Teema: Kas ja kuidas muudab lapse sünd meest ?

Negatiivsed.
Lapse soov oli temal. Tal oli eelmnisest suhtest ka laps ja mõtlesin siis, et vanust ka juba omajagu ja võiks ju lapse saada küll. Seda enam ma mõtlesin, et mehel ju kogemus olemas.
Kahjuks võis tekitada probleeme ka see, et pidime haiglas pikalt olema.
Kokkuvõttes – kui lapse teema jutuks tuli, siis teades juba ette targemate inimeste jutte tahtsin rääkida kõik lahti. Alates lapse hoidmistest, kuni mähkmete vahetuseni. Rääkisin, et ei kavatse last üksi vaid kantseldada. Koju tulles peaks ta mind ka aitama. Unetute ööde korral samuti. Kokkulepe oli ka, et kaks korda nädalas on tema paar tundi lapsega ja mina käin kas trennis, või leian mingi teise hobi. Ka pesemised olid nii planeeritud, et tema teeb seda vähemalt 2 korda nädalas.
Tulemus – laps on kohe aastane. Pesemas on ta lapsega käinud võibolla 4 korda üldse kokku. Mähkmeid vahetanud natuke rohkem ja seda ka tänu sellele ajale, kus olin pikali maas haigusega.
4 kuu jooksul korra ta siis hoiab üks kord last. Sest ta ei saa enda jutu järgi hakkama. Ja näen, etr ta läheb vahel põlema lapse nutu peale, mistõttu mul polegi isu teda eriti lapsega jätta.
Jamaks on läinud. Seksi peaks nagu piisavalt olema, kõike on, aga ta pole rahul mitte millegiga. Räägib, et ma ei hellita teda enam. Nojah noh, üksi tegeledes lapsega on mul juba sellest piisav kogud ära jagatud ja ei jaksa küll. Ütleb, et suhted pole need. Tõsi ka? No muidugi pole. Meil on nimelt LAPS!
Tundub, nagu ta arvas, et kõik jääb samaks peale lapse sündi aga ma ei taipa, miks. Tal ju on veel üks laps. Tema jutu järgi nende laps kunagi ei nutnud, mängis kogu aeg omaette ja teab mis veel. No tore, kuid meie laps on teistsugune. Vajab väga hellust ja õrnust.
Nii et meil on suhe täiesti metsa peale lapse sündi läinud. Ja ikka ja jälle leitakse asju, milles mind süüdistada.
Olen kõik see aasta last üksi magama pannud. Tõsiselt väsinud juba sellest. Vahel panen teda isegi kaks tundi magama, kuid neid kordi on väheks jäänud, siis vajub mees teise tuppa ja tahaks seksi. No ausalt ei viitsi. Aga arvate et ta mõistab? Ma pidavat kogu aeg ütlema, et olen väsinud ja sada asja veel. Aga ma olengi ju. XSest kogu see titendus on vaid minu peal, kuigi mul on peres olemas ka mees ja isa, kes võiks samuti end kaasata lapse kasvatusse.
Mis sest suhtest saab, ei tea. Hea ta igastahes pole

Muudmoodi pole muutunudki, kui et mees sai ühe väikese tirtsu isaks.Algul mõned ööd olid rasked, väsimus, magamatus, uue elukorraldusega harjumine.Nüüd meil ka väike poeg ja kõik justkui alati nii olnud.
Inimesed erinevad ja see kuidas keegi pärast lapse sündi käituma hakkab(muutub) on mu meelest väga individuaalne.Mõni keerab lausa ära, mõned langevad masendusse.Kui ollakse üksteisele toeks, pole hullu miskit;)

Pärast 1. lapse sündi muutus. Ei olnud enam hell ja mõistev, ei talunud seda stressi, magamatust, lapse kisa, vähenenud seksi. Pettis. Siiski suutsime oma probleemidest välja tulla. Mingi aeg hakkas teist last tahtma. Mina enam ei julgenud. Ootasin päris pikalt – 10 aastat. Siis olin piisavalt julge, et teha laps \”endale\” – kui läheb mölakaks, lähen ära. Aga nüüd oli muutus 100% teine. Tegi kõik, mis esimesega valesti tegi, teisiti – õigesti. Laps on täna ligi 4 aastane. Mul on väga hea meel, et suutsime oma noorusaja riiud ära riielda ja läbi nende kokku kasvada. Paljud seda ei suuda.