Rääkides 500-eurostest siis venelased paistavad teadvat, kuskohast neid saab. Ükskord müüsin oma arvuti maha, kohalik vene härra ostis ära, maksis sulas, 500-eurosega. Ma mõtlesin küll, et ei tea, kas julgen vastu võtta, äkki mingi võltsasi, läksin siis panin sularahaautomaati enda arvele (ma, erinevalt siinsest sularahakäost, arveldan peamiselt kaardiga), masin võttis vastu ja undama ei hakanud :D. Kuskohast ta selle kupüüri sai, seda ma ei tea. Äkki Venemaalt, seal on see kombeks?
Teemaalgatusega ma olen nõus, et inimesed lähevad säästmisega kohati hulluks. Ma mõistan, kui kellelgi on mingi eesmärk raha koguda kindla eesmärgi nimel, auto, korter, vms, aga siis oleks mu arvates mõistlikum siiski vaadata, kuidas lisaraha teenida, kui see raha kogumine näeks muidu selline välja, et säästetakse niivõrd, et elukvaliteet kannatab. Mingist piirist allapoole ei ole mõistlik vabatahtlikult minna. Kui ei ole karjuvat vajadust närutada (pole ressurssi, ei saa paremat raha teenida, olgu siis puue, kellegi hooldamine vms), siis mina neid inimesi ei mõista, kes siin kiidavad, et kapsas ja porgand on odavad ja muud polegi vaja. Ma teen heameelega mõnikord vanakooli asju, ühepajatoitu, kartuliputru jms, aga ma ei suudaks elada nii, et mul on kodus ainsad maitseained pipar ja sool, küüslauk ja mugulsibul.
Nii kui on mingi üksikema teema, siis tuleb see säästuteema eriti teravalt esile, aina loen ja imestan, kuidas pereinimesed oma laste arvelt koonerdavad, missuguseid ulmeväikseid summasid pakutakse kuu söögiraha kuluks ja kuidas nende säästjate lapsed pmt söögi ja kaltsukariietega piirduvadki. Kui siis julged selles teemas kahelda, kas ikka tõesti see on võimalik, siis ilmub välja keegi, kes nimetab VEEL MADALAMA summa. Kõige absurdsem oli mu meelest keegi, kes väitis, et ühe inimese söögiraha kuus on 50 eurot. Sellelt tahaks küll küsida, et kuidas tervis, kas korras?
Meelelahutust on üll õnneks erinevat ja linnas elades on ka palju sellist, mida saab tasuta leida, kontserte, isegi tasuta kino pakutakse, aga täiesti ilma rahata on ka tasuta üritusel käia piin. Kui tõesti pole üldse raha, siis arusaadav, aga omal soovil nii ekstreemne olla, mu meelest see on juba mingi kerge hälve, sundmõte, paanika. Nagu need paanilised koristajad, on ka paanilised säästjad.