Teema: Kas jätaksite imetamata, sest ise paks

Ehk siis valik, kas lapse või enda huvid esikohale

Prioriteedid, prioriteedid…

Ei, kindlasti ei jätaks ma seetõttu imetamata.

Imetamine ju aitab kaalu alandada, kui ise just õgima ei hakka?
Tunnistan ausalt, et mina õgin ja seetõttu ei saa kaalu alla ka imetades.

Mis Sinu kehamassi indeks oli enne rasestumist?
Arvan, et see oli suht väike, sellele viitab Sinu jutt trimmis kehast. Seega Sa PEADKi 20+kg juurde võtma raseduse ajal, sest raseduse edukaks kandmiseks ja lapsele vajaliku võimaldamiseks on rasvaprotsendi suurenemine hädavajalik, samuti arvab loodus, et Sa hakkad imetama. Loomulikult tuleb see 20kg lisaks raseduseelsele olemasolevale kaalunumbrile ja kui juhtub veel ämmakas/arst olema, kes ainult seda jälgibki, saab su paranoia hoogu juurde.
Psühholoogi abi äkki?

Kägu kirjutas:

Loomulikult lapse, aga ka see kui nutan ja stressis päevast päeva oma keha pärast ei tule ühelegi lapsele peres kasuks.

Ei tule. Aga just sellega peakski tegelema, et ei läheks niivõrd stressi ajutistest ülekilodest, et need hakkavad kogu pere elu segama. Psühholoog ja psühhiaater ning töö iseendaga esmajärjekorras.

Issand anna abi! Kas lapse imikueas on kehakaal tõesti põhiprobleem või?
Iga lapse õigus on saada rinnapiima ja iga ema kohus on seda pakkuda.

15 ülekilo pärast päevad otsa põdeda ja nutta? Võta rahulikult. Liigu edasi, toitu mõistlikult, aga jälgi, et ei nälgiks ka. Võta rahulikult selles mõttes, et mis see närvitsemine aitab, stress võib ka olla kehakaalu suurendaja. Ja ei, imetamine ei mõju kõigile naistele ühtmoodi salendavalt, stress ka ei mõju, aga stressi puhul on muidugi mängus ka see, et mõni õgib, mõni ei söö midagi murest, imetamise puhul aga ei ole asi ainult menüüs, vaid ka hormoonides. Igal juhul, mina imetaks, mu jaoks oleks see olulisem kui kehakaal, mis nagunii võib sajal põhjusel elu jooksul kõikuda, aga lapse imikuiga läheb tegelikult selles mõttes ruttu ja ma leian, et mu laps väärib parimat ja ma ei uluks selle pärast. Kui kardad päris emavaalaks muutuda, konsulteeri perearsti või toitumisspetsialistiga, aga uluda pole mõtet. Ega sa ei pea teda ju kõrge vanuseni imetama, aga mingi mõistliku aja ma kindlasti imetaks.

No tere, kaasteelised! Nii hea on lugeda, et on veel selliseid naisi. 🙂
Mina samasugune eksemplar. Neli last, neljas hetkel 4 kuud vana. Esimese kolmega võtsin juurde 32kg, neljandaga 25kg aga peale sünnitust hakkas kaal tõusma ja olen paksem kui kunagi varem.
Jälgisin kolm kuud toitumis- ja treeningkava – kasu ei miskit. Võtsin selle ajal ka veel mõned kilod juurde. Loomset ma ei söö, mistõttu on toitumine väga mitmekülgne ja paljud väga kaloririkkad asjad on nagunii menüüst väljas. Väga suure osa menüüst moodustavad aedviljad, kaunviljad, seemned-pähklid (nende kogust jälgin hoolega), suhkrut ei tarbi absoluutselt, rämpstoitu ka mitte.
Kõiki oma lapsi olen imetanud 2a, mõned kuud siia-sinna. Nii plaanin teha ka praegusega. Jah, olen paks (peaaegu 90kg, samas kaalus oma 26cm pikema mehega), aga ma tean, et see kaob peale imetamist ilma mingi vaevata. On eelmiste laste puhul kolme-nelja kuuga kadunud olnud ilma mingi pingutuseta st ühegi dieedita. Minu jaoks ei ole mu välimus nii oluline, et oma lapse tervise ohvriks tooksin. Kui oleks, läheksin psühholoogile, kuna seal taga peab tõsine enesehinnangu probleem olema. Võib-olla ka puudulik mehe toetus. Mu mehele on lapsed piisavalt olulised, et mitte oma naise peki üle viriseda. Seda enam, et minu keha selline toimimine polnud talle uudiseks ning lapsed oleme koos planeerinud.

Soovin sulle jõudu emaks olemisel! 🙂

mina ka võtsin imetamisega pigem juurde kui alla, aga see pigem 10 kg ringis, sest ei suutnud söömist kontrollida, ja oli meeletu ja vaibumatu nälg, ja just kaloririkaste toitude järele. lisaks muutus elustiil paiksemaks, kuna hakkasin igale poole rohkem autoga kui jala minema, ja niisama spontaanselt ei käinud enam linna peal ega matkamas.
üks faktor veel, millele tähelepanu pöörata, rinnapiima saanud lastel esineb vähem ülekaalu tulevikus, kui asendajat saanutel. kui tahad imetada, aga ei taha liigset kaalu lisada, planeeri ise rohkem kodust väljas olla, kas vankriga jalutades või sõbrannadega kuskil, sest kodus on vastupandamatu süüa ja liigutad ka minimaalselt. muidugi pole kuritegu naisel ise otsustada, kas imetab või mitte. nii ongi õige, et ise otsustab oma südametunnistuse ja suutlikkuse järgi. mida kauem, seda parem lapsele, kui vähegi suudad. kõik on kasuks, isegi paar kuud.

Kägu kirjutas:

no jeerum, jätke vaene inimene rahule. Kanaemad, võtke rahulikult. Ükski beebi ei jää üles kasvamata tänu sellele, et ta sai rinnapiima asemel RPAd. Kui inimene ütleb, et talle tekitab paks olemine stressi, siis ei pea hakkama kohe kritiseerima, et kannata ära, halb ema oled kui lapsele rinnapiima ei anna.

Selleks, et kohe sünnist saati mitte imetada, peab ema ikka päris palju vaeva nägema, sh piima teket pärssivaid ravimeid võtma. On see mõistlik? Peale sünnitust kohe nagunii ei saa trenni tegema hakata ja alguses on nagunii vorm nagu on. Seega, kui kohe kuidagi ei saa ja kaalulangetus nii oluline on, siis tasub alguses imetada ja pärast vähehaaval RPA-le üle minna, sujuvalt, järk-järgult imetamist vähendades. Ei pea tõesti 2 a imetama, aga päris vastsündinule võiks siiski anda, kui on. Kaalu osas sellest ju vahet ei tule. Kui esimesed 6 kuudki saab laps aega-ajalt rinnapiima, on ta saanud ema käest kaitsvaid antikehi ja parimat toitu.

Kui raseduse ajal oled nii kui nii paks, siis kannataks ära ka selle imetamise ajal paksuse. Lihtsalt oleks natuke kauem paksuke. Ega sa ei pea kaks aastat imetama.
Pea vastu vähemalt 7 kuud imetamist ehk ajani, kui pisi hakkab korralikult lisatoitu sööma.
Usu, see aeg möödub imekiiresti.
Jõudu!

Ka imetan hetkel (olen kergelt pontšakas ja magamata )😉