Teema: Kas jätsite lapse tänase tormiga koju?

Ei jätnud. Sai gümnasistile hommikul selgeks tehtud, et 1) jalgarattaga koolijõudmine on täna suht lootusetu ettevõtmine (ta ise nii ei arvanud), 2) kindad PEAB täna kätte panema.

Laps võttis kindad, kõndis bussipeatusesse – ja küllap ta ka kooli jõudis 🙂

mul ka 3. klassi tüdrukud kõmpisid kooli ja pärast tulid klassikaaslastega käest kinni (muidu tuul viib ära) koju tagasi

Laps suur, ikka läks kooli, praegu seikleb kodu poole, aga buss igal juhul tuli.

Jätsin koju oma väikse esimese klassi lapse. Ja õigesti tegin.

Maakool. Hommikul läksid kooli. Kool lõpetas päeva varem. Järgi sain mindud kenasti, aga tagasiteel jäin 10m koduväravast autoga lumme kinni. Homme on e-õpe.

Jätsin koju. Mind ennast saadeti omal ajal nui neljaks iga ilmaga kooli, mitte kunagi ei tohtinud puududa. Enda lastega olen seetõttu paindlikum, ei saada neid ekstreemse ilmaga, lasen haiguse rahulikult kodus lõpuni põdeda ja annan aegajalt vaba päeva kui nad ütlevad, et seda vajavad.

Minu 2. klassi lapsel on kodust kooli 700 meetrit jalutada. Hommikul polnud see üldse mingi probleem. Pärastlõunal oli tal küll üsna raske end koduni tagasi pressida, aga toime tuli.

Minu töö ei võimaldanud koju jääda, ega tal üksi kodus mõnusam poleks olnud.

Koolilapsed jätsin, sest nad liiklevad jalgsi ja ühistranspordiga.  Ma teadnud, milliseks ilm päeva jooksul kujuneb. Ilmselt oli õige otsus, sest ma ise ootasin õhtul kaua külmas bussi- mingid liinid olid vahelt ära.  Lastaialapse viisin aeda, sest aed kodu lähedal.

Külm ju polnud. Ainult teedega oli kehvad lood. Meil oli  tuisanud nii et kõnniteed polnudki. Kõik sõltus sellest, kui kiiresti majaomanikud oma tee jõudsid puhtaks lükata. Ja kuidas siis käia, kui  ühe maja ees on lumi põlvini ja teisel lükatud. Käi aga korduvalt üle sõidutee ja otsi aetud kõnniteed. Ma poleks saatnud, kui mul oleks väike laps olnud.

Kool on kodust 5-600 m. Muidugi käis laps koolis. Ka kõik teised vahetult kooli ümbruses elavad lapsed käisid. Koolibussiga käijad minu teada ei käinud, vähemalt minu lapse klassis.

#4097054:

annan aegajalt vaba päeva kui nad ütlevad, et seda vajavad.

Ja ühtlasi annad signaali ning harjumuse, et kui pisut hädaldada – sinu keeles: ütlevad, et vajavad seda -, siis saabki kohustustest kõrvale hiilida.
Eks tulevikus tehakse nii ka töökohal ja tekitatakse sellega teistele lisakoormust. Või sõimatakse tööandjat, kui see miskipärast nii “paindlik” ei ole nagu omal ajal emme.

#4096795:

Ma saan aru, et mõnel pool maapiirkondades on koolid lausa suletud. Meie lapse kool on küll avatud, aga laps jäi koju ja ise ka kodukontoris. Autot mul ei ole ja sellise ilmaga kusagil mööda tänavaid tuiata ja bussipeatuses seista küll ei tahaks.

Loomulikult mitte. Alati on võimalus laps ka autoga ära viia või mega hinnaga takso tellida.

#4097443:

Või sõimatakse tööandjat, kui see miskipärast nii “paindlik” ei ole nagu omal ajal emme.

Normaalne tööandja ongi paindlik.

Mina jätsin lapsed koju, ôue ei lubanud ka minna, äkki kukub lumi pähe ja libe on ka kukuvad maha.

#4097482:

Mida suuremaks laps saab, seda rohkem saab ta ise aru, et koolist puudumine maksab hiljem kätte ja elu on palju lihtsam ja toredam, kui ilma olulise põhjuseta ei puudu.  Oluline on just, et laps teadvustaks ja tunnetaks vastutust oma ülesannetega hakkama saada – puudumine pole keelatud, aga ei vabasta sellest vastutusest.

See on ilus unistus, et kõik suuremaks kasvades sellest aru saavad. Muidugi see kojujätmine olenebki ju oludest. Linnas, kui seal ka elatakse, polnud küll ju mõtet. Aga kui laps on väga haige või hädine, siis äkki ka oli, eks elu ole muidugi veel tähtsam kui haridus ja kuskis tuisus külmetada ja pärast veel rohkem koolist puududa pole ju mõtet. Tee tuiskas täis ja ega hanges sumpamine meeldiv ole. Aga samas läks hullemaks alles pärastlõunal, kui enamikul päris väikestel tunnid juba läbi olid. Ja kui lapsel pole nt korralikke saapaid ja on ainult õhuke jope, siis oli ka mõistlikum ehk kodus see üks päev olla. Aga muidugi on kurb, et üldse on selliseid lapsi, kel pole talveks häid saapaid ega sooje üleriideid. Ja maal muidugi tuleb vaadata, kui turvaline ja kindel üldse suure tormituisuga kojutulek oleks ja selle järgi otsustada, kui pole võimalik ise järele minna.