Teema: kas ja mida öelda sõbrannale

Mul oli ka selline sõbranna ja samuti lihtsalt loobusin suhtlemast ega vastanud kõnedele. Ja ma leian, et ma ei võlgne talle mingit seletust. Nuputagu ise, tema probleem, kas saab aru või mitte.

Mõne naisega on nii, et nad ise ei saa arugi, et flirdivad. Või siis omaarust ei flirdi, vaid on lihtsalt sõbralikud. Sellepärast ikka soovitan öelda, äkki ta ise ei mõtlegi välja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olime sõbrannaga pikka aega lähedased ja rääkisime kõigest. Vahel kutsusin teda meile külla. Alguses mõtlesin, et kujutan endale ette, kuid kahjuks tabasin teda mitu korda üritamas mu mehele meeldida. Tema käitumine oli selline, et ta nagu püüdis endast mu mehele näidata minust paremana. Ühesõnaga, alguses mõtlesin, et eksin, kuid siis ühel õhtul, veidi veinisena ütles mu sõbranna, et kui tal oleks valida tema mehe ja minu mehe vahel, siis võtaks ta mõlemad… Minu jaoks on sõbrannade mehed täielik tabu, ma ei suudaks parimagi tahtmise juures sõbrannade või õdede meestega midagi aretada. Kui nendest meestest mõni mulle läheneks, tunneksin piinlikkust ja häbi. Ühe oma eelmise sõbrannaga ta ka enam ei suhtle sellel põhjusel, et too sõbranna heitis talle ette liiga pealetükkivat käitumist oma mehe suhtes. Mulle ei mahu pähe, miks see sõbranna niimoodi käitub ja ennast võõrastele meestele kaela määrida üritab. Üritab midagi endale tõestada? Alaväärsuskompleks?

Ühesõnaga kadus mul usaldus sõbranna vastu ja hakkasin temast eemale hoidma. Elu kohe palju rahulikum. Aga ta püüab aeg-ajalt kontakti saada. Ma pole telefoni võtnud, lootuses, et ta lihtsalt jätab asja sinnapaika ja suunab oma energia ja suhtlemisvajaduse mujale. Ma ei taha inimesele otse näkku öelda, et kuule, sa nillid mu meest ja seetõttu ma sinuga enam sõber ei ole. Sellistest asjadest peaks inimesed ju ise aru saama. [/tsitaat]

Kas ütled või mitte seda sõbrannale, see on sinu otsustada. Kuid mina ütleksin. Miks mitte tuua see “ullikesest pilvedelhõljuja” maale tagasi jne. Kui sõprust tahab säilitada, siis võiks sellest aru saada ju isegi.
Kui sõbranna on alustanud sinu naeruvääristamist ja halvustamist, siis loomulikult lõpeta suhtlemine temaga.
Ega niiviisi alanud uus suhe kuhugile ei vii ka. Tavaliselt see muster hakkab korduma.
Tegelikult su sõbranna tapab ju täielikult mõnusa sõpradevahelise olemise ja kaotab sõpradevahelise usalduse.
Miks ta seda aga teeb? On sinu ja su elu peale kade vms?

mul on jällegi sõbranna kes arvab ka et üks teine sõps meie sõprusringist tahab täiega küüsi tema mehele taha ajada. Tegelt ei taha seda meie sõpruskonnast keegi, sest ta mees pole teab mis suur tegija ega midagi erilist. Kaebas mulle, et tema ei taha et see sõps tuleb enam ühistele kokkusaamistele, kus ta oma mehe kaasa võtab…ma siis ehmusin, sest ilmselge on, et see sõps ei ole tema mehest üldse huvitet selles mõttes. Nad paar korda lihtsalt rääkinud omavahel, nii nagu kõik teisedki pidudel omavahel suhtlevad…..liigne armukadedus on ka jube…Rikub oma sõbrannaga suhted, sest ta näeb kuradikesi seal, kus neid ei ole. Olen isegi kunagi niimoodi valesti arvanud oma sõbrannast. Tegelik probleem oli minu madal enesehinnang ja minu mehe ja sõbranna vaheline ühine huvi, mida mina ei jaganud. Seega mina sel teemal mehega ei arutlenud. Jah, tegi armukadedaks…võttis aega et üle saada. Aga inimene peab suutma veidi kainelt ka mõelda.

Loomulikult võib juhtuda, et teemaalgatajal on tõepoolest võrgutajast sõps. Kas selliseid leidub…rääkisin lihtsalt oma sõpruskonna kogemustest

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mul on jällegi sõbranna kes arvab ka et üks teine sõps meie sõprusringist tahab täiega küüsi tema mehele taha ajada. Tegelt ei taha seda meie sõpruskonnast keegi, sest ta mees pole teab mis suur tegija ega midagi erilist. Kaebas mulle, et tema ei taha et see sõps tuleb enam ühistele kokkusaamistele, kus ta oma mehe kaasa võtab…ma siis ehmusin, sest ilmselge on, et see sõps ei ole tema mehest üldse huvitet selles mõttes. Nad paar korda lihtsalt rääkinud omavahel, nii nagu kõik teisedki pidudel omavahel suhtlevad…..liigne armukadedus on ka jube…Rikub oma sõbrannaga suhted, sest ta näeb kuradikesi seal, kus neid ei ole. Olen isegi kunagi niimoodi valesti arvanud oma sõbrannast. Tegelik probleem oli minu madal enesehinnang ja minu mehe ja sõbranna vaheline ühine huvi, mida mina ei jaganud. Seega mina sel teemal mehega ei arutlenud. Jah, tegi armukadedaks…võttis aega et üle saada. Aga inimene peab suutma veidi kainelt ka mõelda.

Loomulikult võib juhtuda, et teemaalgatajal on tõepoolest võrgutajast sõps. Kas selliseid leidub…rääkisin lihtsalt oma sõpruskonna kogemustest[/tsitaat]

Äkki räägid, milline see ühine huvi oli.
Aga kui saadetakse nn tundlevaid sms e – “kallis, pole sust ammu kuulnud”, “suudlen hellalt” , kas ka siis pole põhjust muretsemiseks?

Saage sõbrannaga kooku neutraalsel pinnal. Jalutage, ajage juttu, kui võimalik jooge söögikohas ka koos tass kohvi. Aga koju ära kutsu ja ise ära ka koju mine. Kui sõbranna on huvitatud sinu mehest, siis tal kaob varsti huvi selliste kohtumiste vastu. Ja kui huvi on sinuga suhelda, siis talle võib selline suhtlemine ka sobida.

Heh, ma räägin sulle enda vaatevinklist, kui mind mu väga hea sõbranna samas asjas süüdistas.

Sõbranna oli noor, laps varakult saadud mehega ja abiellutud, sest noh, nii ju peab kui koos laps saadakse. Mõlemad oma varastes kahekümnendates, üksteise hilispuberteedi esimene suur armastus. Noh, eks neil kah omajagu muresid olnud, küll petmised ja säärased asjad, kuid üritasid lapse pärast ikka koos edasi minna. Sõbrants (ütleme, et Jaana) oli ise paras hüsteerik. Kiskus mingi lambi tüli ülesse ja siis hakkas hüsteeritsema, et mees tema nonsense’ile reageeris. Mitu korda helistas mulle, et oi oi oi ma sain abikaasalt (ütleme, et Jüri) peksa ja Jüri jooksis kodust minema, ei tea kuhu. Mina kui Jaana sõbranna, loomulikult olen samuti endast väljas ning sõidan otsemaid tema juurde. Joob tema vaikselt teed, kuulab mussi ja istub facebookis, mingeid kähmlusejälgi ei ole absoluutselt, rääkimata ka nutetud näost vms. Küsin Jaanalt, et noh kuidas ta sind lõi siis??? Ja Jaana nii muuseas ütleb: “Ah tead läksime vaidlema ja ta tahtis ära minna aga ma seisin uksel ees, sest mina ei tahtnud, et ta keset tüli ära läheb ja ta lükkas mu ukse pealt minema”. Mul hakkas kahju sellest mehest ausaltöeldes, sest ka seltskonnas rääkis Jaana, milline jorss tema mees ikka on. Ütlesin siis Jaanale paar korda, et kuule nõnda ei saa ikka oma abikaasast rääkida, lahendage enda muresid kodus. Kuni meil oli jälle üks suvine grillõhtu perega (minul meest pole, kuid on kah laps), seltskonnas veel mõned sõbrad. Nägin esimest korda neid koos seltskonnas, et noh mitte nii, et ma olen neil külas ja Jüri istub teises toas, vaatab telekat, samal ajal kui meie Jaanaga pläkutame. Jüri jättis seltskonnas väga armsa mulje. Üks situatsioon oli a’la selline: Istume Jaanaga grilli ääres, Jüri tuleb paneb Jaanale käe ümber ja teeb põsemusi. Jaana nähvatab selle peale: “Türa, mida sa kabistad, kao minema.”

Peale seda mõtlesin, et kuidas oma sõbrannat aidata. Aidata tal muuta oma suhtumist oma abikaasasse. Nad on ju siiski abielus, nad on võtnud vastu otsuse anda tõotus olla üksteisega, nii heas kui halvas, elu lõpuni. Ja kui juba sellised sõnad on öeldud, siis võiks nagu vähemalt ÜRITADA läbi saada, teades, et lahutama nad lapse pärast nagunii ei hakka.

Iga kord kui Jaana tuli jälle oma meest klatsima, et näed tüüp seda, teist ja kolmandat, siis üritasin Jaanale läbi lillede selgeks teha, et Jaana ise KA käitub valesti ja et mees ei peagi kõike alla neelama, mis talle koguaeg nähvatakse.

Viimane kord kui ma Jaanat nägin, hädaldas ta mulle, et tema võttis Jüri, kui Jüri oli väike kena peenike poiss. Nüüd on Jüri aga avastanud Fitnessi ja jõusaali ning on kena, musklis noormees. Jaanale aga musklid ei meeldi, talle meeldivad poisid nagu pintslid. Mille peale ütlesin Jaanale mina, et ma ei tea, minu arust näeb Jüri väga väga hea välja. Millest tema siis luges välja, et ma tahan tema mees. Seda tõbrast, keda ta päevast päeva taga kirub, aga kes on SIISKI tema mees. Ja hakkas seda sama juttu meie ühistele tuttavatele rääkima, et mina üritan Jüri üle lüüa. Minule otse ei öelnud midagi, ei küsinud midagi, lihtsalt tegi hääd nägu edasi ja klatsis mind küla peal. Oleks ta too hetk minult küsinud, oleksin talle kenasti ära seletanud, et ei ihalda tema kaasat, ja et MIKS ma Jüri päriselt vahepeal õigustada üritasin. Ma ei oleks isegi solvunud sellise küsimuse peale!

Kui ise seda juttu küla pealt kuulsin, ütlesin talle, et palun ära enam mind kõneta, kui kuskil näed ja oligi kõik, lõpetasin suhtlemise. Ühe korra peale seda on üritanud kontakti luua, ma ei võtnud vedu ja nii ta jäigi. Ei vaja enda ellu selliseid “sõbrannasid”, kellel igas seltskonnas uus nägu ees on.

No mis iganes ka poleks, eiramine küll õige taktika pole.
Ta ei pruugigi ju teada, et valesti käitus või et see sind häirib. Äkki tema arust ongi see normaalne ja arvab, et sa ka väikse huumoriga seda võtad? Inimeste huumorisoon võib vahel selline teistsugune olla.
Räägin omast kogemusest. Mul on sõber ja tal oli kunagi üks eriline neiu, kes oli mulle sõbranna eest. Mingil ajal muutus ta armukadedaks ja selle asemel, et oma muret mulle või oma poiss-sõbrale kurta, ta lihtsalt otsustas, et ei suhtle minuga…konkreetselt ei vastanud mu “tere’le” ega üldse ei rääkinud minuga. Julgesin ääri-veeri uurida, kas ma tegin midagi, kuid sain napi vastuse, et peaksin ise kõige paremini teadma, mida ma tegin ja miks ta pahane on. Ok, sain selgeks, et ongi minu peale pahane. Sõber ei osanud ka midagi kosta. Siis tema teine sõbranna halastas mu peale ja rääkis, et see oli tolle õhtu pärast, mis me kolmekesi veetsime ja jõime. Enne kui jooma hakkasime, pidi sõber minema suitsu ostma ja ta kutsus mind kaasa. Ma läksin. Ei leidnud selles midagi imelikku olevat, aga sõbra tüdruk leidis, et minust oleks olnud viisakas keelduda. Eriti veel kuna see poeskäik venis 3-tunni pikkuseks, sest me sattusime teel nägema üht avariid ja me ei kiirustanud tagasi.

Muidugi nüüd 7a hiljem olen ma ise veidi armukade oma mehe vennanaise peale, kes minu arvates natuke poeb mu mehele külje alla, kui tema enda meest pole (mehe vend käib Soomes tööl). Ma võin ka muidugi eksida ja see võibki kõik süütu olla, aga ikkagi ma veidi põen ja ei julge seda teemat (veel) kõvasti arutada kellegagi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma ei arva, et teemaalgataja taoline on, aga on naisi, kes kujutavad endale ette ja elavad alalises varitsemises ja hirmus, et ükskõik milline naisolevus tahab kindlasti tema meest endale. Endalgi sellisega kogemus olemas…..kuigi tõde on see, et midagi polnud ja poleks saanud ka olema. Võib-olla oli seal mehe poolt saadetud pilk ja ta kohe uskuski, et tuleb minuga läbikäimine kohemaid lõpetada, sest asi on kahtlane. Muidugi oli see kõik absurdne ja selline alusetu süüdlaseks tembeldamine oli ikka väga alatu ja ütleks haiglane. Ja solvav. Teemaalgataja jutu põhjal usun, et tegu siiski sõbrannaga, kes võib suhet ohustada, kui on ilmselgelt vastav käitumine ja flirtimine. Hoiaks ka distantsi või parem lõpetaks suhtlemise ja pole siin midagi vaja selgitada. Ma usun, et saadakse ka niisama aru.[/tsitaat]

Ja samamoodi on olemas neid naisi, kes arvavad, et nad on väärt iga jumala meesterahva tähelepanu ning teevad ise kõik selleks, et nad seda ka saaks, mul üks selline sõbranna.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ja samamoodi on olemas neid naisi, kes arvavad, et nad on väärt iga jumala meesterahva tähelepanu ning teevad ise kõik selleks, et nad seda ka saaks, mul üks selline sõbranna.[/tsitaat]

???
Kas iga meesterahvas on väärt, et tema tähelepanu üldse endale tõmmata? Minu nägemuses on neid meesterahvaid ikka úlivähe, kes on väärt minu sügavamat tähelepanu.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]No mis iganes ka poleks, eiramine küll õige taktika pole.
Ta ei pruugigi ju teada, et valesti käitus või et see sind häirib. Äkki tema arust ongi see normaalne ja arvab, et sa ka väikse huumoriga seda võtad? Inimeste huumorisoon võib vahel selline teistsugune olla.
[/tsitaat]
Keda see enam huvitab? Kui mu sõbranna hakkab külge lööma mu mehele, siis ta lakkab minu jaoks olemast. Arvaku, mida tahes.