Nakatumisnäit on küll vähenenud, kuid kaugeltki pole see isegi sügisene tase ja ilmselt hakkab ka kohe tõusma uuesti, kui piirangud maas. Kas julgete lapsed kooli ja lasteaeda saata, kui teate, et reoveeseirejärgi on teie kodune piirkond punane ehk suure riskiga piirkond? Samas, kui nüüd taas last ei lapsi ei vii, siis jäävadki koju istuma? Koroona ju kuhugi ei kao, sügisel uued ja karmimad lained, ehk juba nüüdki tuleb kolmas laine, kes teab. Suvi ei pruugi seda koroonat minema peletada, eelmisel aastal päästis meid ülimadal nakatumine. Kas jäämegi eluks ajaks koduseinte vahele? Keegi ei garanteeri ju, et laps ei jää raskelt haigeks ja mõni reisilt uut tüve ei too mis mu vaktsiini kah ära nullib. Hirm on nahas. Mida te teete? Enamik üldse väikelastevanematest vaktsineerimata ju. 20+ vanusegrupp ikka kaugel sellest.
Teema: Kas julgete lapsed lasteaeda/kooli taas saata
Hirmu pole aga sel kevadel lapsi kooli enam ei saada. Tegin ka vastava teatis kooli. Oleme kolinud ennast maakoju, mis on linnast pea 100km. Vanematena töötame kodukontorist, süüa tellime e-poest ja mees käib korra nädalas objektidel.
3 last, kooli peaks üks esialgu minema ja no milleks ometi… Ma arvan, et saame oma praeguses paika loksunud süsteemis paremini nii hakkama. Ma tegelikult ka ei arva, et see viimane kuu seal koolis nüüd midagi erakordset juurde annab. Samas on see kindlasti vajalik lastele, kes kodus ei saa hakkama vms.
Loen selle õppeaasta koduõppe aastaks. Lapsed on varasemalt järjepanu koolist isolatsiooni saadetud, kuna klassikaaslaste seas haigus liikvel olnud. Vot sügisest ma ootaks, et oleme kohanenud ja välja nuputanud, kuidas toimida võiks. Sellist nädal siin teine seal, kodu ja kooli vahet jeebeldamist küll ei tahaks.
Sügiseks on vast suurem hulk rahvast mingisugustki vaktsiini saanud ja ehk saame haigestumise ja suremuse madalal hoida ning elu rööbastele tagasi.
Mina viisin just täna üle pika aja lapse lasteaeda. Hirm on küll, kuid tundub, et ega paremaks ei pruugigi olukord väga minna. Päris suvel ju ka pigem oleme maakodus ja siis ta samuti ei saa lasteaeda. Las käib nüüd mais ja võib-olla ka juunis lasteaias. Lihtsalt näen, kui väga ta igatseb oma sõpru ning kuidas ta sotsiaalne areng jääb seisma, kui veedab päevi vaid täiskasvanute seltsis (kahjuks ei ole ka tuttavatel lapsi). Üritan hirmu maha suruda.
Julgen. Lapsed on 1. ja 3. klassis.
Tunnen, et olen väsinud igal sammul koroonat kartmast, ise olen aasta otsa olnud kodukontoris, seltsielu on null. Lapsed vähemalt võiks koolis käia, ei ole vaja kodus norutada. Vanavanemad on vaktsineeritud, see nüüd ka pinget vähemaks võtnud.
Muidugi. Lastel on sõpradega suhtlust vaja.
Btw tehke oma lastele antikeha testid ja näete, et enamusel on haigus märkamatult põetud.
Meie piirkonnas on nakatumine pidevalt tagasihoidlikum olnud ja nüüdki on madal, nii et väga hirmu pole, vanavanemad juba vaktsineeritud ka, kuid minu lastele sobib kodus õppimine ja eelistaksin neid sel aastal enam mitte kooli saata. Meil juba süsteem paika loksunud. Aga kui õpetajad enam distantsõpet ei tee ja jätkub ametlikult täielikult kontaktõpe, siis lähevad nad kooli. Ekstra koju jätma ka ei hakka, kui siin just mingit suurt kollet ei teki.
Muidugi. Lastel on sõpradega suhtlust vaja.
Btw tehke oma lastele antikeha testid ja näete, et enamusel on haigus märkamatult põetud.
Arve saadame sulle?
Loomulikult ei saada. Ma ei tea mis hoolimatud ja oma lapsi vihkavad vanemad siin koos on aga lapsed jäävad koju meil niikauaks kui nakatumisenäit on nii madal nagu eelmine suvi või saavad lapsed vaktsiini. Mina küll ei taha oma lapsi matma hakata mingite väärakate reisisellide toodud India või Brasiilia nakkustüvesse nakatumise tõttu.
Julgen. Hakkame tasapisi üheskoos hulluma – 2. ja 4. ning 12. klass ja kaks kodukontoris töötavat täiskasvanut. Mehega oleme ka vaktsineeritud ning abiturient ka. Kuidagi tuleb ju edasi elada.
Julgen ja saadan ka. Ei saa istuda kodus ja hulluks mõelda. 1.klassi laps igatseb sõpru ja enda vanustega suhelda. Gümnasist jääb veel koju mõneks ajaks.
Saan ka mõne tunni päevas rahulikult olla.
Me ise oma elus küll koroona pärast midagi ei muutnud. Kõik käigud sai tehtud. Järgmine nädalavahetus peame mehe sünnipäeva ka.
Laps läks täna lasteaeda peale pikka pausi. Hakkab nüüd käima 3x nädalas. Loodetavasti enam teist korda sellel õppeaastal koroonat koju ei too sealt.
Loomulikult.
Mina ei tahaks kohe kuidagi saata, aga esmaspäevast peab 1. klassi laps minema. Mingit koduõppe varianti õpetajad ei toeta. Või noh, saaks koduõppele jätta, aga siis pole kooli poolt mingit tuge oodata.
Mina ei tea, kust te need vaktsiinid välja võlunud olete. Minu riskirühmas mees saab esimese doosi järgmisel nädalal (algusest peale on kiirreageerijana kirjas olnud), laste vanavanemad said sel nädalal (vanust napilt alla 65, üks riskirühmas).
Mina küll mõtlen, et kui neid vaktsiine massiliselt nüüd tulema hakkab, kas ei oleks võinud selle kooliga see paar nädalat oodata, et vähemalt riskirühma kuuluvad lapsevanemad vaktsineeritud saaks ja neil esmane immuunvastus tekkida jõuaks.
Julgen ja saadan ka. Ei saa istuda kodus ja hulluks mõelda. 1.klassi laps igatseb sõpru ja enda vanustega suhelda. Gümnasist jääb veel koju mõneks ajaks.
Saan ka mõne tunni päevas rahulikult olla.
Me ise oma elus küll koroona pärast midagi ei muutnud. Kõik käigud sai tehtud. Järgmine nädalavahetus peame mehe sünnipäeva ka.
Saadaks sulle lastekaitse kontrollima koduseid tingimusi! Ilmselgelt on laps pandud kuhugi kappi kinni ja keegi ei suhtle temaga. Sünnipäeva pidamisest lähtuvalt olete nii nõrga ajutegevusega, et polegi aru saanud mis maailmas toimub. Kahju lastest.
Saadame põhikoolilapse kooli ja väga ei muretse, sest meie 4-liikmelises peres on haigus põetud. Lastel asümptomaatiliselt, mees oli 4 päeva tõbine ja sealt edasi köhatamine. Mina veelgi kergemalt, kurgus veidi sügeles ja kuivad köhatused. Arvan, et meid säästis hullemast kiire reageerimine ja õiged ravivõtted alguses. Loputasime pidevalt kurku kange suuvee ja meresoolalahusega, jõime palju vett, tugev C ja D vitamiin, küüslauk, jōhvikad, kurkumijook. Haigus tuli perre mehe nakatunud töökaaslase kaudu. Oleme liikuvad, sportlikud ja kaasuvaid haigusi pole, siiski olid mehel alguses tugevad peavalud, palavik.
Muidugi. Lastel on sõpradega suhtlust vaja.
Btw tehke oma lastele antikeha testid ja näete, et enamusel on haigus märkamatult põetud.
Arve saadame sulle?
Loomulikult ei saada. Ma ei tea mis hoolimatud ja oma lapsi vihkavad vanemad siin koos on aga lapsed jäävad koju meil niikauaks kui nakatumisenäit on nii madal nagu eelmine suvi või saavad lapsed vaktsiini. Mina küll ei taha oma lapsi matma hakata mingite väärakate reisisellide toodud India või Brasiilia nakkustüvesse nakatumise tõttu.
Psühhiatrilised ravimid tulevad odavamad kuib19. 50??
Eakaaslastest eemal olek ei ole kellegi vaimsele tervisele hea.
Mina oma ühele lapsele tegin antikehadectesti ja selgus, et ta on haiguse läbi põdenud. Nüüd läheb ka teine testims.
Mul lapsed küll Soomes koolis aga on käinud terve aja kohal.
Koolis on tulnud terve õppeaasta jooksul vist umbes 8x teade, et keegi koroonahaige on viibinud koolis aga haigestumist on olnud lähikontaktsetel väga vähe. Lisaks kõik koolitöötajad ja 6-ndad klassid kasutavad terve päev maski ja vahetunnid on ka õues ning koolis on kõik astmeline, et kontakti vähendada. Pole väga muretsenud, sest kool on tõesti teinud kõik võimaliku, et lastel oleks koolis võimalikult turvaline viibida. Kool on suht suur 500 õpilasega algkool.
Kui koolilaps saab mingil määral vahemaid jälgida ja distantsi hoida, siis lasteaialapsed selleks võimelised pole – lõunaajal on nad vähemalt 4 h (üldiselt veidi rohkem) järjest koos väikses toas, nii et kui kuskilt perest tuleb viirus sisse, on nakatumisvõimalus päris suur. Lasteaeda last ei viiks ja ei viigi (aga ise töötan).
Kooliga ehk teine asi, endal koolilast pole, aga mõtleks vastavalt sellele, kui hästi laps koduse õppega hakkama on saanud ja kas vajab kontaktõppe tuge. Arutaks lapsega ka läbi.
Lapsed võiks koolis siis olla ilma telefonita. Et nad sel juhul ka siis suhtkeks. Muidu on nagu varasem probleem oli. Vahetund ja kõik on oma telefonides. Nii pole mingit vahet kas kodus või koolis. Tunnis suhelda nagunii ei saa. Või saab samal määral kui videotundides praegu
Kooli osas tuleb muidugi arvestada, et kas kool pakub üldse võimalust jätkata omal soovil distantsõppel ja kuidas laps tunnis osaleb? Õpetaja ei pea eraldi materjale ettevalmistama lapsevanema soovil – seega peab arvestama, et su laps peab õppima nagu paaripäevase haiguse puhul, aga pikemalt. Sulle võib see sobida, aga lapsele? Sest õpetajale ei hüvita keegi topelttööd. Nt ei pea ta e-kontrolltööd tegema – kuidas su lsos vajalikud tööd tehtud saab?
Minu lapsed käivad aias, kuna mul oli üleeile sünnitamise tähtaeg ???? Mind hirmutab rohkem mõte, et mees ei jõua koju ja lapsed peavad parimal juhul mõne naabri hoovist vaatama, kuidas mind kiirabiga viiakse, halvimal juhul vaatavad(kuulavad) pealt, kuidas kiirabi vannitoas sünnitust vastu võtab ????
Aga olen märganud, et ilmade kehvenedes hakkasid ka teised naabrid rohkem viima lapsi aeda. Isegi need pered, kus mõlemad vanemad kodukontoris – tõsi, eranditult on tegemist ja 3-lapseliste peredega ja usun, et kahekesi kolmega žongleeruda töö kõrvalt on sama keeruline, kui mul oli üksi kahega. Minu õnn oli küll see, et üks lastetuba on alles ootel ja sinna sättisin omale korraliku tööposti juba aasta tagasi. Aga enamusel meil ümberringi ongi nii, et üks vanem on köögilaua taga ja teine siis kas magamiatuppa väikse laua mahutanud või elutoas kuidagi. Ja kui lapsed ringi jooksevad ….
Minul nt oli iga päev 2-3 koosolekut. Tore, kui mõni võib oma tööd kell 6 hommikul alustada enne laste ärkamist, aga koosolekuid ei saa ma üksi teha…
Pärast lapse sündi tuleb neil taas puhkus, mis vüib juhtuda juba iga hetk. Aga kindlasti lähevad sel aastal veel, kuna suurem laps igatseb sõpru ja trenne, mis nüüd õues.
Mina viisin just täna üle pika aja lapse lasteaeda. Hirm on küll, kuid tundub, et ega paremaks ei pruugigi olukord väga minna. Päris suvel ju ka pigem oleme maakodus ja siis ta samuti ei saa lasteaeda. Las käib nüüd mais ja võib-olla ka juunis lasteaias. Lihtsalt näen, kui väga ta igatseb oma sõpru ning kuidas ta sotsiaalne areng jääb seisma, kui veedab päevi vaid täiskasvanute seltsis (kahjuks ei ole ka tuttavatel lapsi). Üritan hirmu maha suruda.
Muidu ma vist isegi viiksin, aga meie väike piirkond täitsa punane ja igalt poolt kuulda kes kusagil jälle koroonas. Samas pere ja mees sünnivad tagant, et ikka peab minema. No ma ei tea mida teha.
Isiklikult arvan, et ei juhtu selle kuu ajaga midagi, kui veel kodus õpib. Nii palju kui oskab, loeb-teeb päeval ja mis arusaamatuks jääb, siis veel koos õhtul üle vaadata. Meil nt oli eile elekter ära ja kõigis tundides laps osaleda ei saanud ja maru tüütu oli õhtul koos mata uut osa õppida, AGA vaatasime ka üht Youtube videot, kus teemat eesti keeles seletati ja sai selgeks. Ise mõtlen, et äkki saadan mai keskel, las need egiptlased jagavad enne viiruse omavahel ära ja siis pärast äkki turvalisem minna.
Mina viisin just täna üle pika aja lapse lasteaeda. Hirm on küll, kuid tundub, et ega paremaks ei pruugigi olukord väga minna. Päris suvel ju ka pigem oleme maakodus ja siis ta samuti ei saa lasteaeda. Las käib nüüd mais ja võib-olla ka juunis lasteaias. Lihtsalt näen, kui väga ta igatseb oma sõpru ning kuidas ta sotsiaalne areng jääb seisma, kui veedab päevi vaid täiskasvanute seltsis (kahjuks ei ole ka tuttavatel lapsi). Üritan hirmu maha suruda.
Muidu ma vist isegi viiksin, aga meie väike piirkond täitsa punane ja igalt poolt kuulda kes kusagil jälle koroonas. Samas pere ja mees sünnivad tagant, et ikka peab minema. No ma ei tea mida teha.
Et kui laps haigeks või isolatsiooni jääb, siis mees ja pere ise õpetavad teda?
7.klass ja ma ei jõua ära oodata, et ta saaks kooli minna. Sry, aga ei ole 14-aastasele noorele normaalne elu päevad ja ööd arvuti taga kügeleda. Hariduse kvaliteedist sedasi ma üldse ei räägi, hea kui mõni õpetaja viitsib ülesandedki tunnitööks üles panna. Aga sotsiaalsed oskused, kehalised tegevused jne. Kõik ju kannatab selle kodus passimisega.
Mina viisin just täna üle pika aja lapse lasteaeda. Hirm on küll, kuid tundub, et ega paremaks ei pruugigi olukord väga minna. Päris suvel ju ka pigem oleme maakodus ja siis ta samuti ei saa lasteaeda. Las käib nüüd mais ja võib-olla ka juunis lasteaias. Lihtsalt näen, kui väga ta igatseb oma sõpru ning kuidas ta sotsiaalne areng jääb seisma, kui veedab päevi vaid täiskasvanute seltsis (kahjuks ei ole ka tuttavatel lapsi). Üritan hirmu maha suruda.
Muidu ma vist isegi viiksin, aga meie väike piirkond täitsa punane ja igalt poolt kuulda kes kusagil jälle koroonas. Samas pere ja mees sünnivad tagant, et ikka peab minema. No ma ei tea mida teha.
Et kui laps haigeks või isolatsiooni jääb, siis mees ja pere ise õpetavad teda?
Ja kui ta üldse ei lähe, kes siis õpetavad? Kui nagunii kooli ei lähe, pole nagu vahet ju.
Mees ja mina oleme vaktsineeritud, seega ei näe probleemi, kui laps läheb koolis (8 klass).
Saadan julgelt, sest põdesime märtsis viiruse läbi.
Julgen ja saadan ka. Ei saa istuda kodus ja hulluks mõelda. 1.klassi laps igatseb sõpru ja enda vanustega suhelda. Gümnasist jääb veel koju mõneks ajaks.
Saan ka mõne tunni päevas rahulikult olla.
Me ise oma elus küll koroona pärast midagi ei muutnud. Kõik käigud sai tehtud. Järgmine nädalavahetus peame mehe sünnipäeva ka.
Mees igatseb ka omavanuseid sõpru?
Julgen ja saadan ka. Ei saa istuda kodus ja hulluks mõelda. 1.klassi laps igatseb sõpru ja enda vanustega suhelda. Gümnasist jääb veel koju mõneks ajaks.
Saan ka mõne tunni päevas rahulikult olla.
Me ise oma elus küll koroona pärast midagi ei muutnud. Kõik käigud sai tehtud. Järgmine nädalavahetus peame mehe sünnipäeva ka.
Saadaks sulle lastekaitse kontrollima koduseid tingimusi! Ilmselgelt on laps pandud kuhugi kappi kinni ja keegi ei suhtle temaga. Sünnipäeva pidamisest lähtuvalt olete nii nõrga ajutegevusega, et polegi aru saanud mis maailmas toimub. Kahju lastest.
Saada,saada. Nad naeravad su välja. Vaata, kõik ei ela kuskil kortermajas, kus ümbruskonnas on palju samas vanuses lapsi. Me elame Tallinnast natuke eemal ja kõik siin eramajad. Lapsel on sõpru küll, aga enamik elavad natuke kaugemal nö keskuses. Ta lihtsalt igatseb oma klassikaaslasi. Osad vanemad keelavad lapsel õues teistega mängida/hängida, sest on nii kartlikud. Ma olen väga õnnelik, et lapsed kooli lähevad.
Laps käib paar nädalat juba lasteaias. Ta küll väike, aga rääkis lasteaia kaaslastest, mängis pidevalt, kuidas lasteaeda läheb jne. Kahju oli temast, sest minul 2-3x päevas koosolekud ja siis pidi ta lihtsalt teleka ees istuma. Puudus oma rühmast kõige kauem ‘nüüd kevadel. Ainuke koroonajuhtum oli nende rühmas novembris. Praeguseni käis 3-4 päeva nädalas lasteaias, nüüd hakkas mul puhkus ja saan vajadusel veel paindlikum olla. Minul 1 doos vaktsiini käes, mees saab täna, emal ja õel vaktsiin täielikult käes, mehe emal üks doos. Lähimast pere ringist vaktsineerimata vaid minu isa, vend ja mehe vend. Uus beebi sünnib meil kuskil juulis, seega juulis on laps igal juhul 100% kodus, võimalik, et ka kauem.
7.klass ja ma ei jõua ära oodata, et ta saaks kooli minna. Sry, aga ei ole 14-aastasele noorele normaalne elu päevad ja ööd arvuti taga kügeleda. Hariduse kvaliteedist sedasi ma üldse ei räägi, hea kui mõni õpetaja viitsib ülesandedki tunnitööks üles panna. Aga sotsiaalsed oskused, kehalised tegevused jne. Kõik ju kannatab selle kodus passimisega.
Kus küll selline kool asub, kus “hea kui mõni õpetaja viitsib ülesandedki tunnitööks üles panna”?
Olen täiskoormusel töötav õpetaja ja 90% tundidest on veebitunnid. Õppeülesanded on ette valmistatud nädal ette. Tunnid koosnevad nii teoreetilisest, suulisest kui iseseisvate harjutuste osast. Teen palju interaktiivseid harjutusi, mida tehes lapsed saavad sageli koheselt tagasiside. Ausalt, rohkem ei jõuaks sest minu ööpäevas on ka 24 tundi, ette nähtud 8 tunniga distantsõppeperioodil enamasti hakkama ei saa. Samas loen pidevalt, kuidas õpetajad laisklevad ja võtavad lihtsalt palka vastu, et puhkus on liiga pikk jne. Kui vaatan e-kooli siis sealt on näha, et suur kulk lapsevanemaid ei tunne üldse huvi mida nende lapsed teevad. Need siis ilmselt ongi samad, kes räägivad, et hariduse kvaliteet on halb ja õpetajad mitte midagi ei tee?
Ja ma tean, et ka kehaliste tegevustega on meie koolis kõik väga hästi. Õpetaja räägib veebis teoreetilist poolt, liikumisülesanded on põnevad ja sageli teeme temaga õppeaineid lõimides koostööd, st laps saab teha õues liikudes mitme õppeaine ülesanded, saab sama töö esitamise eest mitme aine hinde või tagasiside.
