Teema: Kas julgete üksi metsas või looduses käia?

#4182289:

#4182284:

#4182277:

Olen hommikuinimene ja käin oma sporditiirul kella 5-6 paiku. Siis kohtan alatasa jäneseid, rebaseid, kitsi. Noore kassikakuga olen tõtt vaadanud.. Oli veel udusulis ullike ja nii armas!

No ma elan Tartust mõnisada meetrit ja samuti käivad hoovis kitsed, jänesed, rebased. Ja seda mitte hommikuti, vaid täiesti keset päeva.

…sest linn laieneb metsloomade maaalale… Kuhu neil minna on?

Jutt Raadi kandist? Seal mu ema kohtas mäkra. Oli toimetanud tähtsa näoga 🙂

Mõned km Lõunakapoolt Tartust välja Tallinna poole olen mitu korda kohe tiksoja kandis maanteeääres põtra näinud.

Aga linnakitsed elavad lausa vangla kandis emajõe ääres, eriti palju on neid näha ihaste silla all. Rebased isegi jalutavad annelinnas, üks on end ka ermi juures kortermajade juurde sisse seadnud, kes ei karda inimesi ka.

Käin, aga ainult koos oma koertega. Mul on kaks sellisest tõust koera, et saavad kelleiganes ründajaga hakkama.

#4182482:

Käin, aga ainult koos oma koertega. Mul on kaks sellisest tõust koera, et saavad kelleiganes ründajaga hakkama.

Oo! Äge!
Milline tõukoer saab karule vastu?

#4182731:

Milline tõukoer saab karule vastu?

Ja põdrale-kargab kõrri kinni või?

Hundi eest põgeneb koer nii, et kõht 2 nädalat lahti.

Metsseaga kindlasti jõudu katsuma ei hakka.

Jänesestki ei saa jagu, sest ei oska nii sinka-vonka joosta.

Jahimehe tütrena ütlen, et ka jahikoerad saavad hukka – siga korra tõmbab kihvadega ja ongi koeral ots peal. Maal on ilves talvel koera hoovist ära viinud. Nii et koertele ei maksa panustada. Samas oli juhus, kus metsas tuli  koer inimesele  kallale, majadest eemal. Ilmselt oli harjunud metsas murdmas käima, kitsetalli saab ikka üksjagu hukka.

#4183220:

Koerad saavad niisama oma haukumisega eemale peletada.

Inimene võib ju samuti haukuda, selleks ei pea koer olema. Ja metsloomad põgenevad:))

#4183220:

#4183098:

Jahimehe tütrena ütlen, et ka jahikoerad saavad hukka – siga korra tõmbab kihvadega ja ongi koeral ots peal. Maal on ilves talvel koera hoovist ära viinud. Nii et koertele ei maksa panustada. Samas oli juhus, kus metsas tuli koer inimesele kallale, majadest eemal. Ilmselt oli harjunud metsas murdmas käima, kitsetalli saab ikka üksjagu hukka.

Koerad saavad niisama oma haukumisega eemale peletada. Minule küll annab turvatunde. Ja peamine oht on ikkagi teine inimene ja kui on 2 hirmuäratavat tõust koera nagu nt cane corsod, siis vist ei julge jah mingi vastik pervert ahistama tulla. Mina tunneks küll end selliste koertega metsas turvaliselt. Eriti kui on suured ja neid on 2 tk. Ikka peletavad kas või karu eemale. Inimestest rääkimata.

No just! Mul on küll pitbullid, mitte corsod, aga neid on kaks ja hästi välja õpetatud, on konkreetne käsklus, mille peale nad ka ründavad. Pidasingi rohkem silmas inimperverte, keda vaja eemale peletada. Loomadega olen rahujalal. Enamasti kardavad nad rohkem mind kui mina neid.

Ma pole koeraomanik, kuid oletan, et kas on võimalik siis see, et kuigi koer või koerad ei saa suure metsalooma vastu, nad võivad ikkagi tekitada olukorra, kus metsloom võib põgeneda, või siis kui rüsinaks läheb, on võimalus inimesel kuskile põgeneda, et sealt pääseda.

Mina üksi metsas ei käi, sest mina kardan…surnuid. Tean, et ülimalt ebatõenäoline, et see veel juhtub, aga mitu korda on juhtunud. Kui olin mingi 4-5, siis leidsin metsast pika töö kinda, mille sees oli käsi…õigemini selle jäänused. Vanaema muidugi seletas, et oi need on valged kivitükikesed ja põdra kont…aga kui täiskasvanuks sain, lobises välja. Lapse ja noorena liikusin väga palju metsades ja looduses, pea igapäevaselt kaua.
Teine kord olime enne gümnaasiumi lõppu, oli veel külmem ilm, mitte rannailm, minu jaoks võõras rannas ja läksin käega näidatud suunas tualetti otsimas. Leidsin ka…koos pooduga selle taga. Ja mu sõbranna elab majas, mille eelmise omaniku poeg end maja taga metsas üles poos ja ta siis kuid hiljem maja müümise käigus alles metsateatist tehes leiti. Ja sellesama sõbranna koer jooksis ära ja tõi hoopis teisest eestimaa nurgas seenemetsast inimese reieluu. Ega muidu ei teaks, aga mitu meedikut seltskonnas. Ah ja suurest kraavist avastasin alles paar aastat tagasi veest paistmas pool surnud põtra…huvitaval kombel see isegi ei haisenud enam või veel. Nööri olen ka puu küljest leidnud, silmuse ja maas vedeleva konjakipudeliga, aga ilma laibata.

Naerge kui tahate, aga mina enam ei taha. Seega käin jalutamas küll, aga püsin võimalusel tee peal ja ei kunagi üksi ega mitte kunagi ei lähe üksi ega esimesena mingisse suunda, alati kellegi järel. Parem eelistan üldse nii, et keegi seltskonnast on just sama raja läbinud ja sama metsa läbi hulkunud.

#4183470:

Ma sinu asemel sellise “joppamisega” kardaks hoopis iseennast.

ma küll ei tea, mis žargoon on joppamine, aga iseennast ju metsas kardangi. Kardan, et leian. Jälle 🙂

#4182185:

#4182039:

Tänapäeva rahvas ei väldi metsa ja loodust mitte hullude huntide või hullude inimeste pärast. Ikka puuk on see tippkiskja, kelle tõttu ennast igast võimalikust rohuliblestki eemale hoitakse.

puuki võib saada igalt poolt mujalt ka

Ma jalutan oma koeraga linnas, asfalteeritud kõnniteel, mille ääres on niidetud muru ja viimasel ajal saan pea iga päev tal puuke maha noppida. Ei ole vaja metsa ronidagi.

Mina kardan neid hirmuäratavatest tõugudest koeri hoopis, keda mitmed siin metsloomade ja pervertide kaitseks kaasa võtavad. Metsas lastakse neil tihti lahtiselt joosta ja mina ju ei tea, mis neil parasjagu mõttes on, kui nad hooga minu poole tormavad.

#4183098:

Jahimehe tütrena ütlen, et ka jahikoerad saavad hukka – siga korra tõmbab kihvadega ja ongi koeral ots peal. Maal on ilves talvel koera hoovist ära viinud. Nii et koertele ei maksa panustada. Samas oli juhus, kus metsas tuli  koer inimesele  kallale, majadest eemal. Ilmselt oli harjunud metsas murdmas käima, kitsetalli saab ikka üksjagu hukka.

Minul on karja valvekoerad. Kui läheme metsa, nad kõnnivad tiirudes ümber minu. Kui käime mitmekesi, püüavad meid kokku karjatada kehakeelega ja ikka käivad ümber meie grupi välisäärt pidi. Mingit metslooma nad taga ajama ei lähe, jahikoerad nad pole. Oi taevale tänu, et mul oli oidu jahikoera mitte võtta ja siis kurta, et lähevad kaklema karuga. See-eest annavad nad haukumisega märku nii mulle kui ka metsoomale, et siin on keegi. Hundiga saavad hakkama nagu naksti, karupoegade ja metssea emise juurde nad ei lase juba mind. Tõkestavad lihtsalt mu tee ja kui nad seda teevad, siis saan aru, et sinna ei maksa minna, seal on mingi jama.
Elus jahikoera ei võtaks, kui jahil ei käi.

Maailma 50 ohtlikuma looma hulka ei kuulu ükski Eestis elav metsloom, kaugelt sellest, karu ja hunt on mujal maailmas kaitse all ja neid ei olegi alles jäänud, rääkimata sellest, et hunt ja karu kardavad väga inimest ja hoiavad eemale.

Ainult kinnimakstud artiklid räägivad, et Eestis metsas elavad hirmsad loomad, seetõttu jahimehed valitsust kõvasti lobitööga ära räägivad, et saaks jälle tappa.

Kas teadsite, et Eestis tapetakse ühe aasta jooksul 70 000 metslooma jahimeeste käe läbi? Ainuükski metskitsi tapetakse 30 000 ja seda ainult ühe aasta jooksul.

Karda Eestis jahimeest, karusid tapmist soosivat Keskkonnaametit ja pr firmasid, mitte metsloomi.

Lugesin, kuidas üks talunik katsetas oma kartulimaa pealt metssigade peletamiseks põllu ääres muusika mängimisega. Väitsis, et rokkmuusika mõjus vähem, pop-muusika mõjus rohkem metssigu kartulipõllult eemale peletamiseks ning  väitis, et kõige rohkem mõjus tal Britney Spearsi muusika 😀 Niiet seda naljakat asja meeles pidades, kui mul metsas telefon Youtube-iga ja võimalusega vajadusel Britney Spearsi valjuhääldist mängida kaasas, siis tunnen end paremini 😀

Ükskord isegi kasutasin seda varianti, kuigi arvan, et tõenäoliselt oleks loom ilma muusikata ka nagunii ära jooksunud 🙂 Olin öösel pimedas kl 23 või 00 paiku auto tee ääres Valgamaal metsade vahel vaikselt, ootasin järele tulevat autot, kui kuulsin mingi hääle järgi suure looma purisevat madalahäälset valju hingamist, pime oli, ei näinud. Panin muusika mängima – enam ei kuulnud häält, ju loom läks ära kaugemale. Aga arvan, et nagunii oleks see loom ükskõik mis hääle peale eemale hoidnud, kui ma ei oleks varem hiirvaikselt pimedas oodanud, vaid häält ja müra teinud, et ta teaks kaugemale hoida, vist.