Teema: Kas julgete üksi metsas või looduses käia?

#4186953:

Maailma 50 ohtlikuma looma hulka ei kuulu ükski Eestis elav metsloom, kaugelt sellest, karu ja hunt on mujal maailmas kaitse all ja neid ei olegi alles jäänud, rääkimata sellest, et hunt ja karu kardavad väga inimest ja hoiavad eemale.

Ainult kinnimakstud artiklid räägivad, et Eestis metsas elavad hirmsad loomad, seetõttu jahimehed valitsust kõvasti lobitööga ära räägivad, et saaks jälle tappa.

Kas teadsite, et Eestis tapetakse ühe aasta jooksul 70 000 metslooma jahimeeste käe läbi? Ainuükski metskitsi tapetakse 30 000 ja seda ainult ühe aasta jooksul.

Karda Eestis jahimeest, karusid tapmist soosivat Keskkonnaametit ja pr firmasid, mitte metsloomi.

Sa pole ilmselt kuigi palju metsas käinud. Mina olen seisnud kolme meetri pealt tigeda metsseaemisega ja tead, enam ei taha. Karu ei kartnud mind kohe kuidagi, kui ta omaenda maaamaja tiigist sulberdamast leidsin. Hiljem kuulsin, et 99% tõenäosusega oli see tema, kes naabrilt kaks kana ja koerakutsika õuelt minema viis, vähemalt teda nähti seal. Me elame nn metsataludes. Hundijälgi eo suuda kokku lugedagi ja eks neid ole ka kaugelt nähtud. Kuna mul ei ole hundi poolt murtavaid loomi, siis nemad tõesti päris õuele tulevad ehk kord aastas ja seda ka öösiti. Rebastest ei maksa rääkidagi, nendelt pärit kärntõbe ikka annab kaukaasia lambakoertelt välja ravida 🙁 ja kasse oleme neile kaotanud kaks. Õigemini ühe. Teine, kes oli rebase poolt rebaskutsikatele jahtimise õpetamisel üks roomav vare, saime 2500 eurose kuluga siiski elule tagasi puhuda. Ise lollid, ei tulnud selle peale, et rebane tuleb kassi järele otse majja (!), läbi lahti unustatud kassiluugi.
Istutasime aia taha valiku ploomipuukesi, 24 tükki. Aia taha selles mõttes, et seal oli elektrikarjus seda istikusalu piiramas, kahekordne. Nädalavahetus telkimas koos koertega ja päästa saime kolm istikut. Jälgede järgi metskitsed, kusjuures ju loomulikult lund ei olnud ning seega ka nälg mitte.

Kaks korda juba kasvõi sel aastal oleme ilvest füüsiliselt näinud. Üks kord jooksis üle tee, teine kord inspekteeris meie lõkkeaset.
Metsseakari, kes siin elas, oli 20 pead umbes. Grillmaja esise 15×8 meetrit võtsid kenasti üles, kui koerad vaid ühe öö ära olid. Nemad kolisid õnneks umbes 300 meetrit sügavamasse metsa, kus hirmutavad seenelisi…nagu kiljumisest kuulda ikka on 🙂

#4184930:

See on suurem tõenäosus, et metsas võib lahtiselt ringi jooksev koer kallale tulla, kui hunt, metssiga või karu. Minul alati taskunuga kaasas (seente pärast), mitte karu jaoks (sellele ei mõju), aga koerale mõjub küll.

Ma nägin filmi, kus Arnold tegi mingile loomale noaga otsa peale kahe sekundiga.

#4187038:

Sa pole ilmselt kuigi palju metsas käinud. Mina olen seisnud kolme meetri pealt tigeda metsseaemisega ja tead, enam ei taha. Karu ei kartnud mind kohe kuidagi, kui ta omaenda maaamaja tiigist sulberdamast leidsin. Hiljem kuulsin, et 99% tõenäosusega oli see tema, kes naabrilt kaks kana ja koerakutsika õuelt minema viis, vähemalt teda nähti seal. Me elame nn metsataludes.

Miks sa elad nii ohtlikus kohas? Mida soovid tõestada? Et su lapselaps maha murtakse?

#4187307:

#4187038:

Sa pole ilmselt kuigi palju metsas käinud. Mina olen seisnud kolme meetri pealt tigeda metsseaemisega ja tead, enam ei taha. Karu ei kartnud mind kohe kuidagi, kui ta omaenda maaamaja tiigist sulberdamast leidsin. Hiljem kuulsin, et 99% tõenäosusega oli see tema, kes naabrilt kaks kana ja koerakutsika õuelt minema viis, vähemalt teda nähti seal. Me elame nn metsataludes.

Miks sa elad nii ohtlikus kohas? Mida soovid tõestada? Et su lapselaps maha murtakse?

Kõik mu 11 lapselast on veetnud siin kuid ja kuid ja on kõik väga elus.

#4187678:

Aga kui mõni seeneline/marjuline satub samal ajal teie teele, kuidas siis koerad käituvad?

Kui on neli koera korraga, siis kõiki korraga tagasi hoida on raske. Nii mõnigi seeneline on endal püksid täis lasknud, sest kui paar koera ikka haugatavad, siis ega nalja pole. Üks koer murdis isegi paari aasta eest täisjõus mägra maha.

#4187691:

#4187038:

Nemad kolisid õnneks umbes 300 meetrit sügavamasse metsa, kus hirmutavad seenelisi…nagu kiljumisest kuulda ikka on

Ükskord üks siga hirmutas seenelist nii, et see jooksis meie taluõuele. Pidime talle palderjaniga suhkrut andma.

kes jooksis ja sai palderjani

Olen omajagu pelgama hakanud seda üksinda looduses/metsas uitamist. Ja mõelnud, et võiks enesekaitseks midagi kaasas olla, gaas ja mingi sobiv nuga.

#4187038:

#4186953:

Maailma 50 ohtlikuma looma hulka ei kuulu ükski Eestis elav metsloom, kaugelt sellest, karu ja hunt on mujal maailmas kaitse all ja neid ei olegi alles jäänud, rääkimata sellest, et hunt ja karu kardavad väga inimest ja hoiavad eemale.

Ainult kinnimakstud artiklid räägivad, et Eestis metsas elavad hirmsad loomad, seetõttu jahimehed valitsust kõvasti lobitööga ära räägivad, et saaks jälle tappa.

Kas teadsite, et Eestis tapetakse ühe aasta jooksul 70 000 metslooma jahimeeste käe läbi? Ainuükski metskitsi tapetakse 30 000 ja seda ainult ühe aasta jooksul.

Karda Eestis jahimeest, karusid tapmist soosivat Keskkonnaametit ja pr firmasid, mitte metsloomi.

Sa pole ilmselt kuigi palju metsas käinud. Mina olen seisnud kolme meetri pealt tigeda metsseaemisega ja tead, enam ei taha. Karu ei kartnud mind kohe kuidagi, kui ta omaenda maaamaja tiigist sulberdamast leidsin. Hiljem kuulsin, et 99% tõenäosusega oli see tema, kes naabrilt kaks kana ja koerakutsika õuelt minema viis, vähemalt teda nähti seal. Me elame nn metsataludes. Hundijälgi eo suuda kokku lugedagi ja eks neid ole ka kaugelt nähtud. Kuna mul ei ole hundi poolt murtavaid loomi, siis nemad tõesti päris õuele tulevad ehk kord aastas ja seda ka öösiti. Rebastest ei maksa rääkidagi, nendelt pärit kärntõbe ikka annab kaukaasia lambakoertelt välja ravida 🙁 ja kasse oleme neile kaotanud kaks. Õigemini ühe. Teine, kes oli rebase poolt rebaskutsikatele jahtimise õpetamisel üks roomav vare, saime 2500 eurose kuluga siiski elule tagasi puhuda. Ise lollid, ei tulnud selle peale, et rebane tuleb kassi järele otse majja (!), läbi lahti unustatud kassiluugi.

Istutasime aia taha valiku ploomipuukesi, 24 tükki. Aia taha selles mõttes, et seal oli elektrikarjus seda istikusalu piiramas, kahekordne. Nädalavahetus telkimas koos koertega ja päästa saime kolm istikut. Jälgede järgi metskitsed, kusjuures ju loomulikult lund ei olnud ning seega ka nälg mitte.

Kaks korda juba kasvõi sel aastal oleme ilvest füüsiliselt näinud. Üks kord jooksis üle tee, teine kord inspekteeris meie lõkkeaset.

Metsseakari, kes siin elas, oli 20 pead umbes. Grillmaja esise 15×8 meetrit võtsid kenasti üles, kui koerad vaid ühe öö ära olid. Nemad kolisid õnneks umbes 300 meetrit sügavamasse metsa, kus hirmutavad seenelisi…nagu kiljumisest kuulda ikka on 🙂

Kus kuradi karukannis te ometi elate???

#4190894:

#4183098:

Jahimehe tütrena ütlen, et ka jahikoerad saavad hukka – siga korra tõmbab kihvadega ja ongi koeral ots peal. Maal on ilves talvel koera hoovist ära viinud. Nii et koertele ei maksa panustada. Samas oli juhus, kus metsas tuli koer inimesele kallale, majadest eemal. Ilmselt oli harjunud metsas murdmas käima, kitsetalli saab ikka üksjagu hukka.

Omanik vaadaku enda otsa, kui koer talvel õues peab olema. Ebanormaalne.

Nõustun, millegi pärast arvatakse, et maal võivad koerad vabalt ringi joosta. Meil olid jahikoerad spets suurtes aedikutes või lasime hoovis (aed on ümber) ringi joosta, samas kui võõrad koerad vabalt ringi jooksevad.  Hetkel on vaid üks koer, hoovis koos meiega, öösel toas.

#4187678:

Aga just seepärast on mul ustavad koerad (82, 78 78 ja 74 kilosed aastasadu vanast metsloomade eest kaitsvast koeratõust, kes mind hätta ei jäta ning ega ma ilma nendeta metsas eales ei käi ka.

Aga kui mõni seeneline/marjuline satub samal ajal teie teele, kuidas siis koerad käituvad?

[/quote]

Nad ei satu, sest see on eravaldus, kuhu pääsemiseks peaks eirama iga 7 kuni 9 m tagant pandud keelusilte ja siis ikka pärast sildi lugemist kas hüppama üle kolmemeetrise oja või poolteisemeetrise kraavi (kitsed, põdrad, hunt, ilves) või laskuma kraavi põhja ning saama kaelani märjaks (seda teevad nii metssead kui ka põdrad), ronima üle hoiatussiltidega aia (põder, rebane saavad ise), pugema sisse kahe tõkkepuu alt või üle (nii saaksid sisse kõik metsloomad), hüppama oksalt oksale (orav) või kukkuma taevast.

Ja kui tõesti keegi inimene hoolimata taradest, siltidest, vett täis kraavidest otsustab tulla minu õuele (miks ometi), siis peab ta leppima, et koerad ta ümber ümber piiravad ja bassihäälselt urisevad. Ei hammusta, kuni sissetungija saab aru ja seisma jääb. Koerad eskordivad ta kenasti tõkkepuuni. Telefoninumbrid hoiatussiltidel, kuhu helistada, kui on tingimata vaja tulla, on piisavalt nähtavad ja jah, ka öösel valgustatud.

Minu teada eramaa sildid ei kohusta seenelist ja marjulist eramaale tulemast. Lihtsalt autoga ei tohi tulla. Või olen millestki valesti aru saanud?

#4191707:

Minu teada eramaa sildid ei kohusta seenelist ja marjulist eramaale tulemast. Lihtsalt autoga ei tohi tulla. Või olen millestki valesti aru saanud?

Lihtsalt silt ühe sõnaga “eramaa” tõesti ei keela jala sisenemist ega seente- marjade korjamist.

Küll aga keelab selle silt näiteks: “Eramaa! Sisenemine ainult omaniku loal – tel 123-456” Üle tara ronimine, suletud värava avamine ja sissekõndimine, tõkkepuu alt läbi pugemine on igatpidi keelatud. Need on samavõrdselt keelatud teod kui võõrast aknast sisseronimine, suletud majauksest sisse kõndimine, lihtsalt võõrasse korterisse jalutamine suletud lukustamata uksest.

Erand on rannaäär, kus peab olema tagatud võimalus liikuda, aga seda ka ei pea võimaldama juhul, kui kogu veekogu ongi omaniku krundi sees. Keelusildid või tara peavad olema, kui mingit jaa ei taha, muidu põmst võib eriline nahhaal ju ka jalutada mõnele suurema talu õuele ja sealt metsmustikaid korjata. Või ennast maha litsuda ja hakata peremehe tiigi ääres bikiinidess päikest võtma. Neid elulisis anekdoote on nähtud.

Olenevalt omavalitsusest vähemalt mõned aastad tagasi oli kohustus, et kui territooriumil on lahtiseid koeri, peab olema vastav hoiatav silt. Enam ei tea, kas peab, endal on tervel perimeetril hoiatussildid. Erinevad.

#4191630:

#4187678:

Aga just seepärast on mul ustavad koerad (82, 78 78 ja 74 kilosed aastasadu vanast metsloomade eest kaitsvast koeratõust, kes mind hätta ei jäta ning ega ma ilma nendeta metsas eales ei käi ka.

Aga kui mõni seeneline/marjuline satub samal ajal teie teele, kuidas siis koerad käituvad?

Nad ei satu, sest see on eravaldus, kuhu pääsemiseks peaks eirama iga 7 kuni 9 m tagant pandud keelusilte ja siis ikka pärast sildi lugemist kas hüppama üle kolmemeetrise oja või poolteisemeetrise kraavi (kitsed, põdrad, hunt, ilves) või laskuma kraavi põhja ning saama kaelani märjaks (seda teevad nii metssead kui ka põdrad), ronima üle hoiatussiltidega aia (põder, rebane saavad ise), pugema sisse kahe tõkkepuu alt või üle (nii saaksid sisse kõik metsloomad), hüppama oksalt oksale (orav) või kukkuma taevast.

Ja kui tõesti keegi inimene hoolimata taradest, siltidest, vett täis kraavidest otsustab tulla minu õuele (miks ometi), siis peab ta leppima, et koerad ta ümber ümber piiravad ja bassihäälselt urisevad. Ei hammusta, kuni sissetungija saab aru ja seisma jääb. Koerad eskordivad ta kenasti tõkkepuuni. Telefoninumbrid hoiatussiltidel, kuhu helistada, kui on tingimata vaja tulla, on piisavalt nähtavad ja jah, ka öösel valgustatud.

[/quote]

😀
See on tegelikult äge, kui inimene oskab lugusid vesta, aga veidi on piinlik ka lugeda seda ülidetailset üle võlli liialdamist, päriselt.
Nii tiigis supleva karu kui siinse tarastamispostituse oma.
Veits vähem liigseid detaile, natuke tagasihoidlikumalt pööraseid fakte – ja juba mõjuks usutavamalt.
Lihtsalt ütlen.

#4192448:

#4187690:

#4187678:

Aga kui mõni seeneline/marjuline satub samal ajal teie teele, kuidas siis koerad käituvad?

Kui on neli koera korraga, siis kõiki korraga tagasi hoida on raske. Nii mõnigi seeneline on endal püksid täis lasknud, sest kui paar koera ikka haugatavad, siis ega nalja pole. Üks koer murdis isegi paari aasta eest täisjõus mägra maha.

Vastas keegi teine, mitte mina, kellelt sa küsisid. Mina see, kellel on neli hiiglaslikku koera. Minu koerad ootamatu ilmumise peale nt põõsast või puu tagant välja hüpates haugatavad, aga inimesele ei lähene ja laushaukumist ei harrasta. Kui see inimene peaks hakkama mulle lähenema, siis seisavad minu ja läheneja vahele. Kui aga inimene on eemalt haista või paista, siis veenduvad, et mina ka tema olemasolust tean näiteks ja edasi ignoreerivad, kui see inimene just minu suunas äkki ründavaid liigutusi ei tee. Muud midagi. Oma koerast ikka ju tead, millal ta osutab, et seal suunas on keegi huvipakkuv. Metsateel vastutulijatele liputatakse uudishimulikult saba ja kuskil linnaparkides või jooksuradadel me ei käi. Minu koerte pärast keegi ennast täis lasknud ei ole ja jõuga ma neid kinni hoidma ei pea, selleks on käsklused. Tõsi, mõne päti on koerad nutma pannud küll.

Mina sulle kritiseerivaid postitusi ei pannudki, vaid panin kiituse. Hästi kasvatatud terve närvikavaga koerad sul.

Tervitame, omanik ja 2 pitbulli:)