tööl käia ega isegi 3-4 päeva reisida. Ta käis ise duši all ka, aga häda oli, kui šampoon maha kukkus.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui polnud nõus abielluma ja oma vara sulle kinkima, siis loomulikult ära hoolda.

Kuidas on seotud abiellumine ja oma vara kinkimine?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oli siis vaja elada 12 aastat teadmisega, et jätad maha nagunii? Oleks siis midagi head tulnud, lapsed näiteks. Raisatud aastad lihtsalt 🙂

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Et nüüd saab haigele inimesele kätte maksta selle eest, et ei teinud abielu ettepanekut?

Kui abilluda ei tahtnud, siis järelikult ei olnud valmis oma naist hooldama. Miks siis naine seda tegema peaks?

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Et nüüd saab haigele inimesele kätte maksta selle eest, et ei teinud abielu ettepanekut?

Asi ei ole ju ainult abieluettepaneku tegemata jätmises. Minu jaoks oleks määrav pigem see, et mees keeldub kõrvalise abi kasutamisest ja tahab, et teda tõstaks-potitaks-poputaks ainult oma elukaaslane. Teise inimese hooldamine on füüsiliselt raske, nii et seda nõudes ei mõtle mees oma elukaaslase heaolule.  Ja siin löökski minus välja see tunne, et naiseks võtta ei sobinud, aga sinu tagumikku pesema kõlban küll – see ei ole kättemaks, aga tekitab vimma.

+18
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Et nüüd saab haigele inimesele kätte maksta selle eest, et ei teinud abielu ettepanekut?

Asi ei ole ju ainult abieluettepaneku tegemata jätmises. Minu jaoks oleks määrav pigem see, et mees keeldub kõrvalise abi kasutamisest ja tahab, et teda tõstaks-potitaks-poputaks ainult oma elukaaslane. Teise inimese hooldamine on füüsiliselt raske, nii et seda nõudes ei mõtle mees oma elukaaslase heaolule. Ja siin löökski minus välja see tunne, et naiseks võtta ei sobinud, aga sinu tagumikku pesema kõlban küll – see ei ole kättemaks, aga tekitab vimma.

Millega siis elukaaslane arvestas varem, äkksurmaga?

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Millega siis elukaaslane arvestas varem, äkksurmaga?

Tavalise eluga.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nii raske teema. No, kui armastaks ja mees oleks ka väga väärt mees olnud kõik 12a, siis tegelikult vist ikkagi hooldaks, vähemalt lühiajaliselt kuni leiab mingi muu tasulise hooldaja või variandid. Püüaks rääkida asjadest ausalt ja avameelselt, ka enda tunnetest.

Samas, kui ikkagi pole nii kullatükk ja väärt mees (pigem mugavuskooselu) ja endal vanus selline, et võiks veel ringi vaadata ja vb mõni uus tore mees leida, siis küll mingile hooldamisele aastaid ei raiskaks. Milleks? Meid ei seos ju midagi peale sekssuhte. Sain aru, et ühist vara ja lapsi pole?

Aga noh, mina olen abielu-usku ka. Oma abikaasa kõrvalt ei läheks kuskile kuni lõpuni mitte ühelgi juhul sarnases situatsioonis. Ta on mind lihtsalt nii hästi kohelnud ja hoidnud kõik koosveedetud aastad.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina oma meest hooldaks, poleks küsimustki.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei hooldaks. Kõlab nagu liiga pikalt vinduma jäänud düsfunktsionaalne sõltuvussuhe, kust oleks mõistlik ja viimane aeg edasi liikuda. Annaks teada kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale üksielavast hooldusvajadusega isikust, tema siis saab vajadusel transpordi või koduhooldusteenuse organiseerida. Kõiki neid teenuseid saab tasu eest tellida.  Tasuta võib mees oma päritolupere käest abi paluda, veri on paksem kui vesi.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nii kurb. Inimest, keda armastan – muidugi aitaks, hooldaks.

Või kui armastus polekski nii tuline, aga hooliksin teisest, sest tema on minu suhtes hooliv, austav ja armastav olnud – samuti aitaks.

Aga kui armastust pole – nb – kummaltki poolt, st tema mind ka ei armasta, vaid on seni mugavusest koos tiksunud, võib-olla on suhe olnud mürgine, mind allasuruv vms – siis ei hooldaks, vähemalt mitte pikemalt kui hädavajalik. Seda enam, kui rahalises mõttes oleks võimalik hooldaja või abiline palgata.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina oma meest hooldaks, poleks küsimustki.

See ei ole teemaalgataja mees, see mees ise ei tahtnud selleks saada.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

kas hooldaksite oma elukaaslast, kes on saanud haiguse tagajärjel puude? mõistus on enam vähem korras, aga väljas liikumine on piiratud. talle peab süüa tooma, süüa tegema, maja korras hoidma, koristama, kasima, pesema..ja niimoodi igapäevaselt aastaid järjest.

mees pole 12 aasta jooksul olnud nõus abielluma. ühist kinnisvara ega ühiseid lapsi pole. hooldaja ega koristaja eest pole mees nõus maksma.

Kui minu mehega selline asi juhtuks, siis hooldaksin teda kindlasti, nii palju kui vaid suudan.

Aga minu mees on ka minuga abielus, meil on ühine kodu ja ühised lapsed, ning ma ei kujutaks uneski ette, et mees keelaks mul pere eelarvest palgata hooldajat või koristajat, et saaksin ise töölkäimist vähemalt mingilgi määral jätkata.

Sinu kirjelduste põhjal tundub, et ei ole vast nii hullult väärt mees, et peaks tema mähkmevahetuse alla matma oma kogu edasise elu.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja siin löökski minus välja see tunne, et naiseks võtta ei sobinud, aga sinu tagumikku pesema kõlban küll – see ei ole kättemaks, aga tekitab vimma.

Aga ka naise kohta võib siin öelda nii, et enne ju vabas kooselus elada kõlbas, aga nüüd raskemal ajal järsku ei sobi.

Aus oleks olnud kohe selle tunde tekkides lahku minna ja mehele teatada, et ei sobi selline kooseluvorm. Selle asemel on siis nüüd elatud aastaid salaja vimma pidades ja järsku tekkinud probleemi ajal saab see vimm välja prahvatatud. Oleks olnud aus enda vastu otsida mees, kes tahab abielluda. Ja oleks olnud aus ka selle mehe vastu tema vabaks lasta, et tal oleks olnud võimalus leida naine, keda ei häiri mitte abiellumine ja kes praegu ei kaaluks hooldamist mingi vimma tõttu.

Kuidas ise end tunneksite, kui elate omaarust heas suhtes ja üks hetk vajate abi, aga siis prahvatab teie mees välja mingi probleemi, mis temal on aastaid teie suhtega olnud, aga teie pole teadnudki?

+7
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

kas hooldaksite oma elukaaslast, kes on saanud haiguse tagajärjel puude? mõistus on enam vähem korras, aga väljas liikumine on piiratud. talle peab süüa tooma, süüa tegema, maja korras hoidma, koristama, kasima, pesema..ja niimoodi igapäevaselt aastaid järjest.

mees pole 12 aasta jooksul olnud nõus abielluma. ühist kinnisvara ega ühiseid lapsi pole. hooldaja ega koristaja eest pole mees nõus maksma.

Ma kommentaare pole veel lugenud….aga vastus on ju imselge ei. Kui oleks jah, poleks ei teemat ega selgitusi mitteabiellumise ega laste kohta.

Sul ei ole vaja kellegi luba et ome elu edasi elada. Kas armastad või ei, ise ju tead

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis sa arvad, kuidas oleks vastupidisel juhul? Ehk, kas see mees hakkaks sinu täiskohaga hooldajaks siis, kui sinuga õnnetus juhtunuks? Ja nii, et hooldab sind tõesti täitsa üksi, isegi koristajat ega põetajat kunagi abiks ei palka?

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga ka naise kohta võib siin öelda nii, et enne ju vabas kooselus elada kõlbas, aga nüüd raskemal ajal järsku ei sobi.

Aus oleks olnud kohe selle tunde tekkides lahku minna ja mehele teatada, et ei sobi selline kooseluvorm. Selle asemel on siis nüüd elatud aastaid salaja vimma pidades ja järsku tekkinud probleemi ajal saab see vimm välja prahvatatud. Oleks olnud aus enda vastu otsida mees, kes tahab abielluda. Ja oleks olnud aus ka selle mehe vastu tema vabaks lasta, et tal oleks olnud võimalus leida naine, keda ei häiri mitte abiellumine ja kes praegu ei kaaluks hooldamist mingi vimma tõttu.

Muidugi. Aga see on PKs tüüpiline, et ollakse nõus elama mehega, kes ei taha isegi abielluda. Hoitakse kümne küünega kinni, et mehe lõhn oleks majas. Jumala pärast ei anta teist vabaks, kannatatakse ja isegi räägitakse, et ise ka ei taha. Kui aga olukord muutub, siis vastutust ei võeta. Siin ennegi naised kirjutavad, et elavad abiellumata seepärast, et näiteks ei taha oma leiba või raha mehega jagada! Enagaasti on see muidugi eneselohutus, aga…seksida kõlbab, lapsi saada kõlbab, aga vat oma kola tahaks kõik enda tagumiku all hoida.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Abielu on pühendumine ja leping, mida tuleb täita ka siis, kui ellu saabuvad suuremad raskused. Isegi armastus ei ole siinkohal nii oluline, lepingut tuleb täita. Kui mees ei ole pidanud vajalikuks või soovinud minuga sellist lepingut sõlmida, siis ei näeks ka põhjust mina selle lepingu kohaselt elada.

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõik oleneb sellest, mida mees vastu annab sellise hooldustöö eest. ma ei pea silmas raha, vaid tähelepanu, hellust ja oma “hooldaja” jaoks olemas olemist. Kui seda pole, siis mille hea pärast? Hooldamine on raske töö ja ma ei pea ilmas füüsilist raskust. Inimesed üldiselt ei taha olla abivajajad ja lähevad sageli torssi või kiuslikuks – iga päev tänulik olla on väsitav. Olles ise hooldanud üht lähedast (mitte elukaaslast), olen veendunud, et lähedane ei tohi olla ainuhooldaja, see keerab ka varasemad head suhted pekki. Sest hooldades tungid tahes-tahtmata inimese privaat- ja intiimsfääri määral, mis teisele tõenäoliselt ei meeldi ning see on üks konfliktide allikas. Teiseks – palgaline hooldaja läheb ära ja võib hoolealuse unustada, hooldust vajava elukaaslase vajadused on sinuga 24/7.

Nii et: kui ta hooldaja ja koristaja palkamisega nõus ei ole, siis tuleb hooldekodu peale mõelda. Aga oma elukaaslaselt seda nõuda on selge egoism ja sellist inimest, isegi suure armastuse korral, mina hooldada näiteks ei jaksaks – nagu ütlesin: olen näinud ja teinud.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Abielu on pühendumine ja leping, mida tuleb täita ka siis, kui ellu saabuvad suuremad raskused. Isegi armastus ei ole siinkohal nii oluline, lepingut tuleb täita. Kui mees ei ole pidanud vajalikuks või soovinud minuga sellist lepingut sõlmida, siis ei näeks ka põhjust mina selle lepingu kohaselt elada.

Kas mees ei või pidada vaikivaks kokkuleppeks, kui naine KAKSTEIST aastat on elanud koos. KAKSTEIST aastat on ta tulnud õhtul koju, voodis olnud, kokanud, mida iganes. KAKSTEIST aastat peaks olema piisav aeg, et tekiks õigustatud ootus – kui naine poleks rahul olnud vabaabieluga, oleks ta kas seds otsesõnu öelnud või lahkunud.

Kui su mees oleks 12 aastat näiteks hommikuti rahuloleva mõminaga söönud sinu praetud mune ja 12 aastat hiljem öelnud, et ta jälestas neid kogu aeg, siis sa mõtleksid ka – aga meil oli ju vaikiv kokkulepe, sa sõid, ei läinud ära, ei öelnud midagi. Mis nüüd siis kiunud.

+3
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Abielu on pühendumine ja leping, mida tuleb täita ka siis, kui ellu saabuvad suuremad raskused. Isegi armastus ei ole siinkohal nii oluline, lepingut tuleb täita. Kui mees ei ole pidanud vajalikuks või soovinud minuga sellist lepingut sõlmida, siis ei näeks ka põhjust mina selle lepingu kohaselt elada.

Ja sina siis pooldad 12 aasta elust kustutamist. Et võibki nii kulutada ühe peale või see moto parem hilja lahkuda kui mitte kunagi? Lausmasendav.

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Puust ja punaseks.

Oled 30 ja lõpuks 42. Ülivahe.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võimalus, et keegi norm sinuga 42selt abiellub? Väike.

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võimalus, et keegi norm sinuga 42selt abiellub? Väike.

Mine ära, OT.

+2
-1
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 100 )


Esileht Pereelu ja suhted kas hooldaksite