Esileht Pereelu ja suhted Kas jääda mehega laste pärast kokku?

Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )

Teema: Kas jääda mehega laste pärast kokku?

Postitas:
Kägu

Kas on võimalik elada üldse ainult laste pärast koos?
Tunnen, et ei armasta enam oma meest päris pikka aega . Jagame küll voodit, aga seksida ma temaga ei suuda (olen pikka aega seda vastutahtmist teinud). Ta ei ole enam kena ega atraktiivne mu jaoks. Meil on suhte ajal palju mõõnasid olnud. Iga tüliga muutub ta mulle aina vastikumaks. Ma vast suudaksin ikka temaga suhelda normaalselt ja sõbralikult aga see oleks ka kõik. Mehel on ikka tunded alles. Kas siis nii on üldse võimalik koos edasi minna, kui ühel on tunded ja teisel mitte?

+2
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõik on võimalik, isegi abiellutakse nii, et ühel on tunded ja teisel mitte – isegi nii abiellutakse, et suuri tundeid pole kummalgi, sõlmitakse mõistuseabielu, kuuakse pere ja elatakse aastakümneid koos nii, et kõik on rahul. Inimesed on nii erinevad, mõni abiellub mitu korda, alati suurest armastusest, aga kõik suhted lähevad lörri, teisel pole suuri tundeid kunagi olnudki, aga on leidnud sobiva kaaslase, kõik omavahel klapib. Aga üks on küll kindel: ka see järgmine mees, kelle oma lastele koju tood ja varsti issiks kutsuma sunnid, ei pruugi varsti tunduda enam kena ega atraktiivne. Mis siis? Jälle lahku? Järgmine issi?
Kui mängus on lapsed, tuleks oma lahku-kokku otsuseid ikka väga kaaluda. Suhtes peaks olema hulk muid asju, mis on määratult olulisemad kui väline ilu või atraktiivsus – ja suhte püsimise nimel tuleb tööd teha mõlemal osapoolel.

+17
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuhu see kenadus ja atraktiivsus siis kadus? Kas mees on ajaga muutunud (ja sina ei ole)?
Ilma armastuse ja seksita kooselu oleks raske, aga pole kindel, kas teil ikka peab nii olema või annab asjaolusid ümber pöörata soovi korral?

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas on võimalik elada üldse ainult laste pärast koos?
Tunnen, et ei armasta enam oma meest päris pikka aega . Jagame küll voodit, aga seksida ma temaga ei suuda (olen pikka aega seda vastutahtmist teinud).

Mitte keegi maailmas peale su enda ei tea, millal sul sealt sügelema hakkab ja sa siiski soovid seda teha. Kellegi teisega, muidugi.

Ja sa tõesti mõtlesid, et tuled ja küsid, et ehk teab keegi paremini, kui sa ise?

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas on võimalik elada üldse ainult laste pärast koos?

Tunnen, et ei armasta enam oma meest päris pikka aega . Jagame küll voodit, aga seksida ma temaga ei suuda (olen pikka aega seda vastutahtmist teinud). Ta ei ole enam kena ega atraktiivne mu jaoks. Meil on suhte ajal palju mõõnasid olnud. Iga tüliga muutub ta mulle aina vastikumaks. Ma vast suudaksin ikka temaga suhelda normaalselt ja sõbralikult aga see oleks ka kõik. Mehel on ikka tunded alles. Kas siis nii on üldse võimalik koos edasi minna, kui ühel on tunded ja teisel mitte?

Sa oled teinud valiku ja asunud elama mehega, kellega sa ei saa rääkida? Kellega sa ei saa läbiarutada ja kellele sa ei saa väljendada, mida sa oma sügavas hinge tunned. Miks ometigi? Sa tahad suhet, ilma suhtlemata ? Ega seks pole suhted, ega ühes voodis magamine pole suhted. Suhted on suhtlemine. Ainult seksi peal ja ühes toas elamine ei tähenda veel, et kahe inimese vahel on suhted. Lapsed on vaja suureks kasvatada. Eks mõtle läbi, kas üksi on lihtsam ( mehe rahadega ära igaks juhuks arvesta lahutuse korral), suhet teil ilmselt pole olnudki. Paaritumine ( sorry) ei ole suhe, see on bioloogiline protsess. Suhe on kahe inimese vahel, kes suudavad omavahel rääkida hingest hinge. Paaritumise põhiselt suhteid luua ju võib, aga ega nad peale lahutuse kuhugi mujale ei vii…

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Suhteteraapia. Kindlalt. Kasu igatpidi, ka siis, kui lahku peaksite minema. Mõnda asja saabki parandada vaid suhtes olles, st järgmises suhtes oleks samad probleemid, kui nendega ei tegele.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie ei tea, mida sina pead silmas tunnete all, kui ütled, et sul neid enam ei ole – ja meie ega sinagi ei tea, mida mees peab silmas, kui ütleb, et tal tunded on. Pikaajalisi suhteid ei ehitatagi tunnetele, vaid muule vundamendile. Miks sa mehega seksida ei taha, see põhjus on vaja üles leida. Kõlab naeruväärselt, aga hea seks on pikaajalise suhte üks olulisi alustalasid. Peenemalt nimetatakse seda “intiimsuse säilitamiseks suhtes”.
Suhte lõpetamisele ei peaks mõtlema siis, kui enam pole hea ja äkki leiaks kuskilt parema, vaid siis, kui on pidevalt väga halb.

+5
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui vanad lapsed teil on?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ei armasta oma meest ja elan temaga koos ainult lapse pärast, kuna nende eraldamine kurvastaks mõlemat sügavalt ja ma ei leia, et minu õnn nii tähtis oleks, et oma lapsele võib-olla parandamatuid hingehaavu põhjustada. Vahel on raske ja norutan ka, aga üldiselt tuleme toime. Mees nagu ei taha tegelikku olukorda taibata ja tunnistada, kuigi olen talle seda ka öelnud. Paistab, et talle sobib. Tean, et saan nüüd miljon miinust, aga meie puhul on selline lahendus võimalik ja kodune elu rahulik.

+13
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ei armasta oma meest ja elan temaga koos ainult lapse pärast, kuna nende eraldamine kurvastaks mõlemat sügavalt ja ma ei leia, et minu õnn nii tähtis oleks, et oma lapsele võib-olla parandamatuid hingehaavu põhjustada. Vahel on raske ja norutan ka, aga üldiselt tuleme toime. Mees nagu ei taha tegelikku olukorda taibata ja tunnistada, kuigi olen talle seda ka öelnud. Paistab, et talle sobib. Tean, et saan nüüd miljon miinust, aga meie puhul on selline lahendus võimalik ja kodune elu rahulik.

Anna andeks, aga te kasvate oma lastest emotsionaalselt kohitsetud inimesed, kes ei näe ega tea, et kodus võtab isa emalt ümbert kinni ja kallistab teda või et ema ja ise võivad istuda teleka ees üksteise embuses. Elate nagu kaks võõrast. Või et ema ütles isale, et sa oled nii kallis ja vastupidi -tuleb isa lilled pihus. Ma tean seda, minu peres näidati välja armastust ja mu vend ei häbene oma naisel ümbert kinni võtta ja huuli torutades musi nõuda,. Mehe pere elati kui võõrad ja alguses mees ei saanud aru, kuidas minu isa emale “kallis musike” hüüdis, kuna tema vanemad pöördusid ainult eesnime pidi üksteise poole.

+5
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ei armasta oma meest ja elan temaga koos ainult lapse pärast, kuna nende eraldamine kurvastaks mõlemat sügavalt ja ma ei leia, et minu õnn nii tähtis oleks, et oma lapsele võib-olla parandamatuid hingehaavu põhjustada. Vahel on raske ja norutan ka, aga üldiselt tuleme toime. Mees nagu ei taha tegelikku olukorda taibata ja tunnistada, kuigi olen talle seda ka öelnud. Paistab, et talle sobib. Tean, et saan nüüd miljon miinust, aga meie puhul on selline lahendus võimalik ja kodune elu rahulik.

Anna andeks, aga te kasvate oma lastest emotsionaalselt kohitsetud inimesed, kes ei näe ega tea, et kodus võtab isa emalt ümbert kinni ja kallistab teda või et ema ja ise võivad istuda teleka ees üksteise embuses. Elate nagu kaks võõrast. Või et ema ütles isale, et sa oled nii kallis ja vastupidi -tuleb isa lilled pihus. Ma tean seda, minu peres näidati välja armastust ja mu vend ei häbene oma naisel ümbert kinni võtta ja huuli torutades musi nõuda,. Mehe pere elati kui võõrad ja alguses mees ei saanud aru, kuidas minu isa emale “kallis musike” hüüdis, kuna tema vanemad pöördusid ainult eesnime pidi üksteise poole.

Mida sa siis soovitad?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ei armasta oma meest ja elan temaga koos ainult lapse pärast, kuna nende eraldamine kurvastaks mõlemat sügavalt ja ma ei leia, et minu õnn nii tähtis oleks, et oma lapsele võib-olla parandamatuid hingehaavu põhjustada. Vahel on raske ja norutan ka, aga üldiselt tuleme toime. Mees nagu ei taha tegelikku olukorda taibata ja tunnistada, kuigi olen talle seda ka öelnud. Paistab, et talle sobib. Tean, et saan nüüd miljon miinust, aga meie puhul on selline lahendus võimalik ja kodune elu rahulik.

Sama. Olen emotsionaalselt täiesti tuin tükk ja ootan hetke mil ära lähen.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ei armasta oma meest ja elan temaga koos ainult lapse pärast, kuna nende eraldamine kurvastaks mõlemat sügavalt ja ma ei leia, et minu õnn nii tähtis oleks, et oma lapsele võib-olla parandamatuid hingehaavu põhjustada. Vahel on raske ja norutan ka, aga üldiselt tuleme toime. Mees nagu ei taha tegelikku olukorda taibata ja tunnistada, kuigi olen talle seda ka öelnud. Paistab, et talle sobib. Tean, et saan nüüd miljon miinust, aga meie puhul on selline lahendus võimalik ja kodune elu rahulik.

Anna andeks, aga te kasvate oma lastest emotsionaalselt kohitsetud inimesed, kes ei näe ega tea, et kodus võtab isa emalt ümbert kinni ja kallistab teda või et ema ja ise võivad istuda teleka ees üksteise embuses. Elate nagu kaks võõrast. Või et ema ütles isale, et sa oled nii kallis ja vastupidi -tuleb isa lilled pihus. Ma tean seda, minu peres näidati välja armastust ja mu vend ei häbene oma naisel ümbert kinni võtta ja huuli torutades musi nõuda,. Mehe pere elati kui võõrad ja alguses mees ei saanud aru, kuidas minu isa emale “kallis musike” hüüdis, kuna tema vanemad pöördusid ainult eesnime pidi üksteise poole.

Mida sa siis soovitad?

Otsi armastust. Lapsed ei ole sulle iial selle eest tänulikud, et nende nimel perekondlikku tubateatrit mängisite.
Millal sa viimati oma meest kallistasid või tema sinult ümbert kinni võttis? Millal seksite või elategi nagu kaks vanainimest elu parimatel aastatel?
Räägin elukogemustest – sõbranna lapsed on ise minule tunnistanud, et neile oli vanemate lahutus kergendus. Vanemad ei riielnud ega räusanud, aga kodus oli kogu aeg teatud külmus, teineteisest mööda vaatamine. Kui nende isa leidis uue armastuse ja nad isa uue naisega nägid (teismelised nagu nad olid) – siis oli nende jaoks šokk, et isa oli nii õnnelik, ta kiirgas lausa. Ja nende sõnul said nad siis aru, et abielu võib olla ka midagi muud – kus hoitakse ja armastatakse teineteist. Muide sõbranna ise ka mõned aastad hiljem leidis uue kaaslase

+6
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Anna andeks, aga te kasvate oma lastest emotsionaalselt kohitsetud inimesed, kes ei näe ega tea, et kodus võtab isa emalt ümbert kinni ja kallistab teda või et ema ja ise võivad istuda teleka ees üksteise embuses. Elate nagu kaks võõrast. Või et ema ütles isale, et sa oled nii kallis ja vastupidi -tuleb isa lilled pihus.

Aga meil pole kahekümne abieluaasta jooksul kunagi midagi sellist olnud. Mees ei ole iialgi oma tundeid niimoodi avalikult välja näidanud. Mina alguses ikka üritasin, aga kui samaga ei vastatud ja vastukallistamise asemel hoopis eemale mindi, diivanil alati pikivahet hoiti, loobusin samuti.. Ega ta lapsi ka eriti sülle pole võtnud ega kallistanud vist pole neid kunagi üldse.
Ämm rääkis, et juba väikesena olevat ta olnud selline kinnine ja tõrges, kes lähedust ei soovinud ja ise ema kallistama/sülle ei kippunud. Jalutades käest kinnihoidmist ei talunud. Hoidis alati pereliikmetega distantsi, ei pugenud kellegi lähedusse ega kaissu. Asjatas kusagil omaette.
Oligi alati emotsionaalselt külm ja on seda siiani, vanust juba 45a

Lapsed on juba teismelised ja ammu sellega harjunud, et neil selline “tundetu” isa on. Samas sõprade kodudes näevad nad teissuguseid peresuhteid ja oleme sel temal palju rääkinud. Lihtsalt kõik inimesed ei ole ühesugused. See, et mõni oma tundeid välja ei näita, ei tähenda alati, et ta südames ei hooliks. Teate ju küll seda kulunud nalja, kus vanamammi küsib papilt: Miks sa mulle kunagi ei ütle, et sa mind armastad? ja papi vastab, et ma ju ükskord juba ütlesin. Küll ma siis teada annan kui midagi muutub..

+15
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Anna andeks, aga te kasvate oma lastest emotsionaalselt kohitsetud inimesed, kes ei näe ega tea, et kodus võtab isa emalt ümbert kinni ja kallistab teda või et ema ja ise võivad istuda teleka ees üksteise embuses. Elate nagu kaks võõrast. Või et ema ütles isale, et sa oled nii kallis ja vastupidi -tuleb isa lilled pihus.

Aga meil pole kahekümne abieluaasta jooksul kunagi midagi sellist olnud. Mees ei ole iialgi oma tundeid niimoodi avalikult välja näidanud. Mina alguses ikka üritasin, aga kui samaga ei vastatud ja vastukallistamise asemel hoopis eemale mindi, diivanil alati pikivahet hoiti, loobusin samuti.. Ega ta lapsi ka eriti sülle pole võtnud ega kallistanud vist pole neid kunagi üldse.

Ämm rääkis, et juba väikesena olevat ta olnud selline kinnine ja tõrges, kes lähedust ei soovinud ja ise ema kallistama/sülle ei kippunud. Jalutades käest kinnihoidmist ei talunud. Hoidis alati pereliikmetega distantsi, ei pugenud kellegi lähedusse ega kaissu. Asjatas kusagil omaette.

Oligi alati emotsionaalselt külm ja on seda siiani, vanust juba 45a

Lapsed on juba teismelised ja ammu sellega harjunud, et neil selline “tundetu” isa on. Samas sõprade kodudes näevad nad teissuguseid peresuhteid ja oleme sel temal palju rääkinud. Lihtsalt kõik inimesed ei ole ühesugused. See, et mõni oma tundeid välja ei näita, ei tähenda alati, et ta südames ei hooliks. Teate ju küll seda kulunud nalja, kus vanamammi küsib papilt: Miks sa mulle kunagi ei ütle, et sa mind armastad? ja papi vastab, et ma ju ükskord juba ütlesin. Küll ma siis teada annan kui midagi muutub..

Mul eksmehega oli ka see tuimus. Aga mina vajan lähedust ja tahan pidevalt kallistada ja kaisus olla. Mulle selline külm suhe, kus päev läbi tõrjutakse, aga öösel tahetakse “kotid taha keerata” ei sobinud. Hea seks algab mitu päeva varem. Praegune kaaslane on kaisutaja ja käest kinni hoidja. Ongi selline pidev eelmäng heaks seksiks. Usun, et mu lapsed ei ole õnnetumad, kui olid minu eksmehega nende isaga koos elades. Lihtsalt mina ei taha olla kellelegi mingi auk, kelle peal oma vajadusi rahuldatakse. Ja see saab perest, kus kasvad alguse. Eksi peres oli töö elu ja ema ilma armastuseta peres sünnitas 8 last. Ühegi lapse pereelu pole olnud õnnelik, elatakse koos ilma armastuseta, nagu vanemad. Uue mehe peres, isa 60+ siiani hoiab oma naist ja teeb naisele komplimente. Vahel poriseb, et naine pidevalt veab teda igale poole, et kodus ei ole üldse. Aga naise rõõmuks läheb alati kaasa. Eks iga pott peab kaane leidma. Kui kaks külma tükki koos, ehk on nad siis õnnelikud. Mina polnud.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Otsi armastust. Lapsed ei ole sulle iial selle eest tänulikud, et nende nimel perekondlikku tubateatrit mängisite

Ja selle eest on lapsed tänulikud, kui emme selle õige armastuse otsimise nimel oma isa ära ajab ning uue koju kutsub? Siin ei ole ühtegi head lahendust ja on igati normaalne, et sel juhul tehakse nii, et kõige vähem pereliikmeid haiget saaks. Kallistuste ja ilusate sõnade puudumine ema elust (muidugi kui muidu on suhted mehega sõbralikud, heatahtlikud ja hoolivad, majas on siiski rõõm ja naer) on kukepea selle kõrval, mida perekonna lõhkumine sellele perele teeks.

+11
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Otsi armastust. Lapsed ei ole sulle iial selle eest tänulikud, et nende nimel perekondlikku tubateatrit mängisite

Ja selle eest on lapsed tänulikud, kui emme selle õige armastuse otsimise nimel oma isa ära ajab ning uue koju kutsub? Siin ei ole ühtegi head lahendust ja on igati normaalne, et sel juhul tehakse nii, et kõige vähem pereliikmeid haiget saaks. Kallistuste ja ilusate sõnade puudumine ema elust (muidugi kui muidu on suhted mehega sõbralikud, heatahtlikud ja hoolivad, majas on siiski rõõm ja naer) on kukepea selle kõrval, mida perekonna lõhkumine sellele perele teeks.

See perekond ongi juba ju lõhki, kui mehe ja naise vahel puuduvad tunded, armastus, kui elatakse koos nagu kaks võõrast. Selline olukord muutub painavaks ja lapsed võtavad selle kinni nagu radarid. Pärast jah 50selt on mõnus rusikaga vastu rindu lüüa ja lastele teatada – teie pärast elasin isaga kõik need aastad koos, olge nüüd tänulikud .
Eks üks teab, mis teeb -elab oma elu või jätab selle elamata….

+4
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See perekond ongi juba ju lõhki, kui mehe ja naise vahel puuduvad tunded, armastus, kui elatakse koos nagu kaks võõrast.

Nad ei ela ju nagu kaks võõrast. Neil pole lihtsalt tundeid. Tunded pole pereelu alus, pereelu alus on austus, hoolimine, lugupidamine. Perekond, mis toimib, ei ole ju lõhki, isegi kui üks või teine selle liikmetest aeg-ajalt millestki puudust tunneb. Enamik inimesi tunneb oma pikaajalistes suhetes vahel millestki puudust – ja oskab sellega suurema pildi nimel toime tulla ning leppida.

Pärast jah 50selt on mõnus rusikaga vastu rindu lüüa ja lastele teatada – teie pärast elasin isaga kõik need aastad koos, olge nüüd tänulikud .

Kes millestki sellisest rääkinud on?

+8
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Otsi armastust. Lapsed ei ole sulle iial selle eest tänulikud, et nende nimel perekondlikku tubateatrit mängisite

Ja selle eest on lapsed tänulikud, kui emme selle õige armastuse otsimise nimel oma isa ära ajab ning uue koju kutsub? Siin ei ole ühtegi head lahendust ja on igati normaalne, et sel juhul tehakse nii, et kõige vähem pereliikmeid haiget saaks. Kallistuste ja ilusate sõnade puudumine ema elust (muidugi kui muidu on suhted mehega sõbralikud, heatahtlikud ja hoolivad, majas on siiski rõõm ja naer) on kukepea selle kõrval, mida perekonna lõhkumine sellele perele teeks.

See perekond ongi juba ju lõhki, kui mehe ja naise vahel puuduvad tunded, armastus, kui elatakse koos nagu kaks võõrast. Selline olukord muutub painavaks ja lapsed võtavad selle kinni nagu radarid. Pärast jah 50selt on mõnus rusikaga vastu rindu lüüa ja lastele teatada – teie pärast elasin isaga kõik need aastad koos, olge nüüd tänulikud .

Eks üks teab, mis teeb -elab oma elu või jätab selle elamata….

No mees lilli ikka toob ja kallistame ka ja isegi seksime vahel. Keegi ei tunne mind ju sama hästi kui tema, abielus oleme juba kaua ja voodivärk sobib, ma lihtsalt ei armasta teda ja ega südant ei sunni. Aga päris kindlasti ei hakka ma mingit uut meest meie lapse ellu toppima ega kärgperendusega tegelema, pigem elaksin üksi.
Ma tegelikult püüdsin teemaalgatajale vastata enda näitel, et on küll võimalik elada koos laste pärast, kui see lapsi ei kahjusta (tülitsemine jm).

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas siis nii on üldse võimalik koos edasi minna, kui ühel on tunded ja teisel mitte?

Ikka on – kui see, kellel tundeid pole, tunneb, et temast hoolitakse. Aga ilmselt sa ei tunne, et mees sinust hoolib, isegi kui ta seda ütleb. Isegi kui sa seda TEAD.
Üldiselt on nii, et kui teine tekitab sinus armastatuse tunde, siis isegi kui seda “tõelist” tunnet pole, on koos ikkagi hea olla. Kui aga inimene ei TUNNE, et teda armastatakse või temast hoolitakse, siis tekibki see: aga milleks ma pean selles suhtes olema.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Me mehega oleme mõlemad emotsionaalselt külmad. Mõlemad tuleme ka sellisest perest, kus selliseid tundeid välja ei näidatud. Tegelikult sisimas olen vägagi soe ja tundeline, aga välja näitamisega on blokk ees. Meil probleem puudub, sest oleme sarnased. Lapsi ikka vahest kallistame. Eksmehel oli probleem, et ma külm, kuigi ise oli samasugune. Mõni ootab vaid teiselt midagi, mida ise anda ei oska, see veel hullem kui 2 külma koos.
Armastus saabki ajapikku otsa ja ei sõltu konkreetsest inimesest. Armastusega ongi lihtsalt sellised lood. Uus inimene ei ole tegelikult lahendus. Kui, siis vaid ajutine, kuniks jälle otsas ja uut vaja.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Iga suhe saab ükskord selliseks, õigemini kahjuks enamus abieludest. Jah, kindlasti on mõte olla laste pärast koos. Õigemini mitte laste vaid pere pärast, suhete pärast (millest ükski ei ole 20+a pärast samasugune kui alguses, kui pole veel puud soola koos ära s66dud ja teineteist igasuguses heas ja halvas näinud), lvhedaste pärast jnejne. See ongi elu ja argipäev, mitte õielt õiele lendamine, natule vaeva tuleb ka elus näha millegi saavutamiseks.
See “armastus sai otsa” on lapselalin. Kui inimene ei kontrolli oma elu ega tundeid, siis jah, ulbibki niiakaua kui on mõnna ja kui enam pole, eks siis peab uue otsima.
Kui pole suuri probleeme, kui on mehenaise vahel säilinud austus, hoolimine, ühised eesmärgid, ka armastus (mis ei ole sama kõrvusttõstev kui alguses, aga ikkagi on), siis on vägagi mõtet “laste pärast” koos olla. Lahku jõuab minna alati.

+10
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tegelikult saab inimene ise suuresti seda armastuse tunnet endas kasvatada, pannes teadlikult tähele mehe hoolivaid ja koduseid liigutusi ning, pisiasju, mis mees pereellu pakub. Kui teadlikult neile meelidivatele pisiasjadele mõelda, siis pikapeale su enda suhtumine oma mehesse muutub ka. Mina vahel kirjutan end häirivad asjad kirjana välja, aga kirja kusagile ei anna. Lahti kirjutades ja probleemi seletades tunduvad mitmed probleemid sageli palju tühisemad ja kujutad ka ette mehe poolset vastust ja vaatenurka. Ning lisaks hakkan siis järjest mõtlema neile asjadele, mis mulle mehe juures nii algul kui nüüd 13 aastat hiljem meeldivad ja tegelikult ei ole neid asju üldse vähe. Vahel lihtsalt löövad emotsioonid üle pea ja siis tundub, et mees ei kõlba kusagile. Mina võin vahel mingil põhjusel u kolm päeva järjest olla hirmus õnnetu kuniks ma suudan end panna keskenduma mehe headele omadustele. Miskipärast mu emotsioonid käivad niimoodi üles-alla. Satun vahel ka vanadele sõpradele külla, kes on toredad kaaslased kunagi olnud, aga nüüd on kas lorud pereisad või täielikult tööle pühendunud pühapäevaisad, paljud lahutatud ja iga kord tekib uus tänutunne oma mehe vastu, et meil on kõik ikka väga hästi.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas te nende külmadega suhted lõite? Ei ma ei ole takkajärele parastaja, vaid küsin tõsiselt. Millalgi nad pidid ju ka soojad ja tähelepanelikud olema, või kuidas seda käimise aega ilma selleta sisustada? Järelikult oskavad küll, peaks leidma selle jälle üles.

Mul on meeletult hea meel siinseid plusside-miinuste vahekordi nähes, et kägudel tervikuna näib vahel hakkavat mõistus altotsast üles tagasi tulema. Perekonda väärtustatakse. Aitäh teile, kes te hoolite oma lastest! Hoolige iseendast ka ja proovige algne soojus taas üles leida. Pean väga pöialt, et õnnestuks. Eelkõige tuleb otsida tahe üles, sellest ongi peamiselt puudus. Ma tean, mida te tunnete, aga laste vaimse tervise nimel tasub pingutada. Aitab juba neist katkistest noortest, kelle vanemad on lihtsalt valmis teinud, aga perekonda pakkuda ei kavatsegi.
Aitäh!

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi. Mina heitsin emale surmatunnini mõttes ette, et ta isa maha ei jätnud. Mu mees jällegi kiidab, et hea, et tema vanemad lahku ei läinud, ehkki nad riidlesid kogu aeg.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei

0
-1
Please wait...

Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )


Esileht Pereelu ja suhted Kas jääda mehega laste pärast kokku?